III-1/3-15/95 · Riigikohus

III-1/3-15/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 25. aprillil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Herbert

Lindmäe vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

M. K. süüdistuses KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi.

Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Rakvere rajooni Rahvakohtu 14. mai 1990. a. otsusega mõisteti M. K. süüdi ja teda karistati ENSV KrK

§ 139 lg 2 p. 3 järgi 3 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega ning ENSV KrK § 88

lg 3 järgi 4 - aastase vabadusekaotusega ühes kogu vara konfiskeerimisega. ENSV KrK § 40 lg 1 alusel loeti

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vabadusekaotust ühes kogu vara konfiskeerimisega.

ENSV KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Rakvere rajooni Rahvakohtu 6. veebruari

1986. a. otsusega ENSV KrK §-de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi mõistetud kandmata karistusest 2 aastat

vabadusekaotust. Lõplikuks karistuseks loeti mitme kohtuotsuse alusel 7 aastat vabadusekaotust range

reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.

M. K. tunnistati Rakvere rajooni Rahvakohtu 14. mai 1990.a. otsusega süüdi selles, et ta varastas

joobeseisundis 23. mail 1989. a. X Tarbijate Kooperatiivi taarapunktist X X tee N salaja T. L.75 rubla.

24. mail 1989. a. tungis ta ukseluku lõhkumise teel X Tarbijate Kooperatiivi taarapunkti ja varastas sealt 361

rubla kooperatiivi raha.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 7. juuni 1990. a. määrusega jäeti Rakvere

rajooni Rahvakohtu 14.mai 1990. a. otsus muutmata ja M. K. kassatsioonkaebus rahuldamata.

Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrusega kvalifitseeriti vastavalt Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a.

seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dele

4 ja 5 M. K. süüdistus ENSV KrK §-de 139 lg 2 p. 3 ja 88 lg 3 järgi ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ning 139

lg 2 p. 2 ja 3 järgi, kusjuures mõistetud karistus jäeti muutmata.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. novembri 1992. a. määrusega jäeti Harju

Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrus muutmata. Täiendavalt kvalifitseeriti ümber Rakvere rajooni

Rahvakohtu 6. veebruari 1986. a. otsuse alusel ENSV KrK §-de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi süüdimõistetud

M. K. süüdistus KrK §-de 15 lg 2 ja 139 lg 3 p. 1 järgi.

M. K. erikaebus jäeti rahuldamata.

M. K. avalduses kohtuvea parandamiseks vaidlustatakse süüdistuste ümberkvalifitseerimise õigsus, kuna

ümberkvalifitseerimisel ei ole arvesse võetud riiklikult fikseeritud elatusmiinimumist lähtudes kuriteoga

tekitatud kahju suurust, karistuste liitmisel on jäetud muutmata karistusmäär ja tühistamata lisakaristusena

mõistetud vara konfiskeerimine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta ei toetanud avaldust kohtuvigade parandamiseks,

t u v a s t a s :

Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määruses ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 16. novembri 1992. a. määruses on süüdistuste ümberkvalifitseerimisel, karistuste

vastavusse viimisel KrK sanktsioonidega ja karistuste liitmisel õigesti lähtutud KrK §-de 40 lg 1 ja 41 lg 1,

samuti Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seaduse "Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni -

Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-de 4,5 ja 8 lg 2 sätetest.

M. K. süüdistused kvalifitseeriti Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrusega ja Eesti Vabariigi

Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. novembri 1992. a. määrusega ümber KrK §-de 139 lg 2

p. 2 ning 139 lg 2 p. 2 ja 3 järgi. Kuna vastavalt Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seaduse §-le 8 lg 2 tuleb

karistuste liitmisel lähtuda kuritegude toimepanemise ajal kehtinud seadusest, ei välista süüdistuste

ümberkvalifitseerimine KrK eriosa sama paragrahvi erinevate punktide alusel kuritegude konkurentsi.

Seetõttu on kohtulahendites süüdistuste ümberkvalifitseerimisel karistuste liitmine KrK § 40 lg 1 sätete järgi

põhjendatud.

Rakvere rajooni Rahvakohtu 6. veebruari 1986. a. otsuses on M. K. süüdistus kvalifitseeritud ENSV KrK §-

de 15 lg 2 ja 88 lg 4 p. 1 järgi, nentides et tegu oli riigivara salajase varguse katsega suures ulatuses. Kuna

kuriteo toimepanemise ajal ei olnud sotsiaalne elatusmiinimum riiklikult fikseeritud, ei saanud kohtud

süüdistuse ümberkvalifitseerimisel sellest lähtuda.

M. K. avalduses kohtuvigade parandamiseks esitatud väide, et süüdistuste ümberkvalifitseerimisel on jäetud

tühistamata talle lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine, ei ole põhjendatud. Harju maakohtu

14. septembri 1992. a. määrusega kvalifitseeriti M. K. süüksarvatud teod ümber KrK §-de 139 lg 2 p. 2 ja

139 lg 2 p. 2,3 järgi, mille sanktsioonid ei näe ette vara konfiskeerimist. Seeläbi tühistati selle

kohtulahendiga ka lisakaristusena mõistetud vara konfiskeerimine.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1, 65 lg 3 ja 779 ning Eesti Vabariigi 7. mai 1992. a. seaduse "Eesti NSV

Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" §-dest 4,5 ja 8 lg 2,

Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Rakvere rajooni Rahvakohtu 14. mai 1990. a. otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 7. juuni 1990. a. määrus, samuti Harju Maakohtu 14. septembri 1992. a. määrus ja

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 16. novembri 1992. a. määrus M. K.

lõpliku karistuse mõistmise osas muutmata.

2. M. K. avaldus kohtuvigade parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 25. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Lea Kalm, Herbert Lindmäe