III-2/3-3/93 · Riigikohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tsiviilasi nr. III-2/3-3/93

EV Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus:

eesistuja T. Vernik

liikmed: P. Vaher ja L. Kalm

hageja esindaja adv. A. Raigi, kostja esindaja adv. T. Liiviku

ja VE Vanalinn direktori L. Mägi osavõtul

vaatas läbi avalikul kohtuistungil Tartus 25. novembril 1993

Riigikohtu esimehe järelevalveprotesti alusel Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi 4. juuni 1993

määruse AS -i Baltmotors hagis VE Vanalinn vastu kahju hüvitamiseks.

8.10.1992 toimus Tallinnas Liivalaia ja Kunderi tänava ristmikul liiklusõnnetus, kus VE -le Vanalinn

kuuluv auto, mida juhtis direktor L. Mägi, sõitis tagant otsa AS -le Baltmotors kuuluvale sõiduautole

"Opel Senator", mida juhtis peadirektor A. Aru. Autod said tehnilisi vigastusi. Harju liikluspolitsei

andmeil põhjustas liiklusõnnetuse L. Mägi, kes rikkus liikluseeskirja p. 11.1 nõudeid.

27.01.1993 esitatud hagis palus AS Baltmotors VE -lt Vanalinn välja mõista auto

remondimaksumuse, auto Soome transportimise ja kindlustuskulud ning auto kaubandusliku

välimuse kao - kõik kokku 40 809 kr. arvestades asjaoluga, et peale selle on kostja kohtuväliselt juba

tasunud 11 400 kr.

Tallinna Linnakohus otsustas kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 37 845 kr., ekspertiisitasu 186

kr., riigilõivu 2 540 kr. ja tasu advokaadi abi eest 1 892 kr. Otsuse motiivide kohaselt peab suurema

ohu allika valdaja hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. Kohtule esitatud tõendid

kinnitavad kostja süüd ja sõiduauto "Opel Senator" tehnilisi vigastusi, mille remondimaksumus

Soome firma arve kohaselt oli 21 969 Soome marka. Kohus leidis, et autoremontimine Soomes oli

põhjendatud, sest Eestis ei olnud firmal "Termak" kõiki vajalikke varuosi ning nende hankimine

Saksamaalt oleks tõstnud detailide hinda. Auto müümisel jäi hagejal saamata tulu 60 000 kr. ja

seetõttu on põhjendatud eksperdi poolt tuvastatud auto kaubandusliku väärtuse kao 15 861 kr.

väljamõistmise kostjalt.

Kohtukolleegium tühistas otsuse ja saatis asja linnakohtusse uueks läbivaatamiseks leides, et kohus ei

teinud kindlaks hagejale tekitatud kahju tegelikku suurust ning et kahju suurus tuleb kindlaks teha

Eestis kehtivates hindades. Asjas ei ole tõendatud, kas Soome firma "Metro Auto" ekspertiisiaktis

loetletud kõik detailid olid vajalikud seoses avariiremondiga välja vahetada. Vaatamata kostja

nõudmisele talle vigastatud detaile üle ei antud. Auto remondiks Soomes ei olnud vajadust, sest ka

Tallinnas asuv RAS Termak remondib "Opel" autosid. Siin tehtud remont on odavam - kalkulatsiooni

järgi tulnuks tasuda 27 238,05 kr. Kalkulatsiooni õigsust tulnuks kontrollida.

Protestis taotletakse Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi määruse tühistamist ja Tallinna Linnakohtu

otsuse muutmata jätmist, sest kostja peab kahju heastama täies ulatuses (TsK § 458). Kahju koosneb

auto remondikuludest ja auto kaubandusliku välimuse kaost. Hagejal oli vajalik ja õigus remontida

vastavaid seadmeid ja tehnoloogiat omavas Soome firmas, kuna neid käesoleval ajal Eestis ei ole

ning kohtukolleegiumi seisukoht selles, et kahju suurus tuleb määrata Eestis kehtivates hindades, et

põhine seadusel.

Linnakohus tegi õigesti kindlaks, et hagejale kuulunud auto vigastused on fikseeritud Harju

Liikluspolitsei materjalis liiklusõnnetuse kohta. Nende vigastuste olemasolu kinnitas ka tunnistaja L.

Tammsaar, kes vaatas auto üle sadamas enne remonti viimist. Asjast nähtub, et kostja ei nõudnud

koheselt auto ülevaatamist eksperdi poolt.

Tsiviilkolleegium leidis, et Ülemkohtu tsiviilkolleegiumi määrus on õige ja protest tuleb jätta

rahuldamata.

Kohtuotsuses, kolleegiumi määruses ja protestis märgitakse õigesti, et TsK § 458 kohaselt peab

suurema ohu allika valdaja hüvitama suurema ohu allika poolt tekitatud kahju. Ülemkohtu

tsiviilkolleegium asus õigesti seisukohale, et Tallinna Linnakohus ei teinud kindlaks hagejale

tekitatud tegeliku kahju suurust ning määruses on kolleegium asjakohaselt oma seisukohta

põhjendanud, mida tuleb asja uuel arutamisel silmas pidada. Kuna linnakohus ei motiveerinud,

millistest summadest kahjusumma koosneb, siis ei saa õigeks pidada protesti väidet, et hagejale

tekitatud kahju koosneb just auto remondikuludest ja auto kaubandusliku välimuse kaost (hagis nõuti

ju muidki summasid). Võib nõustuda protesti väitega, et hagejal oli õigus remontida autot Soomes,

kuid ei saa nõustuda seisukohaga, et see toob kaasa kostja kohustuse hüvitada kahju Soome

hinnaskaala järgi. Kostjal lasub kohustus hüvitada tegelik kahju, mitte aga kulutusi, mis ei olnud

põhjendatud. Põhjendamatu on protesti väide, et Eestis puudusid seadmed ja tehnoloogia hageja auto

remontimiseks. Linnakohtu otsuses, mida protestis õigeks peetakse, ollakse seisukohal, et

autoremontimine Eesti firmas "Termak" oli võimalik. Just seetõttu märgibki Ülemkohtu

tsiviilkolleegium, et asjas tähtsust omavad asjaolud jäid välja selgitamata ja kalkulatsioonide õigsus

kontrollimata.

Protesti väited ei lükka ümber kolleegiumi määruse motiive, mistõttu määrus tuleb jätta muutmata.

Juhindudes TKS § -st 364 lg. 7 kolleegium

o t s u s t a s:

Jätta muutmata Ülemkohtu tsiviilasjade kolleegiumi 4. juuni 1993 määrus ja järelevalveprotest

rahuldamata.

Eesistuja T. Vernik

Liikmed P. Vaher, L. Kalm