III-1/3-40/94 · Riigikohus

III-1/3-40/94

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Lea KALM, Eerik KERGANDBERG, Herbert

LINDMÄE, Jüri RÄTSEP ja Peeter VAHER vaatas Tartus, 10. mail 1994.a. avalikul kohtuistungil

läbi

kriminaalasja Anatoli FORTUNA

süüdistuses KrK §-de 101 p.3, 7, 8;

115 lg.2 p.2, 141 lg.2 p.1, 2, 3;

139 lg.2 p.1, 2, 3 ja 185 lg.2

järgi;

Ruben MELKONJAN'i süüdistuses

KrK §-de 101 p.3, 7, 8; 115 lg.2 p.2;

141 lg.2 p.1, 2, 3; 139 lg.2 p.1, 2, 3

järgi;

Juri NIKOLSKI süüdistuses KrK §-de 101

p.3, 7, 8; 141 lg.2 p.1, 2, 3; 139

lg.2 p.1, 2, 3 järgi

süüdimôistetute Ruben MELKONJAN'i ja

Juri NIKOLSKI avalduste alusel kohtu-

vea parandamiseks Tallinna Linnakohtu

04. märtsi 1993.a. otsuses ja Eesti

Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegiumi 24. mai 1993.a.

määruses.

Kohtuistungist vôtsid protsessiosalistena osa Riigiprokuratuuri prokurör M. PÜSS, süüdimôistetu R.

MELKONJAN'i kaitsja vandeadvokaat A. NEILAND, kannatanud U. VALIJEVA ja E. NEEME.

Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 1993.a. otsusega môisteti Ruben MELKONJAN süüdi ja karistati

KrK § 141 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 7 (seitse) aastat; KrK § 115 lg.2 p.2 järgi vaba-

dusekaotusega 7 (seitse) aastat ja KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi surma- nuhtlusega. Lôplikuks karistuseks

loeti KrK § 40 alusel kuritegude kogumi eest surmanuhtlus.

Juri NIKOLSKI môisteti süüdi ja karistati KrK § 141 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega 6 (kuus)

aastat ja 6 (kuus) kuud; KrK § 115 lg.2 p.2 järgi vabadusekaotusega 4 (neli) aastat ja KrK § 101 p.3,

7, 8 järgi vabadusekaotusega 15 (viisteist) aastat. Lôplikuks karistuseks loeti KrK § 40 alusel

kuritegude kogumi eest 15 aastat vabadusekaotust.

Kohtuotsuse järgi tunnistati Ruben MELKONJAN, Juri NIKOLSKI ja Anatoli FORTUNA süüdi

selles, et nad 07. augustil 1991.a. öösel, eesmärgiga tappa Rasim VALIJEV, sôitsid J. NIKOLSKI

sôiduautol BA3-2103, riiklik numbrimärk 55-29 EA R. VALIJEV'i elukohta Tallinnas Kullmani t. 8,

kutsusid ta autosse ja viisid Harju Maakonnas Kaberneeme metsa. Teel seoti R. VALIJEV'il käed ja

sunniti heitma sôiduauto pakiruumi, kus J. NIKOLSKI avas auto gaasiballooni ventiili. R. VALIJEVI

palve peale lasta teda pakiruumist välja, nôudis R. MELKONJAN temalt mônitades 50.000 vôi

100.000 rubla. Kui sôiduauto peatati metsas, asusid R. MELKONJAN ja A. FORTUNA, J.

NIKOLSKI juuresolekul R. VALIJEVIT tapmise eesmärgil autost vôetud juhtme ja bensiinivoolikuga

pooma. Lämmatamisel murti R. VALIJEVIL kôri- ja keelealune luu. Sellal kaevas J. NIKOLSKI

autost vôetud labidaga R. VALIJEVI matmiseks hauda. R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A.

FORTUNA vôtsid maas lebavalt R. VALIJEVILT seljast spordidressi "Adidas" väärtusega 3500 rbl.

ja importbotased väärtusega 2400 rbl.. Kui J. NIKOLSKI ja R. MELKONJAN hakkasid matmisel

kannatanule mulda peale ajama, lôi A. FORTUNA teda veel 11 korda noaga, nendest 6 lööki rindu ja

5 lööki kôhu piirkonda. R. VALIJEVI surm oli tingitud paljudest torke-lôikehaavadest, millest kaks

ulatusid südamesse.

Tagasiteel Tallinna otsustasid R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA tappa R. VALIJEVI

tütarlapse Marina BULATOVA, kes elas Tallinnas Kullmani t. 8. Arvati, et M. BULATOVA vôis näha

R. VALIJEVI ärasôitu koos kohtualustega ja vôib olla selle asjaolu tunnistajaks.

M. BULATOVA kutsuti pettusega sôiduautosse ja viidi 07. augustil 1991.a. öösel Harjumaal Jägalale,

kus ta kolmekesi vägistati. M. BULATOVALE teatati, et R. VALIJEV on tapetud ja ka tema tapetakse

kohe. Samal ajal kaevas A. FORTUNA autost vôetud labidaga M. BULATOVA matmiseks hauda.

Seda nähes palus M. BULATOVA pôlvili, et ta jäetaks ellu. A. FORTUNA lôi M. BULATOVALE

labidaga pähe, R. MELKONJAN aga noaga külje piirkonda. M. BULATOVA püüdis pôgeneda, kuid

kukkus kraavi. Kui R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA teda piirasid, tahtis M.

BULATOVA ennast ise tappa, hoides pead kraavivees. Kui kannatanu tôstis pea, lôi A. FORTUNA

teda seitsmel korral noaga rindkere piirkonda. Kuna R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja Anatoli

FORTUNA otsustasid omastada M. BULATOVA korterist tema vara, vôttis A. FORTUNA kannatanu

taskust korterivôtmed. M. BULATOVA maeti liiva alla ja talle tôsteti peale rasked asfalditükid. M.

BULATOVA surm saabus pärast matmist mehhaanilise lämbumise tagajärjel. Jôudnud hommikul

Tallinna sisenesid R. MELKONJAN, J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokku-leppel M.

BULATOVA'lt vôetud vôtmega tema korterisse, kust varastasid nahkjope, sviitri, kleidi ja muid

esemeid väärtusega 960 rbl..

25. augustil 1991.a. öösel tungisid J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokkuleppel ukseluku

lôhkumise teel Eduard NEEME korterisse Tallinnas Kullmani t. 12 - 32, kust varastati kodust vara

145808 rbl. väärtuses, samuti E. NEEME ja Lidia NEEME välispass ja kutse Soome.

Samal ööl tungisid J. NIKOLSKI ja A. FORTUNA eelneval kokkuleppel ukseluku lôhkumise teel

Heiki KADAKA korterisse Tallinnas Kullmani 13 - 31, kust varastati kodust vara 8841 rbl. väärtuses,

samuti korteriorder, abielutunnistus, sôjaväepilet ja diplom.

Eesti Vabariigi Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi 24. mai 1993.a. määrusega muudeti

osaliselt Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 1993.a. otsus.

M. BULATOVA vara hôivamine, mis oli kvalifitseeritud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi, kvalifitseeriti

ümber KrK § 139 lg. 2 p. 1, 2, 3 järgi ning A. FORTUNAT, R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKIT

karistati selle eest vabadusekaotusega kolm aastat.

J. NIKOLSKI süüdistuses KrK § 115 lg. 2 p. 2 järgi kriminaalmenetlus lôpetati. Lôplikuks

karistuseks loeti KrK § 40 lg. 1 alusel kuritegude kogumi eest A. FORTUNALE 8 (kaheksa) aastat

vabadusekaotust, J. NIKOLSKILE 15 (viisteist) aastat vabadusekaotust ja R. MELKONJANILE

surmanuhtlus.

Avalduses kohtuvea parandamiseks väidab süüdimôistetu R. MELKONJAN, et teda on süüdi

môistetud alusetult. Kohtuotsus ei pôhine faktidel, vaid isiklikel veendumustel.

Süüdimôistetu J. NIKOLSKI väidab avalduses kohtuvea parandamiseks, et kohtu poolt tema süüdi

môistmine tahtlikus tapmises raskendavail asjaoludel on ebaôige seoses kohtu järelduste

mittevastavusele faktilistele asjaoludele. Samuti ei vasta môistetud karistus tema poolt toimepandud

kuriteo raskusele.

Kohtukolleegium tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdimôistetu R.

MELKONJANI kaitsja seletuse, kes taotles kohtulahendite tühistamist, R. MELKONJANI ôigeks

môistmist kôikides inkrimineeritud kuritegudes vôi süüdimôistmisel surmanuhtluse ära muutmist;

prokuröri ja kannatanute arvamused, kes taotlesid kohtulahendite muutmata jätmist,

t u v a s t a s:

Tallinna Linnakohus on välja selgitanud R. VALIJEVI ja M. BULATOVA tapmise motiivi, eesmärgi

ja viisi ning kohtuotsuses on osutatud konkreetsetele tôenditele, mis tingisid kohtu sellekohased

järeldused. Kooskôlas KrPK §-dega 49 lg.3; 206 lg.1 ja 274 p.2, pôhineb kohtuotsus tôenditel, mis on

vahenditult kohtuistungil uuritud. Kohus on analüüsinud tôendeid iga süüdistuse ja iga kohtualuse

kohta, hinnates neid kogumis kriminaalasja kôigi materjalidega ning tulnud ôigele ning pôhistatud

järeldusele, et A. FORTUNA, R. MELKONJAN ja J. NIKOLSKI tegutsesid üheskoos, ühise

tahtlusega R. VALIJEVI ja M. BULATOVA tahtliku tapmise eesmärgil raskendavail asjaoludel.

Tallinna Linnakohus on R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süüdimôistmisel KrK § 101 p.3,7,8 järgi

ôigesti kohaldanud kriminaalseaduse sätteid ja kriminaalasja menetlemisel ei ole tuvastatud

kriminaalprotsessi seaduse rikkumisi, mis vastavalt AKKS §-le 39 lg.3 ja 4 oleksid aluseks

kohtuotsuse tühistamiseks.

Kohtukolleegium nôustub linnakohtu otsuses ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi

määruses sisalduvate järeldustega R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süü tôendatuse kohta R.

VALIJEVI ja M. BULATOVA tahtlikes tapmistes raskendavail asjaoludel.

R. MELKONJANI süüdimôistmisel KrK §-de 115 lg.2 p.2, 141 lg.2 p.1, 2, 3 ja 139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi

on Tallinna Linnakohtu otsuses ja Ülemkohtu kriminaalasjade kohtukolleegiumi

määruses kirjeldatud asjaolud, mis on kohtu poolt kindlaks tehtud, samuti tôendid, mille alusel kohus

jôudis järeldusele, et need faktilised asjaolud leidsid kinnitust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab

neid järeldusi pôhjendatuks ja leiab, et R. MELKONJANI süü nimetatud kuritegude toimepanemisel

on usaldusväärselt tôendatud.

Samal ajal leiab kohtukolleegium, et muutmisele kuuluvad karistused, mis on R. MELKONJANILE

ja J. NIKOLSKILE môistetud tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel ja sellega seoses ka

lôplikud karistused.

Tahtliku tapmise asjades, milles on vastutusele vôetud mitu isikut, peab kohus välja selgitama iga

kohtualuse kuriteost osavôtu astme ja laadi. Hinnates tôendeid kogumis on linnakohus ja Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegium ôigesti tuvastanud R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI süü

toimepandud tahtlikes tapmistes.

Kuid kriminaalasja arutamisel ei ole kôrvaldatud kôiki vastuolusid süüdimôistetute ütlustes. Pole

välistatud süüdimôistetute vastastikune rôôn tapmistes osalemise üksikasjade suhtes. Selles osas ei

ole vôimalik ka täiendavate tôendite kogumine, mistôttu kuriteo toimepannud isikute süü raskusastme

vôrdlev hindamine on raskendatud. Kahtluste olemasolul, mis vastavalt kriminaalseaduse

üldpôhimôtetele kuuluvad tôlgendamisele kohtualuse, antud juhul R. MELKONJANI kasuks, ei ole

pôhjendatud temale erakorralise karistuse - surmanuhtluse môistmine ja R. MELKONJANI tuleb

karistada vabadusekaotusliku karistusega inkrimineeritud kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni piires.

Kergendada tuleb ka J. NIKOLSKILE môistetud karistust, sest Ülemkohtu kriminaalasjade

kohtukolleegium vähendades oluliselt J.NIKOLSKI süüdistuse mahtu, on jätnud muutmata

linnakohtu poolt môistetud karistuse, esitamata sellise lahenduse motiive.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS §-dest 63 p.3; 64 p.4; 65 lg.3; 779, kohtukolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 04. märtsi 1993.a. otsus ja Eesti Vabariigi Ülemkohtu

kriminaalasjade kohtukolleegiumi 24. mai 1993.a. määrus Anatoli FORTUNA, Ruben

MELKONJANI ja Juri NIKOLSKI süüdistusasjas R. MELKONJANILE ja J. NIKOLSKILE KrK §

101 p-de 3, 7, 8 järgi môistetud karistuse ja lôpliku karistuse osas.

2. Môista Ruben MELKONJANILE KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi karistuseks 15 (viisteist) aastat

vabadusekaotust ja KrK § 40 lg.1 alusel lugeda lôplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 15

(viisteist) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

3. Môista Juri NIKOLSKILE KrK § 101 p.3, 7, 8 järgi karistuseks 14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus)

kuud vabadusekaotust ning KrK § 40 lg.1 alusel lugeda lôplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest

14 (neliteist) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust kinnises vanglas.

4. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.

5. R. MELKONJANI ja J. NIKOLSKI avaldused rahuldada osaliselt.

Kohtuotsus jôustub 10. mail 1994.a. ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikohtunikud: Lea Kalm

Eerik Kergandberg

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep

Peeter Vaher