III-1/3-67/94 · Riigikohus

III-1/3-67/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Lea KALM, Eerik KERGANDBERG,

Herbert LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER

vaatas Tartus 11. oktoobril 1994.a. avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras

läbi kriminaalasja V.K. süüdistuses KrK § 88 lg.4 p.2 ja A.R. süüdistuses KrK § 88 lg.2 p.1

järgi süüdimõistetu V.K avalduse alusel.

Protsessiosalisena võttis kohtuistngist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

Kriminaalasja materjalidest

n ä h t u b :

Kohtla- Järve Linnakohtu 24. märtsi 1992.a. otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 88 lg.4 p.2 järgi

ning teda karistati vabadusekaotusega 5-ks aastaks erireziimiga parandusliku töö koloonias ühes

kogu vara konfiskeerimisega ja allutamisega alkoholismivastasele sundravile.

Kohtla- Järve Linnakohtu 21. juuli 1992.a. otsusega mõisteti V.K. süüdi KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja

3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2-ks aastaks, kusjuures § 40 lg.3 alusel kuritegude

kogumi eest lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas, lugedes

kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.

Oma avalduses kohtuvea parandamiseks leiab V.K., et seoses tema tunnistamisega 1982 aastal

eriti ohtlikuks retsidivistiks karistati teda 1992.a. liiga rangelt ja kuna

käesoleval ajal eriti ohtliku retsidivisti instituut on tunnistatud kehtivuse kaotanuks, palub

Kohtla-Järve Linnakohtu 24.03.1992.a. otsus muuta karistuse osas.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri

M. Püssi arvamuse, milles ta taotleb Kohtla-Järve Linnakohtu otsuse muutmata jätmist

l e i d i s :

"Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi kehtestamisel on

seadusandja loobunud eriti ohtliku retsidivisti instituudist ning ENSV KrK § 42 on tunnistatud

kehtivuse kaotanuks. 07.05.1992.a. seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni -

Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta" analüüs näitab, et see säte ei ole rehabiliteeriva

iseloomuga.

Nii ei tule ülalnimetatud seaduse § 6 kohaselt ümber kvalifitseerida mitte kõigi isikute süüdistus,

keda on varem tunnistatud eriti ohtlikuks retsidivistiks, vaid üksnes nende süüdistus, kes kandsid

karistust seaduse kehtestamise ajal. Samuti sätestab nimetatud paragrahv, et

ümberkvalifitseerimisele ei kuulu kõik eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistatud isiku suhtes

tehtud kohtuotsused, vaid ainult viimane süüdistus, kus kvalifitseeriva asjaoluna on arvesse

võetud konkreetse isiku varasemat eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamist. Seadusandja tahte

kohaselt tuleb selle viimase süüdistuse kvalifikatsioonis loobuda eriti ohtliku retsidivisti

tunnusest ning viia karistused vastavusse Kriminaalkoodeksi sanktsioonidega.

V.K. poolt koos A.R. toimepandud vargus, mille eest Kohtla -Järve Linnakohus karistas V.K.

24.03.1992.a. otsusega § 88 lg.4 p.2 järgi vabadusekaotusega 5-ks aastaks , tulnuks eriti ohtliku

retsidivisti institutsiooni arvestamata kvalifitseerida tollal kehtinud ENSV KrK § 88 lg.2 p.1 ja 2

järgi, mille sanktsioon nägi ette vabadusekaotuse kuni 6 aastani. Käesoleval ajal on see vargus

kvalifitseeritav KrK § 139 lg.2 p.1 ja 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette vabaduskaotuse kuni 6

aastani. Seega mahub mõistetud karistus Kriminaalkoodeksi sanktsiooni raamidesse ning

vastavalt seaduse ""Eesti NSV Kriminaalkoodeksi" uue redaktsiooni - Kriminaalkoodeksi

kehtestamise kohta" § 4 mõttele ei ole alust talle mõistetud karistust vähendada.

V.K. suhtes tehtud viimase Kohtla- Järve Linnakohtu 21.07.1992.a. otsusega on ta süüdi

mõistetud KrK § 139 lg.2 p.1,2 ja 3 järgi - seega ei ole selles otsuses arvesse võetud V.K.

varasemat eriti ohtlikuks retsidivistiks tunnistamist vaid tema poolt korduvalt kuritegude

toimepanemist.

Juhindudes AKKS § -dest 63 p.1 ja 65 lg.3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Kohtla-Järve Linnakohtu 24. märtsi 1992.a. otsus jätta muutmata.

2. V.K. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 11. oktoobril 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep

Peeter Vaher