1-11-8123/79 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-8123

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2017

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Priit

Ingeland

(isikukood

39207291525) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 27. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Priit Voolaid (praegu

Ingeland) süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust; KarS §

121 järgi 2 aastat ja 6 kuud vangistust; KarS § 136 lg 1 järgi 9 kuud vangistust; KarS § 266 lg

1 järgi 2 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest kantuks loeti kahtlustatavana

eelnevalt kinnipeetud aeg 5 päeva eelvangistust. 11 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistuse

alguseks loeti 22. märts 2011. a. Karistusaeg lõpeb 19. märts 2023. a.

2. Viru Maakohtu 23. märtsi 2017. a määrusega jäeti P. Ingeland vangistusest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel

põhjendustel.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on varem kriminaalkorras karistamata.

Vanglakaristust kannab esmakordselt. Kohus loeb ka positiivseks, et kinnipeetaval on

vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik, vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida

tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Käesolevat karistust kannab P. Ingeland mõrva, vabaduse võtmise eest ilma seadusliku

aluseta, omavolilise sissetungi ning kehalise väärkohtlemise eest. Kohus leiab, et

süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei väärtusta ühiskonnas

toimivaid reegleid ja norme. Isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla

vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. P. Ingeland on käitunud vanglas

olles küll eeskujulikult, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, asunud omandama keskharidust

ja osalenud tööhõives, kuid tema käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuritegude

raskust.

Arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul P.

Ingelandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on

toime pannud vägivallakuritegusid, sh lähedase vanainimese mõrva, oleks uue kuriteo

toimepanemise risk madal. Lisaks lõpeb kinnipeetava karistusaeg 19. märts 2023. a, s.t

ärakandmiseni on piisavalt pikk aeg, et teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda

täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Samuti tuleb märkida, et

pere olemasolu ja õppimine ei takistanud varasemalt süüdimõistetul raske kuriteo

toimepanemist, seega leiab kohus, et pere ja töökoha omamine ei ole niivõrd kaalukad

asjaolud, et otsustada isiku vabastamise kasuks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt

osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

3. P. Ingelandi kaitsja vandeadvokaat A. Simson palub tühistada Viru maakohtu 23.

märtsi 2017. a määruse ja vabastada P. Ingeland vangistusest tingimisi enne tähtaega

elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Määruskaebuse argumendid on lühidalt

kokkuvõetult järgmised.

Süüdimõistetu on vangistuse ajal käitunud eeskujulikult: puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja EQUIP,

töötanud majandustöödel koristajana ja EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena,

omandanud kutsehariduse kivibetoonkonstruktsioonide ehituse erialal ning lõpetanud KTG

10. klassi. Õpitulemused on üle keskmise, lisaks on süüdimõistetu vangistuse ajal ristitud.

Isiku elutingimused vabaduses vastavad elektroonilise valve nõuetele, olemas toetavad

sotsiaalsed suhted, võimalus jätkata õpingutega ja olemas töökoht.

Kohus on ebaõigelt kohaldanud KarS § 76 lõiget 4, sest paragrahvis toodud loetelus on kõik

kaalutavad asjaolud samaväärsed ja ebaõige on lugeda mõnda neist teistest olulisemaks või

suuremat kaalu omavaks. Asjaolusid kogumis hinnates on võimalik järeldada, et isik on

asunud oma käitumist muutma. Täidetud on ka vangistuse eesmärgid. Peamiseks

riskifaktoriks uute kuritegude toimepanemisel on olnud alkohol, aga seda on võimalik

maandada vastavalt käitumiskontrolli kohustustega.

Kaitsja ei nõustu sellega, et kohus on süüdimõistetu isiku hindamisel tuginenud üle 6 aasta

vanusele ekspertiisiaktile, sest teod, mille eest isik on karistatud, on toime pandud nooruses,

seega ekspertiisiakti sisu on oma aktuaalsuse kaotanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord P. Ingelandi tingimisi ennetähtaegse vabastamise

poolt- ja vastuargumente, jätab maakohtu määruse muutmata.

4.1

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu

põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis

välistavad P. Ingelandi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on

asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte

kohaldamisel kaalutlusvea.

4.2

Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt esineb P. Ingelandi puhul hulk argumente, mis räägivad tema vabastamise

kasuks. Kahtlemata on vabastamise pooltargumentideks see, et P. Ingelandil puuduvad

vangistuse ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme,

töötanud, omandanud eriala ja lõpetanud 10. klassi. Lisaks on olemas toetav lähivõrgustik

ning vabanemisel töökoht ja elukoht. Ka määruskaebuses on kõik eeltoodud positiivsed

asjaolud välja toodud ning ringkonnakohus märgib, et maakohus on kõiki neid asjaolusid

arvestanud.

4.3

Käesoleva ennetähtaegse vabastamise võtmeküsimuseks on see, kas kohus saab jätta

isiku ennetähtaegselt vabastamata arvestades üksnes kuriteo toimepanemise asjaolusid, kui

esinevad teised materiaalsed ja formaalsed alused tema vabastamiseks. Apellatsioonikohus

möönab, et esineb tõesti rida positiivseid nihkeid (milliseid maakohus on kaalutlusotsustust

tehes ka arvestanud), aga lisaks sellele on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest

karistusest. Vaatamata eeskujulikule käitumisele vanglas, pani isik toime väga raske kuriteo:

kõrges eas ohvri tapmise julmal ja piinaval viisil (mõrv). Lisaks sellele kannab P. Ingeland

käesolevat karistust ka vabaduse võtmise eest ilma seadusliku aluseta, omavolilise sissetungi

ning kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades

kuritegusid ning seda, et ära kandmata on veel mitu aastat (karistusaeg lõpeb 19.03.2023) P.

Ingelandile mõistetud karistusest, ei vastaks tema vabastamine vangistusest tingimisi enne

tähtaega ühiskonna õiglustundele. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka

ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja

rangeimal võimalikul viisil. Nimetatud põhimõtet peab järgima ka karistuse täideviimisel.

Vaatamata kaitsja seisukohale, et KarS 76 lõikes 4 toodud kaalutavad asjaolud on

samaväärsed, leiab kohus, et käesoleval juhul on kuriteo raskus ja asjaolud kaalukamad, kui

süüdimõistetu võimalused vabaduses ja käitumine vangistuses ning et ärakantud karistusaeg

ei ole võrdeline toimepandud kuriteo raskusega.

4.4

Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud

karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Ringkonnakohus ei

nõustu määruskaebuse esitajaga, et vangistuse eesmärgid on P. Ingelandi puhul täidetud.

Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhjendanud, miks ta leiab, et karistuse

eesmärgid P. Ingelandi puhul täidetud ei ole. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus.

Kui arvestada, et vangla iseloomustuse kohaselt P. Ingeland küll osaliselt saab aru enda tehtud

vigadest, kuid talle on omane teiste süüdistamine ja süü vähendamine ning tema varasemat

käitumist eesmärkide saavutamiseks ilmestab vägivalla kasutamine, siis ei ole võimalik väita,

et P. Ingelandi puhul ohtlikkus ja risk ühiskonnas puudub. Madalaks ei saa hinnata ka vangla

tehtud riskihinnangut: uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul

34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 38%. Peale selle on

vangla hinnanud isikut kõrgohtlikuks. Kuivõrd kõrgohtlikust mööndakse süüdimõistetute

puhul, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise

tagajärg on suur kahju, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul oma sisult vale maakohtu

seisukoht, et uue samalaadse kuriteo toimepanemise oht ei ole sugugi madal.

4.5

Olulist riski uute kuritegude toimepanemise seisukohalt kujutavad P. Ingelandi

probleemid alkoholi tarvitamisega. Ehkki kaitsja hinnangul on võimalik alkoholi kui ühte

riskifaktorit uute kuritegude toimepanemiseks maandada vastava käitumiskontrolli

kohustusega, siis esineb ringkonnakohtu hinnangul suur oht, et P. Ingeland ei suudaks seda

lisakohustust nõuetekohaselt täita. Kui arvestada, et P. Ingeland hakkas alkoholi enda sõnul

tarvitama 14-aastaselt ja hiljem pea igapäevaselt, siis ei saa teha tõsikindlaid järeldusi, et tal

õnnestub alkohol oma elust lõplikult välistada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt P. Ingeland

mõistab alkoholi kahjulikkust, kuid vähendab probleemi tõsidust ja hulka. Vangla küll viitab,

et esmased riskid alkoholiga seoses on maandatud, kuid järelejäänud vangistuse jooksul on

ringkonnakohtu hinnangul veelgi võimalik neid riske maandada täiendavates programmides

osalemisega.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus