3-16-1876/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1876

Otsuse kuupäev

27. aprill 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 06.07.2016.a käskkirja nr

6-3/805 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 29.05.2017. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla tunnistas 06.07.2016.a käskkirjaga nr 6-3/805 (tl 10-12, edaspidi vaidlustatud

käskkiri) kinnipeetav i süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1

rikkumises ning karistas teda 25 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Kaebajat süüdistati selles, et 06.06.2016.a ei allunud ta vanglaametnike korraldusele asuda

tööle. Valvur Andres Nikuneni korraldusele vastas kaebaja üleolevalt „phhh“ ning

vanemvalvur Annely Kaurili korraldusele ei vastanud. Seejärel andis Annely Kauril kaebajale

korralduse minna tagasi kambrisse, kaebaja täitis selle.

Käskkirjas on ära toodud kaebaja vastuväited. Nende kohaselt ootasid teda kambrist

väljumisel viis valvurit, kes võtsid kaebaja piiramisrõngasse. Kaebajal tekkis ruumi

vähesusest klaustrofoobiline seisund ja hingamisraskused, kaebaja põeb ka astmat. Kaebaja

läks valvurite vahelt läbi ja lõi jalaga kappi, kapp purunes. Pärast seda lükkasid kaks valvurit

kaebaja akna alla ja hoidsid teda kinni, seejärel lükati kaebaja kambrisse tagasi. Kaebaja ei ole

tööst keeldunud. Kaebajale ei antud võimalust tööd teha.

2. esitas 04.08.2016.a Viru Vanglale vaide (tl 13-14) punktis 1 nimetatud käskkirja

kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 22.08.2016.a vaideotsusega nr 6-12/199-2 (tl 15)

vaide rahuldamata.

3. esitas 16.09.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 06.07.2016.a

käskkirja nr 6-3/805 tühistamise nõudes. Kaebaja leidis, et käskkirja andmisel on vangla

rikkunud kaalutlusreegleid ja uurimisprintsiipi.

Kaebaja väiteid kinnitavad tõendid on jäänud kogumata ja hindamata. Videosalvestis tõendab,

et kaebaja oli kambrist väljumisel viie valvuri poolt ümbritsetud ning valvurid olid töö

tegemise korralduse andmisel tihedalt vastu kaebajat. Pärast kapi löömist surusid valvurid

kaebaja akna alla ja hoidsid teda kinni. Seejärel lükati kaebaja kambrisse ja uks sulgus.

Kaebajal ei olnud reaalset võimalust korraldust täita ja tööle hakata. Kaebaja ei ole talle süüks

pandud rikkumist toime pannud.

Kapi löömise eest sai kaebaja karistada eraldi menetluses, käesolev karistus on topelt karistus.

Määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm. Kartserisse paigutamist tuleks kasutada

ainult erandlikel juhtudel. Asjas ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis tinginuks

kartserisse paigutamist 25 ööpäevaks.

Kaebaja viitas ka vaides esitatud põhjendustele, vaide põhjendused kattuvad kaebuse

põhjendustega.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.

Kaebaja on kinnipeetavana kohustatud töötama. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla

30.05.2016.a käskkirjaga nr 6-2/754. Kaebaja tööle määramise kooskõlastas arst. Kaebaja ei

ole vaidlustanud tema tööle määramise käskkirja.

Valvurid Andres Nikunen, Talis Põllu ja Annely Kauril koostasid 06.06.2016.a toimunud

intsidendi kohta ettekande nr 6-20/4094-1. Kohal olnud ametnikud on andnud juhtunu kohta

ka täiendavaid selgitusi. Kogutud dokumentide kohaselt andis Andres Nikunen kaebajale

korralduse asuda tööle. Korralduse andmise juures viibisid vanemvalvur Annely Kauril ning

valvurid Talis Põllu, Raido Linde ja Siim Naarits. Kaebaja ei keeldunud korralduse täitmisest

ning esialgu tundus ametnikele, et kaebaja hakkabki tööle. Ametnikud väljastasid kaebajale

lapi tolmu pühkimiseks. Kaebaja küsis ametnikelt harja, kuid talle selgitati, et hetkel peab ta

tolmu pühkima lapiga ning põrandaharja ei ole tal vaja. Kaebaja ei olnud rahul ametnike

vastusega. Seejärel liikus kaebaja koridoris seisva kapi juurde ja lõi kappi jalaga, mille

tagajärjel kapp läks katki. Valvurid A. Nikunen ja T. Põllu suunasid kaebaja akna juurde. A.

Nikunen andis uuesti kaebajale korralduse asuda tööle. Kuna kaebaja korraldusele ei

reageerinud, siis kordas tööle asumise korraldust vanemvalvur Annely Kauril, kes juhtis

kaebaja tähelepanu ka sellele, et ei ole mõtet vangla vara lõhkuda. Kaebaja ametnike

korraldustele ei reageerinud, millest ametnikud järeldasid, et kaebaja ei hakka tööle ning

suunasid ta tagasi kambrisse.

Distsiplinaarmenetluses kogutud materjalidest ja videosalvestisest ei nähtu, et enne kapi

lõhkumist oleks kaebaja võetud piiramisrõngasse. Tegemist oli tavapärase järelevalve

korraldamisega ning vanglateenistusel on õigus otsustada, kas julgeoleku tagamiseks on vaja

kahe või enama ametniku kohalolekut. Kaebaja paikneb tugevdatud järelevalvega üksuses,

kus viibivad reeglina kõrgohtlikud kinnipeetavad, kes on majandustöödel osalemise suhtes

negatiivselt meelestatud ning võivad selle vältimiseks panna toime erinevaid õigusrikkumisi.

Kaebaja väited klaustrofoobia seisundist ei saa olla vabanduseks agressiivsele käitumisele.

Materjalidest ei nähtu, et 06.06.2016.a oleks kaebaja andnud ametnikele teada, et tal on

tervisemure, mistõttu ta ei saa täita tööle asumise korraldust. Korraldus tööle asumiseks anti

kaebajale selgelt ja ühemõtteliselt. Kaebaja edasine tegevus oli üleolev ning isik näitas selgelt

välja oma allumatust. Korraldus asuda tööle anti kaebajale korduvalt, kuid isik tööle ei

hakanud.

Täitmata võib jätta vaid korralduse, mis vastab tühise haldusakti tunnustele ja mille tühisus on

ilmselge. Korraldus koristada üldkasutatavat ruumi tühise korralduse tunnustele ei vasta.

Kaebajal oli kohustus sellele korraldusele alluda.

06.06.2016.a pani kaebaja toime kaks rikkumist: esiteks kapi lõhkumine ja teiseks

korraldusele mitte allumine. Tegemist on eraldisesvate rikkumistega, mida menetletakse eraldi

menetlustes. Asjaolu, et kaebaja pani ühel päeval toime mitu rikkumist, ei tähenda, et teda on

topelt karistatud.

Distsiplinaarmenetluse raames kontrollis vastustaja videosalvestist, koostatud on

videosalvestise vaatlemise protokoll. Lisaks on võetud intsidendi juures viibinud ametnikelt

täiendavaid selgitusi ja kontrollitud kaebaja vastuväiteid. Vangla ei ole rikkunud

uurimisprintsiipi.

Kartserisse paigutamine on erandlik karistus, mida ei tohi kohaldada kergekäeliselt. Siiski on

kaebajale määratud karistus proportsionaalne. Kinnipeetava allumatus seab ohtu vangla

julgeoleku. Allumatus võib kujuneda kinnipeetava vastuhakuks. See annab negatiivset

eeskuju teistele kinnipeetavatele ning loob olukorra, kus distsipliini tagamine on raskendatud.

Korraldusele mitte allumine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja

vanglateenistuse ametnikesse. Seetõttu on korralduse eiramisel tegemist raske rikkumisega.

Kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras

vanglaametnike korraldustele mitte allumise eest. Kaebajal oli käskkirja koostamise seisuga 9

kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 8 olid määratud korraldustele mitte allumise eest ning

viimati, 23.05.2016.a karistati teda kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks. Vangla järeldas,

et kaebaja ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja tema suhtes ei ole

võimalik kohaldada kergemat distsiplinaarkaristust. Kuna analoogse rikkumise eest on

kaebajat karistatud kartserisse paigutamisega 20 ööpäevaks, siis leidis menetleja, et

06.06.2016.a distsipliinirikkumise eest oleks proportsionaalne karistus kartserisse

paigutamine 25 ööpäevaks.

Kohtu seisukoht

5. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele.

VangS § 37 lg 1 alusel on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole

erandina kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või

kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev

kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni

kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

6. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et kaebaja ei

allunud 06.06.2016.a vanglaametnike korraldusele asuda tööle. Kaebaja vaidlustas selle

käskkirja kolmel põhjusel: kaebaja hinnangul ei ole ta toime pannud talle ette heidetud tegu,

tegemist on kahekordse karistamisega ja karistus on ebaproportsionaalne.

Kaebaja ei ole otsesõnu tuginenud sellele, et tal oli õigus keelduda tööst tervisliku seisundi

tõttu. Kaebaja väitis seda, et valvurite läheduse ja astma põdemise tõttu tekkis tal

klaustrofoobia ja oli raske hingata, mistõttu kaebaja lõhkus kapi. Kohtu hinnangul võimaldas

kaebaja tervislik seisund tal vaidlusalusel päeval tööd teha. Kaebaja ei toonud tööle

määramise menetluses välja, et tal ei ole võimalk töötada tervisliku seisundi tõttu. Arstide

Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi hinnangutel (tl 26-27) oli kaebaja töövõimeline. Kaebaja ei

taotlenud vaidlusaluse juhtumi käigus arsti või õe kutsumist tema tervise kontrollimiseks. Kui

kaebaja tervislik seisund võimaldas lõhkuda kapi, siis lubas see teha ka tööd, mis seisnes

tolmu pühkimises.

Kaebaja suhtes ei kohaldu muud VangS § 37 lg 2 sätestatud erandid ning nendele ei ole

kaebaja ka tuginenud.

7. Kaebaja väidab esiteks, et ta ei jätnud täitmata korraldust asuda tööle, vaid valvurid

takistasid tal tööle asumast.

06.06.2016.a toimunu kohta on valvurid ja kaebaja andnud distsiplinaarmenetluses ütlused.

Valvur Andres Nikuneni 06.06.2016.a ettekande nr 6-20/4094-1 (tl 28) kohaselt oli ta

06.06.2016.a kella 10:15 paiku koos vanemvalvur Annely Kaurili ja valvur Talis Põlluga V8

eluosakonna eraldatud osas. Ta andis kinnipeetav ile korralduse asuda koristama

eluosakonda. Kinnipeetav vastas selle peale üleolevalt „phhh“. Sama korralduse andis

vanemvalvur Annely Kauril, sellele ei vastanud kinnipeetav midagi. Kuna kinnipeetav ei

reageerinud korraldustele, andis vanemvalvur talle korralduse minna oma kambrisse, millele

kinnipeetav allus. Ettekandele on alla kirjutanud ka Annely Kauril ja Talis Põllu.

Viru Vangla inspektor-kontaktisiku Häli Etti 07.06.2016.a teatega (tl 36 pöördel) teavitati

kaebajat, et eelnimetatud ettekande alusel viiakse tema suhtes läbi distsiplinaarmenetlus.

Kinnipeetavale anti võimalus anda selgitusi. Kinnipeetav ei olnud ettekandega nõus, kuid ei

soovinud selgitusi anda.

Valvurite Talis Põllu, Siim Naaritsa, Andres Nikuneni ja Raivo Linde ning vanemvalvur

Annely Kaurili poolt koostatud õienditest nähtub, et 06.06.2016.a ajavahemikus kl 10.08-

10.10 andis valvur A. Nikunen V8 osakonna kinnipeetavale M. Septerile korralduse asuda

tööle, millega kinnipeetav nõustus. Kinnipeetav soovis koristamiseks põrandaharja, kuid talle

anti lapp tolmu pühkimiseks, mis talle ei sobinud. Liikudes kambrist välja, suundus ta

koridoris seisva kapi juurde ja lõi seda jalaga. Seejärel suunasid valvurid Talis Põllu ja A.

Nikunen kinnipeetava akna juurde (tl 30, 30 pöördel, 31, 31 pöördel, 32). Pärast seda andsid

valvur A. Nikunen ja vanemvalvur A. Kauril kinnipeetavale uue korralduse asuda tööle (tl 30,

30 pöördel, 31, 31 pöördel). Kinnipeetav midagi konkreetset ei vastanud (tl 30, 30 pöördel,

31), lausus midagi vaikselt (tl 30) või puhises omaette (tl 30 pöördel, tl 31). Peale seda

paigutati kinnipeetav kambrisse tagasi (tl 30, 30 pöördel, 31). Kinnipeetavaga suhtlesid kõik

ametnikud rahulikult ning korraldused olid konkreetsed ja selged (tl 31, 31 pöördel).

Kaebaja 04.07.2016.a vastuse põhjal distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 42 ja pöördel)

toimus 06.06.2016.a intsident järgmiselt. Umbes kl 10 tegid valvurid kambri ukse lahti ja

andsid korralduse asuda tööle. Kaebaja oli kohe nõus ning küsis põrandapesuks harja ja

ämbrit. Selle peale valvurid sulgesid ukse ja see avati uuesti 5 minuti pärast. Kambrist

väljudes ootas kaebajat viis valvurit (Nikunen, Kauril, Linde, Naarits ja Põllu). Koridor on

lühike ja kitsas ning ruumi liikumiseks on vähe. Lisaks on koridoris kapp voodivarustuse

jaoks. Koridoris võtsid valvurid kaebaja piiramisrõngasse, kuigi ta ei ole vangistuse jooksul

kordagi agressiivne olnud. Kaebaja ja valvurite vahel oli ainult pool meetrit. Keegi valvuritest

käskis kõrgendatud häälel kaebajal kuiv lapp võtta ja pühkida. Kaebajal tekkis klaustrofoobia

ja tundis, et on vaja hingamisruumi, sest pole võimalik tööd teha, kui ollakse valvuritest

ümbritsetud. Kaebaja läks valvurite vahelt läbi ja lõi jalaga kapi ust, lõhkudes kapi. Valvurid

lükkasid kaebaja akna alla ja hoidsid jõuga kinni. Küsimusele, miks ta nii tegi, kaebaja ei

vastanud. Siis lükati ta kambrisse tagasi. Kaebaja selgitas, et ei ole töö tegemisest keeldunud.

Talle ei antud võimalust normaalsetel tingimustel töötada ehk töö tegemiseks ei avanenud

võimalust.

Kaebaja vaide (tl 13-14) kohaselt soovis ta 06.06.2016.a alustada töö tegemist, kuid ei saanud,

liikus kapi juurde ja lõi seda jalaga. Ta suruti valvurite poolt akna alla ja hoiti kinni, seejärel

lükati kambrisse tagasi. Pelgalt korralduse andmisest ei piisa, vangla peab tagama

kinnipeetavale võimaluse antud korraldust täitma asuda.

8. Kaebaja ja vastustaja versioonides sündmuste kui selliste kohta tegelikult vastuolu ei ole.

Mõlemate versioonide kohaselt anti kambris viibivale kaebajale korraldus asuda tööle,

kaebaja väljus kambrist, kaebajale anti ülesanne pühkida tolmu, kaebaja lõhkus kapi, kaebaja

suunati akna alla ja seejärel tagasi kambrisse.

Erinevad on kaebaja ja vastustaja tõlgendused toimunud sündmustele. Kaebaja arvates soovis

ta tööle asuda, kuid tal puudus selleks võimalus. Vastustaja arvates väljendas kaebaja

käitumine keeldumist. Kumbki pool ei väida seda, et kaebaja oleks sõnades väljendanud

keeldumist töö tegemisest või seda, et kaebaja oleks reaalselt asunud talle antud ülesannet

täitma.

Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega. Seda, kui isik pärast korraldust asuda tolmu pühkima

ei alusta seda tegevust, vaid suundub kapi juurde ja purustab selle, ei saa tõlgendada tööle

asumise korralduse täitmisena. On küll usutav, et valvurid pärast kapi lõhkumist kaebaja

agressiivse käitumise tõttu tema tegutsemisvabadust mõnevõrra piirasid, kuid ka kaebaja ise

ei väida, et ta oleks koos valvuritega akna juures viibides kas sõnade või tegudega

väljendanud tahet võtta lapp ja alustada tööd.

9. Kohtule esitatud videosalvestise põhjal ei saanud valvurite paiknemine takistada kaebajal

koristustööde tegemist. Nagu on kirjeldatud 06.07.2016.a menetlustoimingu protokollis (t lk

44 pöördel), ei ole salvestisel näha kogu eelkirjeldatud tegevus (akna juures toimuv salvestisel

ei kajastu). Pärast kambrist väljumist ei asunud valvurid kaebajale sedavõrd lähedal, et see

oleks takistanud tolmu pühkimist. Tegemist oli kitsa koridoriga, kus valvuritel poleks olnud

võimalik kaebajale liikumiseks rohkem ruumi jätta. Töötamist ei saanud valvurid takistada ka

põhjusel, et kaebaja seda teha isegi ei proovinud. Kaebaja väidet, et valvurite lähedus

põhjustas tal klaustrofoobia tõttu hingamisraskusi, käsitles kohus eespool.

Kokkuvõttes on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et kaebaja ei allunud korraldusele asuda

tööle. Seega pani kaebaja toime talle ette heidetud rikkumise.

10. Kaebaja leidis, et teda on 06.06.2016.a toimunu eest kahekordselt karistatud.

Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pani toime kaks erinevat tegu. Vaidlustatud

käskkirjaga karistati kaebajat selle eest, et ta ei allunud korraldusele asuda tööle. Kapi

lõhkumise osas on vastustaja vastuse põhjal (tl 22) alustatud väärteomenetlust

karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 tunnustel. See säte näeb ette vastutuse varavastase süüteo

eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Üheks varavastaseks süüteoks

on KarS § 203 lg 1 põhjal võõra asja rikkumine või hävitamine. Kuigi tööle asumise

korralduse täitmata jätmine ja kapi lõhkumine toimusid ajaliselt lähestikku ja nende vahel oli

teatav sisuline seos, ei saa neid siiski käsitleda ühe rikkumisena. Tegemist on kahe faktiliselt

eristatava teoga, mida kvalifitseeritakse erinevatel õiguslikel alustel. Ka kaebaja ise on kapi

lõhkumist põhjendanud oma tervisliku seisundiga, kuid tööle asumisest keeldumist valvurite

poolt talle tehtud takistustega. Kohtu hinnangul ei ole kahekordse karistamise keeldu rikutud.

11. Kaebaja on seisukohal, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt karm.

VangS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, sh

kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. VangS § 63 lg 3 sätestab, et distsiplinaarkaristuse

valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks on VangS § 6 lg 1 kohaselt

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

Karistamise otsustamine ning karistuse liigi ja määra valimine on vangla kaalutlusotsus.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi

ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kohus ei hinda eraldivõetuna

kaalutlusotsuse otstarbekust ja ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.

12. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on vastustaja arvestanud karistuse määramisel järgmisi

asjaolusid ja kaalutlusi:

-

vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ning üheks

viisiks on tööoskuste ja harjumuste tekitamine ja säilitamine;

-

tegemist on raske rikkumisega, mis seab ohtu vangla julgeoleku ja loob olukorra, kus

distsipliini tagamine on raskendatud;

-

korraldusele mitte allumine näitab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja

ametnikesse, keeldumine töökohustusest väljendab vastupanu vanglasüsteemile ja

õiguskorrale;

-

kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja, keda on korduvalt karistatud

korraldustele mitte allumise eest, viimati 23.05.2016.a kartserisse paigutamisega 20

ööpäevaks;

-

isik ei ole varasemast järeldusi teinud, seega ei saa kergemat karistust kohaldada;

-

karistus peab olema piisav, et kinnipeetav mõistaks rikkumise tõsidust ning tal oleks

võimalik teha järeldusi, mis võivad mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.

13. 01.07.2016.a seisuga koostatud kaebaja distsiplinaarkaristuste väljavõtte (tl 40 pöördel)

kohaselt karistati kaebajat ajavahemikul 12.10.2015 kuni 26.05.2016 distsiplinaarkorras 9-l

korral, sh 8-l korral ametniku korraldusele mitteallumise või tööst keeldumise tõttu.

14. Kohus leiab, et otsuse langetamisel ja karistuse määramisel on vastustaja rakendanud

õigesti kaalutlusõigust ja toonud selgelt välja kaalutlused, miks kaebajale määrati käskkirjas

toodud karistus. Vastustaja on kaalutlusõigust teostanud kooskõlas oma volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestanud olulisi asjaolusid ning

kaalunud põhjendatud huve.

Kaebaja väide, et määratud karistus oli ebaproportsionaalne, ei ole piisavalt motiveeritud.

Vastustaja on õigesti leidnud, et vangla ohutuse ja julgeoleku ohustamise tõttu oli tegemist

raske rikkumisega. Vastustaja järeldused, et kaebajat tuli karistada, kohane karistus on

kartserisse paigutamine ning proportsionaalne on määrata karistuseks kartserisse paigutamine

kahekümne viieks ööpäevaks, kuna varasematest karistustest ei ole isik järeldusi teinud, on

kooskõlas arvesse võetud asjaoludega.

15. Õige ei ole kaebaja väide, et vastustaja ei ole distsiplinaarasjas arvestanud

videosalvestisega. Videosalvestist kirjeldav menetlustoimingu protokoll on distsiplinaarasja

materjalide hulgas ning videosalvestist on vaidlustatud käskkirjas käsitletud.

16. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja

tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

18. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab

kohus menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik