III-2/1-28/95 · Riigikohus

III-2/1-28/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 24. mail 1995.a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja A.

Klingi ja tema esindaja vandeadvokaat E. Eliste osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. mail

1995. a.

Ain Klingi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. veebruari

1995. a. otsuse Ain Klingi hagis Arvo Nõgese ja

AS BSN vastu liiklusõnnetuses tekitatud kahju hüvitamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt toimus 05.10.1993. a. Viljandis liiklusõnnetus, milles liikluspolitsei

tunnistas süüdlaseks Marek Thärvelti, kes juhtides A. Nõgesele kuuluvat sõiduautot "Opel - Rekord",

sõitis kõrvalteelt sisse peateel liikunud sõiduautole VAZ 2109, mida juhtis omanik A. Kling. Hagis

nõudis A. Kling TsK § 458 alusel kahju hüvitamist A. Nõgeselt ja AS -lt BSN. Kohtuistungil hageja

loobus nõudest AS BSN vastu ja palus kogu tekitatud kahju 20351 krooni ja 95 senti välja mõista

suurema ohu allika valdajalt A. Nõgeselt.

Maakohus rahuldas hagi TsK § 458 alusel leides, et sõiduauto "Opel - Rekord" omanik A. Nõges oli

suurema ohu allika valdajaks ja ta ei ole tõendanud, et kahju tekkis vääramatu jõu või kannatanu

tahtluse tagajärjel. Kostja võttis kohtuistungil ja politseitöötajatele antud seletustes omaks, et andis

auto kasutada AS -i BSN töökoja juures olevatele töötajatele. Viimaste nõusolekul võttis auto M.

Thärvelt. Autoomanik A. Nõges pole avaldanud, et tema autooleks ärandatud. Ringkonnakohus

tühistas maakohtu otsuse ja jättis hagi A. Nõgese vastu rahuldamata leides, et suurema ohu allika

valdajaks ei olnud A. Nõges. AÕS § 33 lg. 1 kohaselt on asja valdajaks isik, kes teostab tegelikku

võimu asja üle. Vastavalt AÕS § -le 33 lg. 3 ei loeta valdajaks isikut, kes teostab tegelikku võimu asja

üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. A. Nõges ei teostanud

tegelikku võimu asja üle. Hageja pole väitnud ning tõendanud, et M. Thärvelt töötas A. Nõgese kui

füüsilise isiku juures või tema majapidamises ning täitis viimase korraldusi. A. Nõges oli

liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto valduse üle andnud. Ka kindlustamata sõiduauto üleandmine

katkestab selle valduse. Liikluskindlustuse seaduse § -de 7 lg. 2 ja 18 lg. 3 järgi hüvitab

liikluskindlustuse seadust rikkudes kindlustamata jäetud sõidukitega tekitatud kahju

Liikluskindlustuse Fond. Asjast ei nähtu, et hageja oleks pöördunud Liikluskindlustuse Fondi poole

kahju hüvitamiseks. TsKS § 73 lg. 1 kohaselt saab kohus kostjat asendada vaid hageja nõusolekul.

Hageja nõusolekut kostja asendamiseks M. Thärveltiga andnud ei ole.

Kassatsioonkaebuses palutakse Ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule teises koosseisus järgmistel põhjustel: 1) suurema ohu allika valdaja mõiste AÕS -s ja

TsK § -s 458 ei ole kattuvad. Esimene seadus reguleerib omandisuhteid, teine kahju tekitamisest

tulenevaid kohustisi; 2) ka AÕS § 33 lg. 2 järgi ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja

üle teise isiku korralduste alusel tema ettevõttes. Selgitamata on A. Nõgese suhted AS -ga BSN; 3)

kui pidada auto valdajaks AS -i BSN töötajaid, siis käitusid nad süüliselt, andes autot kasutada

juhiloata isikule ja ületades neile antud volitusi. AS BSN tulnuks uuesti protsessi kaasata; 4)

selgitamata on M. Thärvelti kaasamine protsessi kostjana.

Vastuses kassatsioonkaebusele palutakse kaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata

jätta.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel.

Väär on ringkonnakohtu järeldus, et hageja on nõudest AS -i BSN vastu loobunud. Asja materjalidest

nähtuvalt pole toimunud ei maa- ega ringkonnakohtus hagist loobumist AS -i BSN vastu ja selles

osas menetluse lõpetamist kooskõlas TsKS § -dega 182 ja 219. Nimetatud kostja osas puudub

seisukoht ka kohtuotsuste resolutsioonis. Hageja nõude osas AS -i BSN vastu puudub seega

kohtulahend. Tulenevalt TsKS § -dest 313 lg. 1 ja 232 lg. 5 peab kohtuotsuse resolutsioonis olema

seisukoht kõigi kostjate suhtes. Selle puudumisel ei ole otsus seaduslik.

Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et mootorsõiduki kui suurema ohu allika valdajaks ja TsK

§ -st 458 tuleneva kohustise kohustatud subjektiks on isik, kes teostas faktilist võimu mootorsõiduki

üle kahju tekitamise momendil. Omanik, kes ei valda suurema ohu allikat kahju tekitamise momendil

ja kelle korralduste kohaselt ei teostata tegelikku võimu suurema ohu allika üle tema majapidamises

või ettevõttes, ei saa vastutada sellega tekitatud kahju eest TsK § 458 järgi. Selline omanik võib

suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest vastutada TsK § 448 järgi, s. o. lepinguvälisest kahju

tekitamisest tuleneva vastutuse üldalustel.

Asjakohane on ringkonnakohtu viide liikluskindlustuse seaduse § -le 7 lg. 2 ja 18 lg. 3.

Liikluskindlustuse seadus kehtestati 1. juulist 1993. a. Selle paragrahvi 1 kohaselt sätestab seadus

Eesti Vabariigis liiklusõnnetustega tekitatud kahju hüvitamise füüsilistele ja juriidilistele isikutele

ning selle tagamiseks kehtestab kohustusliku liikluskindlustuse, mis seisneb tsiviilvastutuses

füüsilistele ja juriidilistele isikutele tekitatud liikluskahju (isikukahju võivarakahju) eest. Seega on

liiklusõnnetuse süüdlane kohustusliku kindlustusvõtjana oma tsiviilvastutuse kindlustanud ja temalt

kuulub liiklusõnnetuses kannatanule sissenõudmisele ainult see kahju, mida ei hüvitanud

kindlustusselts või Liikluskindlustuse Fond. Vabariigi Valitsuse 15.07.1993. a. määrusega nr. 225 oli

kehtestatud, et ajavahemikuks 01.07. - 01.10. 1993. a. ei hüvitatud varakahju, kui liiklusõnnetuse

põhjustas liikluskindlustuse tunnistuseta sõiduk. 05.10.1993. a. toimunud liiklusõnnetuses

kannatanule tuleb kindlustamata jäetud sõidukiga tekitatud liikluskahju esmalt hüvitada

Liikluskindlustuse Fondi arvelt vastavalt liikluskindlustuse seaduse § -le 7 lg. 2 ja 18 lg. 3.

Alusetu on kassaatori väide, et protsessi tulnuks kaasata kostjana M. Thärvelt. Tema vastu hagi ei

esitatud ja ringkonnakohtus kostja asendamine võimalik ei ole.

Kassatsiooniastmes hageja tasutud advokaadikulu 500 krooni väljamõistmine otsustatakse asja

sisulisel läbivaatamisel.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu 6. veebruari 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale kohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Ain Klingile 06.03.1995. a. tasutud kassatsioonikautsjon 210 (kakssada kümme)

krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik