Legislator Case Law & Legislation
III-2/1-23/95 ECLI:EE:RK:1995:3.2.1.23.95.92 AI generated

III-2/1-23/95 · Riigikohus

Case Number III-2/1-23/95
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul tsiviilkolleegiumi 22.12.1994. a. otsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hagis osaühingu

Legislator headnote

AI generated

III-2/1-23/95 · Riigikohus: Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul tsiviilkolleegiumi 22.12.1994. a. otsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hagis osaühingu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

III-2/1-23/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 27. aprillil 1995. a.

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: J. Odar, liikmed J. Luik ja H. Jõks vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 17. aprillil 1995. a.

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 22.12.1994. a. otsuse Narva-Jõesuu Linnavalitsuse hagis osaühingu

"Traallaevastiku Baas" ja Tartu Kommertspanga vahel sõlmitud ostu - müügi lepingu

kehtetuks tunnistamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt sõlmisid Tartu Kommertspanga Narva-Jõesuu Pank ja Kalinini nim.

kalurikolhoosi "Traallaevastiku Baas" direktor B. Hentsi isikus 24.04.1992. a. Narva-Jõesuus Karja

tn. 26 asuva poolelioleva ehitise ostu - müügi lepingu.

Narva-Jõesuu Alevivalitsuse poolt 20.07.1992. a. lepingupoolte vastu esitatud hagis nõuti ostu -

müügi lepingu kehtetuks tunnistamist TsK § 51 ja ORAS § 30 alusel. Hagis ja selle selgituses

põhjendas Narva-Jõesuu Alevivalitsus oma nõuet sellega, et: 1) B. Hents ei omanud volitusi lepingu

sõlmimiseks, kuna 01.04.1992. a. oli ta vabastatud Kalinini nim. kalurikolhoosi "Traallaevastiku

Baasi" direktori ametikohalt; 2) vaidlusalune ehitis oli kantud munitsipaliseerimisele kuuluva vara

nimekirja. Tulenevalt ORAS § -st 30 lg. 2 olid tehingud selle varaga keelatud; 3) ORAS § 30 lg. 1

kohaselt oli hagejal ehitise ostueesõigus; 4) ehitis oli Eesti Vabariigi omand.

Narva Linnakohtu 21.12.1993. a. otsusega tunnistati TartuKommertspanga Narva-Jõesuu Panga ja

Kalinini nim. kalurikolhoosi Narva-Jõesuu Traallaevastiku Baas vahel 24.04.1994. a. sõlmitud ehitise

ostu - müügi leping kehtetuks TsK § 51 ja ORAS § 30 alusel. Kohus leidis, et ehitise ostu - müügi

lepingu sõlmimisel ei andnud ehitise müüja alevivalitsusele võimalust realiseerida ORAS § -s 30 lg. 1

ettenähtud ostueesõigust, mistõttu tehing tuleb tunnistada kehtetuks kui seaduse nõuetele mittevastav.

Kohus ei kohaldanud TsK § 51 lg. 2 sätteid kehtetu tehingu järgi saadu tagastamise kohta

põhjendusel, et lepingu pooled ei ole seda taotlenud.

Tartu Kommertspanga Likvideerimiskomisjoni apellatsioonkaebuse alusel tühistas Viru

Ringkonnakohus linnakohtu 21.12.1993. a. otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et 24.04.1992. a. ostu - müügi lepingust ja 06.05.1992. a. lepingu lisast

nähtub, et lepingu pooled - ostja Tartu Kommertspanga Narva-Jõesuu Pank ja müüja osaühing

"Traallaevastiku Baas", kelle põhikiri on registreeritud Narva-Jõesuu Alevivalitsuse 25.03.1992. a.

otsusega nr. 129 - sõlmisid lepingu Narva-Jõesuus Karja tn. 26 asuva kahekorruselise poolelioleva

ehitise ostu - müügi kohta maksumusega 5 miljonit rubla, s. o. 500 000 krooni. Leping on sõlmitud

kirjalikus vormis ja lepingu subjektide tahe on lepingus selgelt väljendatud. Kohtule ei esitatud

tõendeid, et vaidlusalune ehitis on ORAS § 30 lg. 2 alusel kantud munitsipaalomandusse mineva vara

nimekirja, millest tulenevalt tehingud selle varaga olid lepingu sõlmimise ajal keelatud. Tulenevalt

ORAS § -st 30 lg. 1 on kohaliku omavalitsuse organil ostueesõigus kooperatiivsete ja ühiskondlike

organisatsioonide ning juriidiliste isikute omanduses oleva vara võõrandamisel, mis on vajalik

kohaliku haldusüksuse elanikkonna sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks. Narva-Jõesuu

Alevivalitsusel oli ostueesõigus vaidlusaluse ehitise võõrandamisel, kui ehitis oli vajalik elanikkonna

sotsiaalseks ja kultuuriliseks teenindamiseks. Ostueesõiguse rikkumisel oli kohalikul omavalitsusel

õigus pöörduda kohtusse hagiga temale ostja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Sellist hagi Narva-

Jõesuu Alevivalitsus (pärast alevi ümbernimetamist linnaks - linnavalitsus) kohtule esitanud ei ole.

Ringkonnakohtu istungil kinnitasid Narva-Jõesuu Linnavalitsuse esindajad, et linnavalitsus ei soovi

vaidlusalust ehitist tegelikult osta. Eeltoodu alusel Ringkonnakohus leidis, et ostueesõiguse

rikkumine ei ole aluseks tehingu kehtetuks tunnistamisele TsK § 51 järgi ja linnakohtu otsus on

ebaõige. Linnakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlusalune ehitis kuulus ostu - müügi lepingu

sõlmimise ajal osaühingule "Traallaevastiku Baas", ei ole pooled apellatsioonikorras vaidlustanud.

Asja materjalide kohaselt oli B. Hentsile antud 25.03.1992. a. osaühingu "Traallaevastiku Baas" juhi

volitused.

Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse. Kaebuse

kohaselt: 1) Narva-Jõesuus Karja tn. 26 asuv pooleliolev ehitis ei ole kunagi kuulunud osaühingule

"Traallaevastiku Baas". Tegemist on Eesti Vabariigi varaga, mis ei saanud olla kostjate vahelise ostu -

müügi lepingu objektiks; 2) vaidlustatud lepingus on müüjaks Kalinini nim. kalurikolhoosi osakond

direktor B. Hentsi isikus, kes lepingu sõlmimise ajal sel ametikohal enam ei töötanud; 3) vaidlusalune

ehitis on ORAS § -de 20 - 24 kohaselt munitsipaliseerimise objekt ja kuulub üleandmisele Narva-

Jõesuu munitsipaalomandisse. Eesti - Vene läbirääkimistel 19.08.1992. a. seda tehtigi.

Tartu Kommertspanga pankrotihaldurite esindaja palub kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta, kuna

selles ei vaidlustata materiaal- või protsessiõiguse normi kohaldamist või olulist rikkumist. Kaebuses

taotletakse faktiliste asjaolude tuvastamist, mis ei kuulu kassatsioonikohtu pädevusse.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel.

Hageja nõudis ostu - müügi lepingu kehtetuks tunnistamist ka põhjustel, et lepingu objektiks oli Eesti

Vabariigi vara ja B. Hentsil polnud volitusi lepingu sõlmimiseks. Linnakohus rahuldas hagi teistel

põhjustel. Kuna ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis TsKS § -de 313 lg.

1 ja 232 lg. 3 ning 4 kohaselt pidi ta võtma seisukoha eeltoodud asjaolude tuvastatuse osas ning

andma õigusliku hinnangu kõigi hageja põhjenduste kohta. Praegu puudub kohtuotsus, milles oleks

võetud seisukoht ehitise kuuluvuse ja müüja esindaja volituste osas.

Ringkonnakohus pole järginud ka TsKS § -i 301 lg. 1. Apellatsioonkaebuses rõhutati, et müüdud

ehitise omanikuks oli osaühing "Traallaevastiku Baas". Ehitise kuulumist vaidlustasid hageja

esindajad apellatsioonikohtu istungil. Selle vastuväite osas puudub apellatsioonikohtu seisukoht.

Juhindudes TsKS § -st 346 p. 2 kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu 22.12.1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule teises koosseisus.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Eesistuja J. Odar

Liikmed J. Luik, H. Jõks