III-2/3-4/94 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tsiviilasi nr. III-2/3-4/94

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja P. Vaher

liikmed: J. Põld ja J. Luik

hageja H. Kase ja tema esindaja v. adv. U. Lõhmuse ning kostja A. Tampi osavõtul

vaatas 21. veebruaril 1994 avalikul kohtuistungil Tartus

Heiki Kase kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi Pärnu Maakohtu 03. märtsi 1992

otsuse ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 02. märtsi 1993 määruse Heiki Kase

hagis Agnes Tampi vastu elamu osale omandiõiguse tunnistamiseks.

23. oktoobril 1991 esitas H. Kask kohtule avalduse, milles taotles omandiõiguse tunnistamist poolele

osale elamust asukohaga Pärnu Maakonnas Häädemeeste vallas Treimani külas.

01.08.1979 sõlmitud ostu - müügilepingu järgi müüs V. Janson nimetatud elamu G. Tamsalule.

Hagiavalduse kohaselt olid elamu tegelikeks ostjateks hageja ja E. Ruusmaa. Ostu ei saanud nad oma

nimele vormistada, kuna tehingu tegemise ajal kehtinud seadus lubas ühel perekonnal omada vaid

ühte elamut. Hagejale ja E. Ruusmaale kuulus kummalegi isikliku omandiõiguse alusel elamu. Lisaks

sellele andis sovhoos kui esmane maakasutaja oma nõusoleku elamu müügiks tingimusel, et ostja

oleks elamusse sissekirjutatud.

25. juunil 1986 G. Tamsalu suri. Tema poolt oli tehtud testament E. Ruusmaa kasuks. Pärimisõiguse

tunnistus elamule väljastati 30. detsembril 1986. E. Ruusmaa suri 02. mail 1988. Seadusjärgse

pärimisõiguse tunnistus vaidlusalusele elamule anti tema tütrele A. Tampile.

Pärnu Maakohus jättis 03. märtsi 1992 otsusega hagi rahuldamata selle aegumise ja tõendamatuse

tõttu. Otsuse põhjal tuleb arvestada kolmeaastase aegumistähtaja algust 1986 aastast, mil E. Ruusmaa

hakkas kõrvale hoiduma elamu osa hageja nimele vormistamisest. Kohus ei pidanud tõendatuks

elamu ostmist hageja poolt. EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 02. märtsi 1993 määrusega

jäeti kohtuotsus muutmata ja hageja kassatsioonkaebus rahuldamata.

Avalduses kohtuvigade parandamiseks taotleb H. Kask maakohtu otsuse ja tsiviilasjade

kohtukolleegiumi määruse tühistamist nende poolt nii materiaal- kui ka protsessiõiguse normide

ebaõige tõlgendamise pärast, mis tingis ekslike kohtulahendite tegemise.

Kolleegium, ära kuulanud hageja esindaja, kes taotles kohtuotsuse ja määruse tühistamist ja kostja,

kes palus jätta kohtulahendid muutmata, leidis, et avaldus on põhjendatud ja tuleb vastavalt TKS §

355 p. 1 ja 2 lahendada eelnevates kohtulahendites materiaal- ja protsessiõiguse normide väära

kohaldamise tõttu, mis tõi kaasa nende ebaõigsuse. Kolleegium leiab, et asjas ei ole vaja koguda

täiendavaid tõendeid ning TKS § 354 lg. 2 alusel võib teha uue otsuse.

Kohtuotsuses ja tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruses ei vasta järeldus hagemisõiguse tähtaja

kulgemise alguse kohta, asjas tuvastatud asjaoludele.

Kohtuotsuse ja määruse motiivide kohaselt tuleb hagemisõiguse tähtaja alguseks arvata hiljemalt

1986 aasta, mil hageja enda seletuste järgi E. Ruusmaa hakkas kõrvale hoiduma elamu osa tema

nimele vormistamisest. H. Kase protokollitud ütlustest nähtub, et 1986 aastal hakkas E. Ruusmaa

temast küll kõrvale hoiduma, kuid sellest ei saa teha järeldust H. Kase kui omaniku õiguste rikkumise

kohta. Omandiõiguse vormistamisel esinenud takistus TsK § 110 näol oli H. Kasele ja E. Ruusmaale

teada. Võimalus nõuda elamu osa enda nimele vormistamist tekkis hagejal pärast isiklikku

omandiõigust kitsendanud sätte tühistamist Ülemnõukogu 13. juuni 1990 seadusega.

Vastavalt TsK § -le 86 algab hagi aegumise tähtaja kulgemine hagemisõiguse tekkimise päevast.

Hagejal tekkis hagemisõigus päeval, mil ta sai teada, et A. Tamp keeldub tema omandiõiguse

tunnistamisest. Tunnistaja A. Obergi ütlustega on tõendatud, et A. Tamp esialgu tunnistas seda hageja

õigust, kuid 1990 aasta sügisel hakkas hageja omandiõigust eitama.

Tsiviilasjade kohtukolleegiumi seisukoht, et hageja omandiõiguse tunnistamisel ei või tulenevalt

TsPK § -st 32 arvestada tõenditena tunnistajate ütlusi, kuna elamu võõrandamine toimus vastavuses

TsK § 244 nõuetele, on ekslik. Hageja ei ole vaidlustanud elamu võõrandamise fakti, küll aga

väitnud, et teostatud tehing oli teeseldud.

TsK § 61 lg. 2 mõttest tulenevalt peetakse tehingut teeselduks kui pooled soovivad küll juriidiliste

tagajärgede saabumist, kuid mitte nende, mis tulenevad tegelikult vormistatud tehingust. Vaidlusaluse

elamu ostu - müügilepingus varjati tegelikke ostjaid G. Tamsalu ostjana vormistamisega TsK § -ga

110 kehtestatud omandipiirangute tõttu. Tehingu teeseldud iseloomu võib tõendada kõigi

tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendamisvahenditega, järelikult ka tunnistajate ütlustega.

Asjas kogutud tõendite alusel, kolleegium leiab, et on tõendatud poole elamu ostmine hageja poolt.

Tunnistaja V. Jansoni ütlustega on tõendatud, et ta müüs elamu Kasele ja E. Ruusmaale. Kask tasus

talle ostu eest varem kokkulepitud rahasumma. G. Tamsalut nägi tunnistaja esimest ja viimast korda

notariaalkontoris. Tunnistajad J. Tammet, M. Kalamees, Elmar ja Endel Lepp kinnitavad, et Kask

ostis Jansonilt maja suvilaks. Tunnistaja U. Uibo ütluste kohaselt soovis Kask suvilaks maja osta ning

tema viis Kase müüja Jansoniga kokku. Tunnistaja teab, et Kask ja Ruusmaa ostsid maja võrdsetes

osades. Tunnistajate J. Tammeti, M. Kalamehe, Elmar ja Endel Lepa ültlustest järeldub, et elamu

põhiliseks kasutajaks ja hooldajaks oli Kask.

Kuna omandipiirangud on käesolevaks ajaks kaotatud, siis ei ole varjatud tehing enam

seadusevastane, järelikult on see tehing TsK § 61 lg. 2 alusel kehtiv.

Juhindudes TKS § -dest 355 p. 1, 2; 354 lg. 2 ja TsK § 61 tsiviilkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Pärnu Maakohtu 03. märtsi 1992 otsus ja EV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi

määrus 02. märtsist 1993.a.

Tunnistada Heiki Kase omandiõigust poolele (") osale elamust asukohaga Pärnu Maakonnas

Häädemeeste vallas Treimani külas.

Tagastada Heiki Kasele Riigikohtu deposiitarvelt nr. 141551 ESP Tartu filiaalis kassatsioonkautsjon

200 krooni, mis laekus deposiitarvele maksekorraldusega nr. 0249 24. novembril 1993.a.

Avaldus rahuldada.

Eesistuja P. Vaher

Liikmed J. Põld, J. Luik