III-1/3-11/95 · Riigikohus

III-1/3-11/95

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus, 18. aprillil 1995. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Herbert Lindmäe ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasjad

H. S. süüdistuses VNFSV KrK § 86 lg 1 järgi ning tema süüdistuses VNFSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1

järgi.

Kohtuistungist võtsid osa menetlusosalistena süüdimõistetu H. S. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsusega mõisteti H. S. süüdi ja teda karistati ENSV KrK §-de 152 ja

86 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega 8 aastat tugevdatud reziimiga

parandusliku töö koloonias ühes kogu vara konfiskeerimisega.

Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ajavahemikus 1957 - 1960. a. valuutaoperatsioonide eeskirjade

rikkumises ja valuutaväärtustega spekuleerimises.

Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a. määrusega tühistati Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli

1962. a. otsus H. S. suhtes tema süüdimõistmises ENSV KrK § 152 järgi ja selles osas lõpetati

kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Sellest tulenevalt tühistati H. S. kuritegude kogumi

eest mõistetud lisakaristus - kogu vara konfiskeerimine.

Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsusega mõisteti H. S. süüdi ja

teda karistati ENSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1 järgi karistuste liitmisel kuritegude kogumi eest

vabadusekaotusega 8 aastat range reziimiga parandusliku töö koloonias ühes kogu vara, samuti

valuutaväärtuste konfiskeerimisega.

Kohtuotsusega tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 86 lg 1 järgi valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises,

mis seisnes valuutaväärtuste ebaseaduslikul teel ostmises ja müümises. Nii ostis ta ajavahemikus 1977 -

1979.a. mitmel korral kahelt isikult kokku 900 Soome marka 550 rubla eest ja ühelt isikult kolm kuldmünti

800 rubla eest ning sooritas muid valuutaväärtustesse puutuvaid ebaseaduslikke tehinguid.

Samuti tunnistati H. S. süüdi ENSV KrK § 152 lg 1 järgi sertifikaatide ülesostmises ja edasimüümises. Ta

ostis 1976. a. sügisel kahelt isikult üles 1060 rubla sertifikaatides, makstes nende eest 5300 rubla ning müüs

need vaheltkasu taotledes edasi.

H. S. avalduses kohtuvigade parandamiseks taotletakse tema kohta käivate kohtulahendite tühistamist ja

tema rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes, kuna kohtulahendid põhinevad fabritseeritud tõenditel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ja ära kuulanud prokuröri M. Püssi

arvamuse, milles ta toetas osaliselt avaldust kohtuvigade parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaalasjade materjalidest nähtub, et H. S. on karistatud vastavalt Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a.

otsusele ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a. määrusele valuutaoperatsioonide

eeskirjade rikkumise eest ENSV KrK § 86 lg 1 järgi, samuti vastavalt Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsusele valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumise ja sertifikaatidega

spekuleerimise eest ENSV KrK §-de 86 lg 1 ja 152 lg 1 järgi.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti

õigussüsteemi lahutamatu osa. Vastavalt nendele põhimõtetele ja normidele võib okupeeriv riik kehtestada

okupeeritud territooriumil kriminaalseadusi, mis näevad ette kriminaalvastutuse okupatsioonivõimu poolt

keelatud tegude eest. Kui isiku on mõistnud süüdi okupeeriva riigi kompetentne kohtuorgan ning

kriminaalasja arutamisel ja kohtuotsuse tegemisel on järgitud kehtestatud protsessikorda, kusjuures Eesti

Vabariigis ei ole isiku rehabiliteerimist talle süüksarvatud tegudes seadusega sätestatud, puudub õiguslik alus

nõukogude okupatsiooniaegse kriminaalasja lõpetamiseks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine on kuritegu ka Eesti Vabariigis kehtiva Kriminaalkoodeksi

§ 86 järgi.

Sertifikaadid on valuutaväärtused. Valuutaväärtuste ülesostmine ja edasimüümine kasusaamise eesmärgil on

hõlmatud ENSV KrK §-s 86 sätestatud kuriteokoosseisuga.

Kuna ENSV KrK §-de 152 ja 86 ideaalkonkurents on välistatud, on H. S. Eesti NSV Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsuses süüksarvatud tegude kvalifitseerimine ENSV

KrK § 86 lg 1 kõrval veel täiendavalt ENSV KrK § 152 lg 1 järgi väär. Tegu on kriminaalseaduse ebaõige

kohaldamisega, mis tingib süüdistuse ümberkvalifitseerimise ENSV KrK § 86 lg 1 järgi. Arvestades ENSV

KrK § 86 lg 1 sanktsiooniga, ei mõjusta süüdistuse ümberkvalifitseerimine H. S. mõistetud karistust.

Kohtulahendites sisalduvad järeldused H. S. süüstamisel VNFSV KrK § 86 lg 1 järgi on kooskõlas

kriminaalasjade materjalidega. Kohtud on selles osas õigesti kohaldanud kriminaalseadust. Samuti ei ole

kriminaalkohtumenetluses kriminaalasjade materjalidest lähtuvalt leidnud aset kriminaalprotsessi seaduse

normide olulist rikkumist.

Kohtulahendites on analüüsitud kriminaalasjades kogutud tõendeid vajaliku üksikasjalikkusega, neid on

kontrollitud ja õigesti hinnatud ning tõenditele tuginedes ümber lükatud H. S. väited, milles ta ei tunnista

ennast süüdi valuutaoperatsioonide eeskirjade rikkumises.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p. 1 ja 2, 64 p. 3, ja 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Eesti NSV Ülemkohtu 4. juuli 1962. a. otsus ja Eesti NSV Ülemkohtu presiidiumi 6. jaanuari 1993. a.

määrus H. S. süüdimõistmises ENSV KrK § 86 lg 1 järgi jätta muutmata.

2. Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsus H. S. süüdimõistmises

ENSV KrK § 152 lg 1 järgi tühistada. Muus osas jätta Eesti NSV Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 23. mai 1980. a. otsus muutmata.

3. H. S. avaldus kohtuvigade parandamiseks rahuldada osaliselt.

Riigikohtu otsus jõustub 18. aprillil 1995. a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Herbert Lindmäe, Jüri Rätsep