III-1/1-40/95 · Riigikohus

III-1/1-40/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 6. juunil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Herbert Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

O. S. süüdistuses KrK §-de 207 lg 1 ja 100 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa süüdimõistetu O. S. kaitsja vandeadvokaat Elvi Landberg ja

Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1994. a. otsusega mõisteti O. S. süüdi ja teda karistati KrK §-de 207 lg 1

ja 100 järgi vastavalt ühe- ja viieaastase vabadusekaotusega. Karistuste osalisel liitmisel loeti lõplikuks

karistuseks KrK § 40 alusel 5 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust KrK § 47 sätete kohaldamisel tingimisi

kolmeaastase katseajaga.

O. S. tunnistati süüdi selles, et tema omandas umbes 15 aastat tagasi püstoli "Mauser" kal. 7,65 mm

nr. 876125 ja hoidis seda ebaseaduslikult koos relva juurde kuuluvate padrunitega oma elukohas X ning

kandis kaasas.

30. augustil 1994. a. tarvitas ta koos H. P. ja J. V.-ga H. P. korteris X alkoholi. Tekkinud tülis tulistas O. S.

püstolist "Mauser" 4 korda J. V.-t, tabades teda kahe lasuga. Kannatanu suri kohapeal südame ja kopsude

lasuvigastustest tekkinud verejooksu tõttu.

Lääne-Viru Maakohtu 6. detsembri 1994. a. otsuse peale esitas Lääne-Viru abiprokurör A. Ploom

apellatsioonprotesti, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja O. S. suhtes lühiajalise vabadusekaotusliku

karistuse kohaldamist KrK § 39 järgi alla KrK §-s 100 sätestatud alammäära.

Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse O. S. kaitsja vandeadvokaat E. Landberg ja

kohtualune O. S.

Apellatsioonkaebuses taotles vandeadvokaat E. Landberg O. S. süüdistuse ümberkvalifitseerimist KrK § 103

järgi ja talle kergema karistuse mõistmist, kohaldades tema suhtes KrK § 47 sätteid.

Kohtualune O. S. taotles apellatsioonkaebuses, et teda ei karistata vabadusekaotusega.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru Maakohtu

otsus O. S.-le KrK § 100 järgi mõistetud karistuse osas ja O. S.-le mõisteti KrK § 39 sätteid rakendades KrK

§ 100 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

KrK § 207 lg 1 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata. KrK § 40 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsuse peale esitas süüdimõistetu O. S.

kassatsioonkaebuse. Kassatsioonkaebuses taotletakse Viru Ringkonnakohtu 20. märtsi 1995. a. otsuse

tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Viidates füsioloogilisele afektile, taotletakse

kassatsioonkaebuses süüdistuse ümberkvalifitseerimist KrK § 103 järgi ning karistuse mõistmisel KrK § 47

sätete kohaldamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas kassatsioonkaebust kohtuotsuse tühistamise osas,

t u v a s t a s :

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtualuse O. S. kassatsioonkaebus tema süüdimõistmise kohta KrK

§ 100 järgi ja taotlus kvalifitseerida süüdistus ümber KrK § 103 järgi, ei ole põhjendatud.

KrK § 103 kuriteokoosseis hõlmab tapmist äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas

vägivald või raske solvamine kannatanu poolt.

Tugeva hingelise erutuse tekkimine äkki, nagu see on omane füsioloogilise afekti seisundile, ei ole kooskõlas

kuriteo tehioludega: pärast väidetavat löömist ja solvamist kannatanu J. V. poolt tõusis O. S. laua tagant,

haaras taskust püstoli ja vinnastas selle, eemaldus ukse juurde ning tulistas seejärel 4 lasku. O. S. ütluste järgi

tulistanud ta arvatavalt kaks esimest lasku hoiatuseks (tl. 100).

Kriminaalasja materjalide järgi ei ole võimalik sedastada, et kannatanu J. V. oleks O. S. löönud või raskesti

solvanud.

Kainenemisele paigutamise aktist nr. 466 30. augustil 1994. a nähtub, et O. S. oli raskes alkoholijoobes ning

tal ei esinenud löömisele viitavaid vigastusi (tl. 15).

Kriminaalasjas puuduvad andmed, milliseid J. V. sõnu käsitas O. S. solvamisena. Kummatigi ei suuda raskes

alkoholijoobes inimene adekvaatselt hinnata talle öeldu sisu.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a.

otsuses esitatud seisukohtadega ja nendib, et kohtuotsus O. S. süüdimõistmises KrK § 100 järgi ning temale

mõistetud karistuse osas on põhjendatud.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 1995. a. otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu O. S. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 6. juunil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Eerik Kergandberg, Herbert Lindmäe