III-3/1-10/95 · Riigikohus

III-3/1-10/95

M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 16. juunil 1995. a.

Toivo Hanseni kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine HKS § 19 lg 5 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. juunil 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Toivo Hanseni kassatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-29/95.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Toivo Hansen ja tema esindaja Heldur Tüüts. Juures oli

halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Esitatud materjalidest

n ä h t u b :

Toivo Hansen esitas 18. novembril 1994. a. kaebuse Tartu maakonna halduskohtunikule, milles palus

tunnistada seadusevastaseks Tartu Rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsuse nr. 2. Selle otsuse

punkti 3 alusel anti uusmaasaaja Herta Tikule tasuta isiklikuks omandiks Tartu rajoonis Haaslava

külanõukogus asuv "Väike Tani" talu elumaja, laut ja saun. Nimetatud otsuse aluseks oli Haaslava

Küla TSN TK 16. detsembri 1958. a. protokolliline otsus, millega tehti Tartu Rajooni TSN TK-le

ettepanek anda "Väike Tani" talu hooned uusmaasaajale tasuta.

Kaebaja leidis, et Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 3 järgi ei ole H. Tikk saadud vara

heauskne omanik, kuna ta sai õigusvastaselt võõrandatud vara omanikuks riigiorgani otsuse alusel

tasuta. T. Hanseni arvates rikub Tartu Rajooni TSN TK nimetatud otsus tema kui Eesti Vabariigi

kodaniku õigusi ja on vastuolus Põhiseaduses sätestatud eraomandi puutumatuse põhimõttega.

Märgitud talu oli tema vanaisa Reinhold Hanseni omandis. Kaebuse lisa punkti 3 kohaselt tunnistati

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tartu maakonna komisjoni 10. juuni

1993. a. otsusega "Tanni 45" talu, kinnistu nr. 2499, omandireformi objektiks ja Heino Hansen

talumaa ning vara osas omandireformi õigustatud subjektiks. Haaslava Vallavalitsus tühistas

18. aprillil 1994. a. korraldusega nr. 38 Haaslava Küla TSN TK nimetatud otsuse. Kaebaja väitis, et

kuna Tartu Rajooni TSN TK-d enam ei eksisteeri ja Tartu Maavalitsus ei ole pädev nimetatud otsust

tühistama, siis peaks selle tühistama ja seadusevastaseks tunnistama halduskohus HKS §-de 3 lg 1 ja

75 alusel. T. Hansen palus halduskohtunikul ennistada ka kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg.

Halduskohtuniku 23. novembri 1994. a. määrusega ennistati kaebuse kohtusse esitamise tähtaeg.

2. detsembri 1994. a. määrusega jättis halduskohtunik kaebuse käiguta põhjusel, et T. Hansen ei

olnud kaebuses märkinud, milliseid tema konkreetseid õigusi ja vabadusi on rikutud. T. Hansen esitas

kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks antud tähtajaks täiendava avalduse, milles märkis, et ta on

tunnistatud "Tani (Tanni)" talu hoonete ja maa osas õigustatud subjektiks, kuid Tartu Rajooni TSN

TK kaevatud otsusega on temalt võetud õigus isakodu ja "Väike Tani" talu maade tagasisaamiseks.

Selle otsuse kehtima jäämisel on Haaslava Vallavalitsus sunnitud tunnistama nimetatud vara

omanikuks isiku, kellele see vara anti omandiks riigiorgani otsusega tasuta.

Kohtuistung selles haldusasjas toimus 9. jaanuaril 1995. a. Seoses Tartu Maavalitsuse esindaja

mitteilmumisega kohtuistungile, otsustas halduskohtunik asja arutamise edasi lükata 24. jaanuarile

1995. a. 18. jaanuaril 1995. a. lõpetas aga halduskohtunik määrusega asjas menetluse HKS § 19 lg 5

alusel. Kohtunik leidis, et kaevatud otsusega kinnitati Herta Tiku omandiõigus "Väike Tani"

taluhoonetele. See vaidlus on olemuselt tsiviilõigusliku iseloomuga, mille lahendamine ei kuulu

halduskohtu pädevusse.

3. veebruaril 1995. a. esitas T. Hansen erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada

Tartu maakonna halduskohtuniku 18. jaanuari 1995. a. määruse. T. Hansen märkis erikaebuses, et ta

läks 24. jaanuaril 1995. a. kohtuistungile lootuses, et kohus teeb otsuse, kuid talle teatati, et

18. jaanuaril 1995. a. lõpetas halduskohtunik määrusega asjas menetluse. T. Hansen leidis, et

kaevatud otsus on haldusakt ja seetõttu on halduskohus pädev tunnistama seda seadusevastaseks.

Erikaebuses viitab ta ka Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 1994. a. otsusele

tsiviilasjas nr. II-2-93/94 analoogilises küsimuses ja seoses Tartu Rajooni TSN TK sama otsusega.

Selles kohtuotsuses on märgitud, et kaebus Tartu Rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsusele nr. 2

kuulub halduskohtu pädevusse HKS § 3 lg 1 p. 1 alusel ja tegemist ei ole omandiküsimusest tuleneva

tsiviilasjaga.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. määrusega jäeti Tartu maakonna

halduskohtuniku 18. jaanuari 1995. a. määrus muutmata ja T. Hanseni erikaebus rahuldamata.

Tsiviilkolleegium leidis, et halduskohtuniku määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ei pidanud

seetõttu vajalikuks selle põhjendusi korrata. Tsiviilkolleegiumi määruses leiti, et kaevatud haldusakt -

Tartu Rajooni TSN TK otsus - on oma iseloomult tsiviilõiguslik, ta oli suunatud H. Tiku

omandiõiguse tekitamisele ja halduskohtul ei ole õigust lahendada vaidlust omandiõiguse üle. Selles

asjas jäi kohtunik V. Sepp eriarvamusele, leides, et antud kaebuse lahendamine ei ole seotud

tsiviilõigusliku vaidlusega HKS § 19 lg 5 mõttes. Ta oli seisukohal, et vaatamata sellele, et kaevatud

otsuse seadusevastaseks tunnistamine on seotud varaliste huvidega, kuulub see halduskohtu

pädevusse, kuna akt on antud Tartu Rajooni TSN TK poolt haldusfunktsiooni teostamisel.

T. Hansen esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada Tartu Ringkonnakohtu

20. märtsi 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3-25/95 ja saata asi uueks sisuliseks arutamiseks samale

ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse norme ja menetlusnorme. Tartu Ringkonnakohus on teinud kahes analoogilises asjas

vastandlikud lahendid. Kassaatori arvates on kaevatud akt haldusakt ja halduskohus on pädev

tunnistama seda seadusevastaseks.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

l e i d i s :

Põhjendatud on kassaatori väide, et Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on teinud kahes

analoogilises kohtuasjas vastandlikud lahendid tsiviil- ja haldusasja piiritlemisel. 22. juunil 1994. a.

tehtud kohtuotsuses tsiviilasjas nr. II-2-93/94 leitakse, et "kaebus Tartu Rajooni TSN TK otsusele

7. jaanuarist 1959. a. kuulub HKS § 3 lg 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse ning kuna tegemist ei

ole tsiviilasjaga, siis oleks Tartu Maakohus pidanud menetluse lõpetama TKS § 218 p. 1 alusel ning

selgitama hagejale õigust vaidlustada nimetatud otsused halduskohtus." 20. märtsil 1995. a. tehtud

kohtumääruses haldusasjas nr. II-3-29/95 kaebuses Tartu Rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. samale

otsusele leitakse, et kaevatav haldusakt on oma iseloomult tsiviilõiguslik, sest oli suunatud H. Tikule

omandiõiguse tekitamisele, ja vaidlust omandiõiguse üle ei ole halduskohtul õigust lahendada.

Eriarvamusele jäänud kohtunik V. Sepp asus seisukohale, et kaebuses sisaldub selgelt väljendatud

taotlus õigusakti seadusevastaseks tunnistamiseks ning vaatamata sellele, et nimetatud otsuse

seadusevastaseks tunnistamine on seotud varaliste huvidega, kuulub see halduskohtu pädevusse, kuna

akt on antud Tartu Rajooni TSN TK poolt haldusfunktsiooni teostamisel.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi nimetatud lahendid on ebajärjekindlad ja eksitavad.

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohad HKS §-de 3 lg 2 p. 1 ja 19 lg 5 kohaldamise kohta on

väljendatud Riigikohtu halduskolleegiumi 23. veebruari 1994. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-

2/94 ning 26. mai 1995. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-8/95.

Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Halduskohus

peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. T. Hansen väitis oma

kaebuses Tartu maakonna halduskohtunikule, et Tartu Rajooni TSN TK kaevatud otsus rikub tema

kui Eesti Vabariigi kodaniku õigusi. Kaebusest ei selgu, kas ja milliseid T. Hanseni õigusi on rikutud

Tartu Rajooni TSN TK 7. jaanuari 1959. a. otsusega nr. 2. T. Hanseni poolt esitatud täiendavas

avalduses väitis ta, et on tunnistatud õigusvastaselt võõrandatud "Tani (Tanni)" talu hoonete ja maa

suhtes õigustatud subjektiks, temalt on ära võetud õigus saada tagasi isakodu, kuna kaevatud otsusega

anti vanaisale kuulunud "Väike-Tani" taluhooned tasuta uusmaasaajale H. Tikule.

HKS § 19 lg 5 sätestab, et halduskohtunik võib lõpetada asja menetluse siis, kui asja arutamise käigus

selgub, et esitatud kaebuse lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva

tsiviilõigusliku vaidlusega. Tartu maakonna halduskohtunik lõpetas 18. jaanuaril 1995. a. määrusega

asja menetluse HKS § 19 lg 5 alusel asja avalikul kohtuistungil arutamata. Lõpetanud asja HKS § 19

lg 5 alusel ilma seda sisuliselt arutamata, rikkus halduskohtunik kohtumenetluse seadust.

Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

20. märtsi 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3-29/95 kuulub tühistamisele.

Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 3 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. määrus haldusasjas

nr. II-3-29/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Toivo Hansenile kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 19. juunil 1995. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann