III-1/3-15/94 · Riigikohus

III-1/3-15

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus Jüri ILVEST, Herbert LINDMÄE ja Jüri RÄTSEP

vaatas Tartus, 8. märtsil 1994.a. avalikul kohtuistungil läbi

kriminaalasja E. K. süüdistuses

VNFSV KrK §-de 581 a ja 593 järgi ning

NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni

1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta

riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest"

§ 2 järgi süüdimõistetu E. K. avalduse

alusel kohtuvea parandamiseks ENSV Sise-

ministeeriumi vägede sõjatribunali

15.märtsi 1951.a. otsuses.

Kohtuistungist võtsid osa protsessiosalistena süüdimõistetu E. K. ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge PÜSS.

ENSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 15.märtsi 1951.a. otsusega mõisteti E. K. süüdi ja karistati

VNFSV KrK §-de 581 a ja ja 593 järgi vabadusekaotusega 25 aastat ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara

konfiskeerimisega ning NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadlus "Kriminaalvastutuse kohta

riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi vabadusekaotusega 25 aastat ühes õiguste kaotusega 5

aastaks ja vara konfiskeerimisega. Lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti E. K.-le 25 aastat

vabadusekaotust paranduslike tööde laagris ühes õiguste kaotusega 5 aastaks ja vara konfiskeerimisega.

Saraatovi garnisoni sõjatribunali 22. jaanuari 1963.a. määrusega vähendati E. K. karistusmäära 15 aastani.

Kohtuotsuse järgi tunnistati E. K. süüdi selles, et tema, meelestatuna nõukogude võimu vastu, ühines 1948.a.

sügisel relvastatud jõuguga ja koos jõugu teiste liikmetega riisus relvaähvardusel 30. novembril 1948.a. X

valla täitevkomiteest 148.596 rubla põllumajandusmaksu raha; 6. juulil 1949a. X lähedal inkassaatoriautost

X kaevanduse raha 15.800 rubla, kusjuures tulevahetuses haavati inkassaatoriautos olnud valvurit F. T.; 13.

septembril 1949.a. X elektrijaama kontori seifist 43.638 rubla;

15.septembril 1949.a. X X lähedal X teatri "X" autost teatri kassaraha 17.504 rubla.

Riisutud raha jagati omavahel.

E. K. taotleb oma avalduses kohtuvea parandamiseks rehabiliteerimist talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi

4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara riisumise eest" § 2 järgi

süüksarvatud tegudes ning väidab, et need on hõlmatud VNFSV KrK §-de 58' a ja 593 sisuga. Tema teod

olid ajendatud vaenust nõukogude võimu vastu: vanemad küüditati, ise oli 1941.a. suvel metsavend, kuulus

Omakaitsesse ja mobiliseeriti 1943.a. Saksa sõjaväkke, kusjuures nende tegude toimepanemisel oli eesmärk

nõukogude korra õõnestamine majanduslikult.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu E.

K. seletuse, samuti prokurör M.PÜSSI arvamuse, milles ei toetatud avaldust kohtuvea parandamiseks,

t u v a s t a s :

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et E. K. töötas kuni 1949.a. juulikuuni X ja asus seejärel ennast

varjama. Kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi oli riisumise eesmärk saada endale raha ja ta pidas

seejuures silmas isiklikku kasu. Kohtuistungil väitis E. K., et tal oli eesmärk tekitada kahju Nõukogude Liidu

majandusele ja nõukogude võimule. Röövitud raha jagamisel sai ta oma ütluste järgi umbes 42.500 rubla.

Suurema osa sellest kulutas ta ise, umbes 5.000 rubla andis naisele. 6. juulil 1949.a. toimunud X kaevanduse

raha riisumisel inkassaatoriautost haavati tulevahetuses autos saatjana olnud tsiviilisikut F. T. raskesti

puusast. Valvuri tulistamist E. K. eitab, kuid ühise kuritegeliku kavatsuse ja ühise koostegutsemise puhul ei

välista kuriteost osavõttu see, et üks või teine relvastatud grupi liige kannatanut ei tulistanud. Vara

omakasuline hõivamine vägivalla või sellega ähvardamise abil moodustas kuriteokoosseisu nii Eesti

Vabariigi kriminaalseadustiku kui ka nõukogude okupatsioonivõimu poolt kehtestatud kriminaalseaduste

järgi. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, ei kahjustatud riisumiste toimepanemisel alati üksnes

nõukogude majandust, vaid tekitati otseselt kahju ka tsiviilisikutele. Röövitud summade suurus ületas

paljukordselt isiku vajadused elamiseks illegaalsetes oludes, kusjuures riisumisega saadud raha kasutasid

grupi liikmed isiklikuks rikastumiseks - osteti sõiduauto, suvila jms.

E. K. süüdimõistmisel talle NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse

kohta riigi ja ühiskonnavara riisumises eest" § 2 järgi süüksarvatud teod ei olnud võitluseks Eesti Vabariigi

iseseisvuse eest või Eesti rahvale tehtud ülekohtu vastu ning ei vastanud ilmselt vabadusvõitluse

eesmärkidele.

Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse "Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute

rehabiliteeri-

mise kohta" § 2 p.1 alusel on E. K.-le VNFSV KrK §-de 581 a ja 593 järgi süüksarvatud teod loetud

rehabiliteerituks.

Vara riisumine, mis oli toime pandud VNFSV KrK §-des 581 a ja 593 tähendatud asjaoludel, on

kvalifitseeritud nende paragrahvide ja 4. juuni 1947.a. seadluse vastavate paragrahvide kogumis. See ei

tähenda, et VNFSV KrK §-de 581 a ja 593 sätestus hõlmaks 4. juuni 1947.a. seadluse vastava paragrahvi

sisu.

Juhindudes AKKS §-dest 63 p.1, 65 lg.3, ja 779, samuti Eesti Vabariigi 19. veebruari 1992.a. seaduse

"Kohtuväliselt repressee-

ritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise kohta" §-dest 3 lg.1, ja 5 lg.2, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. ENSV Siseministeeriumi vägede sõjatribunali 15. märtsi 1951.a. otsus E. K. süüdimõistmises NSVL

Ülemnõukogu Presiidiumi 4. juuni 1947.a. seadluse "Kriminaalvastutuse kohta riigi- ja ühiskonnavara

riisumise eest" § 2 järgi jätta muutmata.

2. E. K. avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.

Riigikohtu otsus jõustub 8. märtsil 1994.a. ja edasikaeba-

misele ei kuulu.

Riigikohtunikud Jüri Ilvest

Herbert Lindmäe

Jüri Rätsep