III-2/1-31/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

15.septembril 1994.a.

Tsiviilasi nr III-2/1-31/94

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja J.Odar

liikmed: J.Luik ja T.Kollom

kreeditori Trendy EWI Group esindaja adv. A.Hallmäe ja Lääne-Eesti Panga pankrotihalduri

adv.A.Rüütli osavõtul

vaatas 5.septembril 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

otsuse 14.märtsist 1994.a.

Trendy EWI Group ja Pärnu Kommertspanga avaldustes võlanõude tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tuvastas, et 14.01.1991.a. avati Rootsi Kunungriigi

firmale "Trendy EWI Group" arve Lääne Eesti Pangas nr.161 402/365.

21.04.1992.a. avas firma "Trendy EWI Group" arve Hansapangas nr.2467373.

6.05.1992.a. anti Lääne-Eesti Panga juhatuse esimehele allkirja vastu "Payment" orderi 27.04.1992.a.

33 936 780 rubla ülekandmiseks Hansapangas avatud kontole. Lääne-Eesti Pank ülekannet ei

teostanus.

5.06.1992.a. OÜ "Agser" ja kommertskeskus Inter Agro vahel sõlmitud kokkuleppe alusel pidi Inter

Agro tasuma OÜ-le "Agser" Lääne-Eesti Panga kontolt 33 936 790 rubla. Inter Agrol endal raha ei

olnud ja ülekannet ei teostatud.

01.07.1992.a. sõlmisid Lääne-Eesti Panga Haapsalu Pank ja OÜ "Agser" hoiustamislepingu, milles

konstateeriti, et on rahuldatud "Inter Agro" maksunõue firma "Trendy" vastu 3 393 679 EEK, ja firma

"Inter Agro" on üle kandnud nimetatud summa Nimetatud summa hoiustas OÜ "Agser" Lääne-Eesti

Panga Haapsalu pangas üheks aastaks.

14.07.1992.a. Lääne-Eesti Panga Haapsalu Panga direktori korraldusega nr.30 rahuldati "Inter Agro"

maksenõue firma "Trendy" vastu. 14.07.1992.a. vormistati Lääne-Eesti Panga maksukorraldus

nr.371-3 393 679 krooni osas firma "Trendy" kontolt 365 ülekandmiseks OÜ "Agser" deposiitarvele.

Kliendi,maksja maksukorraldus puudub.

10.12.1992 - Pärnu Kommertspanga ja OÜ "Agser" vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga

loovutas OÜ "Agser" oma tähtajalisest hoiulepingust tuleneva õiguse Lääne-Eesti Panga vastu Pärnu

Kommertspangale summas 3 393 679 krooni.

22.12.1992.a. Lääne-Eesti Panga juhatuse esimehe käskkirjaga nr.128B anti korraldus tõsta summa

33 936 790 krooni selgituskontole, milline vormistati Lääne-Eesti Panga maksekorraldusega nr.60

31.03.1993.a.

17.03.1993.a. kuulutati välja Pärnu Kommertspanga ja 24.03.1993 Lääne-Eesti Panga pankrot.

Pärnu Kommertspank on Lääne-Eesti Panga pankrotimenetluses esitanud nõude 3 394 679 krooni

suuruses summas. Võlausaldajate üldkoosolek 4.10.1993.a. antud nõuet ei tunnistanud.

Seetõttu Pärnu Kommertspank taotles antud nõude tunnistamist 3 394 679 krooni osas.

Pankrotiseaduse §74 alusel.

Firma "Trendy EWI Group" on pankrotimenetluses esitanud nõude 8 473 376,43 krooni ulatuses,

millest 3 394 679 krooni moodustab nende arvejääk ja 5 079 697,42-viivis.

Lääne-Eesti Panga võlausaldajate üldkoosolek tunnistas firma "Trendy EWI Group" nõuet 3 394 679

krooni ulatuses.

Lääne Maakohtu otsusega tunnistati "Trendy EWI Group" nõuet Lääne-Eesti Panga

pankrotimenetluses 8 473 376,42 krooni osas. Pärnu Kommertspanga võla nõue 3 493 679 krooni

osas jäeti rahuldamata.

Otsuse motiivide kohaselt "Trendy EWI Group" pangaarvel olev rahasumma 3 393 679 krooni kanti

Lääne-Eesti Pangas ebaseaduslikult õigusliku aluseta OÜ "Agser" arvele.

14.07.1992.a. s.o. raha ülekandmise päeval kehtinud "Sularahata arvelduste eeskirjad" ei näinud ette

võimalust inkasseerida Eesti Panga 13.07.1992.a. käskkirjaga nr.76 loetletud klientide kontolt

summasid. Seadusliku aluseta ei saa pank kliendi raha kellelegi üle kanda.

OÜ "Agser" on hoiustanud temale mittekuuluvat raha ja loovutanud selle nõuete loovutamise

lepinguga Pärnu Kommertspangale.

Jõustunud kohtuotsusega pankrotimenetluses on tunnistatud 3 394 679 krooni kuuluvust "Trendy

EWI Groupile". Seega Pärnu Kommertspanga nõue on alusetu.

Tsiviilkolleegium muutis kohtuotsust vähendamise suunas, määrates Trendy EWI Groupi tunnustatud

võlanõude suuruseks 6193465 kr. Pärnu Kommertspanga osas jäeti otsus muutmata.

Kolleegium leidis, et viiviseid võlasummalt 3 393 679 kr. tuleb arvestada 165 pangapäeva pealt.

Maakohus lähtus viiviste määramisel arvestusest, kus viivitatud päevi arvestati pankroti

väljakuulutamiseni, kusjuures kuni 1993.a. novembrini võeti arvesse kalendripäevad, sealt edasi

tööpäevad.

Kolleegiumi arvates saab vastutus olla ainult süüline ja seetõttu tuleb viivitatud päevi arvestada kuni

tegevuslitsentsi äravõtmiseni 26.jaanuaril 1993.a., kusjuures lähtuma peab ainult pangapäevadest.

Seda arvestades ja lähtudes Eesti Panga kehtestatud viivisemäärast 0,5% päevas viivitatud summa

ulatuses tuleb viiviseks 166 x 16968,40=2799786 kr.

Oma arvestustes on avaldaja Eesti Panga määratud viivisele lisanud TsK § 231 tuginedes 3% viivist

aastas, kuid kuna Eesti Pank on viiviseks kehtestanud teistsuguse ja seejuures tunduvalt kõrgema

protsendimäära, siis § 231 näidatud 3%-line viivis ei kuulu kohaldamisele.

Ei ole õige kohaldada kohustise täitmisega viivitamise aja eest sanktsioonina üheaegselt kahesugust

protsendimäära.

Kaebuses palub Trendy EWI Group ringkonnakohtu otsuse muuta ja jätta jõusse Lääne Maakohtu

8.12.93.a. otsus. Ringkonnakohtul ei olnud õigust arvestada apellandi vastuväiteid viivise ebaõigest

arvutamisest, sest sellist nõuet ei olnud apellant maakohtus asja arutamisel esitanud. Apellant võib

kaebuses viidata uutele põhjendustele või tõenditele üksnes siis, kui põhjendab , miks tal ei olnud

neid võimalik esitada esimese astme kohtus. Apellant aga sellised tõendeid ei esitanud. ega viidanud

neile . Trendy EWI Group juhtis sellele küll tähelepanu, kuid ringkonnakohtu otsuse motiivides neile

vastuväidetele ei ole vastatud.

Ekslikult on võrdsustatud Eesti Panga Nõukogu otsustega kehtestatud viivis TsK§-s 231 ettenähtud

kasvikutega (protsentidega). Viivis on üks kohustise täitmise tagamise vahend, samas kui kasvaik on

mõeldud hüvitama kreeditori saamatajäänud tulu. Neil on erinev majanduslik eesmärk, erinev

materiaalõiguslik alus ning erinev aegumine. Intressi ja leppetrahvi täiesti erinevale iseloomule on

viidatud nii TsK kommentaarides kui tsiviilseadustiku 1940.a. eelnõus. Ringkonnakohus eksis

aritmeetiliselt pangapäevade leidmisel 8.maist 1992 kuni 26.jaanuarini 1993 - selles perioodis on 185

pangapäeva.

Kolleegiumi istungil palus Trendy EWI Groupi esindaja kaebuse rahuldad. Pankrotihaldur pidas

kaebust õigeks üksnes pangapäevade arvestuse osas.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb muuta. Arvestades riiklikke pühasid oli vahemikus 8.mai 1992

kuni 26.jaanuar 1993 kokku 182 tööpäeva(pangapäeva). Seega on Eesti Panga Nõukogu määratud

0,5% viivist kohustise mittetäitmise eest antud juhul kokku 182x16968,40=3 088248,80 kr. Kokku

põhivõlaga on tunnistamisele kuuluv võlanõue seega 6 481927,80 kr.

Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.

Pankrotihaldur vaidles esimese astme kohtus ja vaidlustas apellatsioonkaebuses viiviste arvestamist

üldse. Seega viitamine viivise ebaõigele arvestamisele ei tähendanud tema positsiooni sisulist

muutmist..

Samal ajal ei saa kohus tunnustada võlanõuet suuremas ulatuses, kui seadus võimaldab. Eesti Panga

kirja esitamine apellatsioonkaebuse juurde ei oma põhimõttelist tähtsust, sest kohus peab õigusnorme

kohaldama sõltumata sellest, kuidas neid tõlgendab(peab õigeks kohaldada) Eesti Pank või mistahes

muu asutus või isik Kohus on õigesti tuginenud TsK §-le 227, mille järgi tuleb varalise vastutuse

kohaldamisel arvestada süüd.

Apellatsioonkohus on õigesti kohaldanud TsK § 231 sätteid. Selle järgi rahalise kohustise täitmisega

viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt,

kui seadusega või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Eesti Panga

Nõukogu otsusega oli määratud teistsugune protsendimäär-0,5% iga viivitatud pangapäeva eest.

Seetõttu täiendavalt 3% aastas viivitatud summalt kohaldamisele ei kuulu.

Kui käsitada TsK §-s 231 lg.1 sätestatut nn. seadusliku intressina, siis tähendab see, et seadusega

määratakse kreeditori kahju saamata jäänud tuluna - protsentidena summalt, mille üleandmisega

kreeditor viivitas. Sellisel juhul aga viivise nõudmine üle kreeditori kahju (võlasumma+seaduslik

intress) tähendaks trahvilise iseloomuga sanktsiooni kohaldamist. Summade sissenõudmine üle

kreeditorile tekkinud kahju saab toimuda üksnes seaduses või lepingus otseselt ettenähtud juhtudel.

(TsK § 193)

Seega Eesti Panga Nõukogu kehtestatud viivist tuleb käsitada TsK §231 alusel, võlgniku vastutusena

rahalise kohustise täitmisega viivitamise eest, millega kaetakse kreeditori kahju raha ülekandmisega

viivitamise eest.

Juhindudes TKS §-st 346 p.4 kolleegium

OTSUSTAS:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsus 14.märtsist 1994.a. muuta

Tunnistada firma"Trendy EWI Group" nõuet Lääne-Eesti Panga vastu üldsummas 6 481 928 krooni

Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kaebus osaliselt rahuldada.

Eesistuja J.Odar

Liikmed J.Luik, T.Kollom