3-17-872/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-872

Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja - Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Mikk Kangro

Isikud, kellede suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

Vilma Ulst (isikukood 43207142721) ja Cornelia Ulst

(isikukood 47701225229)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse:

1.1.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 107 616,73 eurot (ükssada seitse tuhat kuussada

kuusteist eurot seitsekümmend kolm senti) Vilma Ulstile (Ulst; isikukood 43207142721)

kuuluvale 396/21227 kaasomandi osale ja reaalosale (eluruum nr 46) kinnisasjast

asukohaga Pepleri 12-46, Tartu, registriosa numbriga 1877103;

1.2.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 44 754 (nelikümmend neli tuhat seitsesada

viiskümmend neli) eurot Cornelia Ulstile (Ulst; isikukood 47701225229) kuuluvale

kinnisasjale asukohaga Tartu mnt 1, Pajusti alevik, Vinni vald, Lääne-Virumaa,

registriosa numbriga 406231;

1.3.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 44 754 (nelikümmend neli tuhat seitsesada

viiskümmend neli) eurot Cornelia Ulstile (Ulst; isikukood 47701225229) kuuluvale

korteriomandile asukohaga Mai tn 59-78, Pärnu, registriosa numbriga 1790105;

1.4.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 44 754 (nelikümmend neli tuhat seitsesada

viiskümmend neli) eurot Cornelia Ulstile (Ulst; isikukood 47701225229) kuuluvale

korteriomandile (eluruum K116), registriosa numbriga 21853301;

1.5.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 44 754 (nelikümmend neli tuhat seitsesada

viiskümmend neli) eurot Cornelia Ulstile (Ulst; isikukood 47701225229) kuuluvale

korteriomandile asukohaga Liivalaia 21-25, registriosa numbriga 19943301.

2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte Vilma

Usltile ja Cornelia Ulstile.

Edasikaebamise kord

2(10)

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna

Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 26.04.2017 taotluse anda luba

hüpoteegi seadmiseks Vilma Ulstile kuuluvale 396/21227 kaasomandi osale ja reaalosale

(eluruum nr 46) kinnisasjast registriosa numbriga 1877103 summas 107 616,73 eurot ning 44

754 euro suuruste hüpoteekide seadmiseks Cornelia Ulstile kuuluvatele kinnisasjadele

registriosa numbritega 406231, 1790105, 21853301 ja 19943301.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1.

Maksuhaldur tegeleb OÜ Nelia Tootmine (registrikood 10631658) maksuvõlgade

sissenõudmisega. Seisuga 07.04.2017 on OÜ Nelia Tootmine maksu koguvõlg koos intressiga

302 386,83 eurot, millest 164 890,64 eurot on määratud 19.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-

3/028723-15. Maksuotsusega täiendavalt tasumisele määratud maksukohustus tekkis tööjõu- ja

käibemaksu ebaõigest deklareerimisest ning täiendavast tulumaksukohustusest ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt. Äriühingu juhatuse liikmeteks olid kontollperioodil ehk maksuvõla

tekkimise ajal Cornelia Ulst (27.11.2013-25.08.2014) ja Vilma Ulst (25.08.2014-tänaseni).

2.2.

Maksuhaldur kontrollis 11.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028723-1 ja 15.01.2015

korralduse nr 12.23/028723-2 alusel OÜ Nelia Tootmine maksude arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsust perioodil mai-oktoober 2014 ning tuvastas järgnevat:

2.2.1. OÜ Nelia Tootmine tegi kontrollitaval perioodil töötasu väljamakseid EstDirect

OÜ TSD-del kajastatud isikutele OÜ Nelia Tootmine pangakontolt ja sularahas. EstDirect

OÜ TSD-del kajastatud isikud olid tegelikult OÜ Nelia Tootmine töötajad ning OÜ-l

Nelia Tootmine oli kohustus töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt arvestada,

deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. EstDirect OÜ-s tööjõumaksude deklareerimise

eesmärgiks oli luua OÜ-le Nelia Tootmine võimalus teha töötajatele palgaväljamakseid,

jättes nendelt arvestamata maksud ja tasumata maksed. Sellega hoidis äriühing kõrvale

tööjõumaksude tasumisest, saades maksueelise. Perioodi mai- oktoober 2014 eest jättis

OÜ Nelia Tootmine arvestamata, deklareerimata ja tasumata tööjõumakse kokku 87

376,38

eurot.

Lisaks

deklareeris

OÜ

Nelia

Tootmine

kontrollperioodi

käibedeklaratsioonidel maksustatavat käivet vähem 156 244,95 euro võrra ning seega ka

maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu summas 31 249 eurot. Samuti deklareeris

äriühing kontrolliperioodil sisendkäibemaksu 80 690,31 eurot, kuid ei esitanud

sisendkäibemaksu aluseks olevaid nõuetekohaseid dokumente, mistõttu kuulus

sisendkäibemaks vähendamisele 14 852,85 euro võrra. Kontrollimenetluse tulemusena

suurenes äriühingu käibemaksukohustus kokku 46 101,85 euro võrra. Lisaks eeltoodule

tuvastas maksuhaldur, et OÜ Nelia Tootmine arvelduskontodelt teostati kontrollperioodil

makseid erinevatele äriühingutele kokku 47 904,43 eurot ja võeti sularahana välja 147

eurot,

mille

kohta

äriühing

ei

esitanud

raamatupidamisdokumente.

Kontrollimenetluse tulemusena suurenes Nelia OÜ tulumaksukohustus ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksetelt kokku 33 962 eurot.

2.2.2. Cornelia Ulst oli OÜ Nelia Tootmine juhatuse liige perioodil 27.11.2013-

25.08.2014. Ta väitis 05.11.2015 suulistes selgitustes, et ei olnud alates 07.03.2014 OÜ

Nelia Tootmine juhatuse liige ning esitas üldkoosoleku/protokolli otsuse, mille alusel

osanik Amar Marran rahuldas C. Ulsti taotluse OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikme kohalt

tagasikutsumise kohta. C. Ulst viis siiski OÜ Nelia Tootmine raamatupidaja R. R.le

dokumente (ostuarved, saatelehed, tšekid) ning samuti võttis vastu uute töötajate

kandideerimisavaldusi (05.10.2015 R. R. selgitus). Maksuhaldur asus C. Ulsti esitatud

3(10)

dokumentide pinnalt seisukohale, et need vormistati vaid maksuhalduri jaoks ning C. Ulst

soovis jätta näilikku muljet, et temal puudusid kontrolliperioodil juhatuse liikme

esindusõigus ning kohustused. Maksuhalduril puudub teave, kes oleks asunud täitma OÜ

Nelia Tootmine juhatuse liikme kohustusi ajal, kui C. Ulst oli väidetavalt tagandatud OÜ

Nelia Tootmine juhatuse liikme kohalt.

2.2.3. Vilma Ulst on äriühingu juhatuse liige alates 25.08.2014. Maksuhaldurile saadeti

26.01.2014 volikiri (02.01.2014), milles V. Ulst volitas Kalev Ulsti esindama OÜ-d Nelia

Tootmine kõikides juriidilise isikuga seotud toimingutes, muuhulgas sõlmida lepinguid

ja esindada Eesti haldusasutustes.

K. Ulst selgitas 01.10.2015, et ema V. Ulst andis temale pangakaardi, et võtta välja sularaha ning tasuda

töötasu EstDirect OÜ töötajatele. K. Ulst selgitas 01.10.2015, et tema ei tea volikirjast midagi ning alates

25.08.2014 esindab äriühingut juhatuse liige V. Ulst. Lisaks selgitas K. Ulst, et V. Ulst (ema) peab OÜ

Nelia Tootmine üle finantskontrolli ja emal on mitu nõustajat.

2.2.4 K. Ulst on V. Ulsti alaneja sugulane ning C. Ulsti abikaasa. Maksuhaldur veendus, et C. Ulst ja V.

Ulst perekonnaliikmetena võimaldasid teadlikult K. Ulstil tegutseda OÜ-s Nelia Tootmine ning jätta

näilikku muljet justkui tegutseksid OÜ-s Nelia Tootmine ja EstDirect OÜ-s erinevad esindusõiguslikud

isikud. Sellisel viisil sai ainuvõimalikuks kasutada OÜ Nelia Tootmine rahalisi vahendeid töötajatele

töötasu maksmiseks ning samas kasutada EstDirect OÜ-d tööjõumaksudest kõrvalehoidmiseks.

Maksupettuse toimepanemise üheks tunnusjooneks on tihedad perekondlikud suhted. V. Ulst ning C.

Ulst aitasid OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikmetena luua olukorra, millega võimaldati viia äriühingust

välja sularaha ja hoiduda kõrvale tööjõumaksude tasumisest ning deklareerida lubatust suuremat

sisendkäibemaksu. Kuna C. Ulst oli K. Ulsti abikaasa, pidi Cornelia Ulst teadma OÜ Nelia Tootmine ja

EstDirect OÜ tegevust ning aitas seega kaasa maksupettuse toimepanemisele. Samuti on alust arvata, et

V. Ulst teadis OÜ Nelia Tootmine ning EstDirect OÜ omavaheliste suhete tegelikku sisu. Äriühingu

juhatuse liikmetena oli nii V. Ulstil kui ka C. Ulstil kohustus kontrollida äriühingu majandustegevust,

olenemata asjaolust, et OÜ Nelia Tootmine majandustegevuse tegelikuks juhiks võis olla K. Ulst.

2.2.5. MKS § 8 lg 1 eesmärk on kohustada juhatuse liiget maksuhaldurile esitama õiget ja täielikku teavet

esindatava maksukohustuste aluseks olevate asjaolude kohta. Kui isik on taganud äriühingu andmete

esitamise ilma, et ta oleks nende õigsust kontrollinud, ent samas puudus juhatuse liikmel mistahes

mõistlik põhjus nende andmete õigsust eeldada, tuleb juhatuse liikme tegevuses eeldada vähemalt rasket

hooletust. C. ja V. Ulst on omavahel väga lähedaselt seotud, seega kui nad väidavad, et nad ei olnud

teadlikud, mis äriühingus toimub, ei saa nad juhatuse liikmetena olla äriühingu juhtimis- ja järelevalve

küsimustes passiivsed. Neil oli kohustus kontrollida OÜ Nelia Tootmine äritegevust, et tagada MKS-ist

ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine. Maksuhalduril puuduvad tõendid, et C. ja V. Ulstil ei

olnud võimalik tutvuda OÜ Nelia Tootmine dokumentatsiooni või aruandlusega. Samuti puuduvad

andmed selle kohta, et keegi oleks pahatahtlikult varjanud nende eest nimetatud informatsiooni. Sellest

tulenevalt on välistatud, et C. ja V. Ulst olid hoolsad juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Eeltoodud

asjaolud viitavad, et neil oli võimalus olla informeeritud, kuid vaatamata sellele, ei ole nad tegutsenud

äris nõutava tavapärase hoolsusega.

2.2.6. EstDirect OÜ (registrikood 12512082) registreeriti äriregistris 29.07.2013. Äriühingu juhatuse

liikmeks alates 18.09.2013 kuni tänaseni on Kalev Ulst. EstDirect OÜ maksumenetluse käigus selgus, et

EstDirect OÜ deklareeris töötasu väljamakseid 42 töötajale. Maksuhaldur võttis 11.12.2014, 30.10.2015,

09.11.2015, 17.11.2015 ja 19.11.2015 korralduste ja 23.03.2015 väärteomenetluse alusel suulised

selgitused EstDirec OÜ tööandja kohta töötajatelt. Töötajate suuliste selgituste kohaselt ilmnes, et

töölepingud vormistati EstDirect OÜ-ga, kuid töötasu kandis töötajatele OÜ Nelia Tootmine ning osa

rahast tasuti ümbrikupalgana. EstDirect OÜ ja töötajate vahel vormistatud töölepingud olid formaalsed.

Töölepingu sisu ei vastanud töölepingus kajastatud tingimustele ning EstDirect OÜ ei olnud tegelik

tööandja. EstDirect OÜ maksuvõlgnevus 05.04.2017 seisuga on 164 691,59 eurot. EstDirect OÜ juhatuse

liige Kalev Ulst on varasemalt oma äritegevuses kasutanud erinevaid äriühinguid selleks, et deklareerida

tööjõumakse teistes äriühingutes, jättes tööjõumaksude eest tasumata. Enne EstDirect OÜ kasutamist,

4(10)

kasutas Kalev Ulst Insalko Trade OÜ-d, kelle maksuvõlgade tekkimisel viidi töötajad üle EstDirect

OÜsse. Kalev Ulst suhtub pahatahtlikult maksukohustuste täitmisesse ning kasutab teadlikult ja tahtlikult

enda lähikondseid, et vabaneda isiklikust vastutusest äriühingute maksuvõla tekkimise eest.

2.3. Maksuhaldur on käesolevas asjas kohtule taotluse esitamisega algatanud MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1

alusel V. Ulsti ja C. Ulsti suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhalduri

hinnangul vastutavad OÜ Nelia Tootmine maksuvõla eest C. Ulst (juhatuse liige perioodil

27.11.201325.08.2014) ja V. Ulst (juhatuse liige alates 25.08.2014 kuni tänaseni), kes olid

maksuotsusega nr 12.23/028723-15 määratud maksukohustuste tekkimise ajal (perioodil mai-oktoober

2014) äriühingu juhatuse liikmed ning rikkusid maksuhalduri hinnangul tahtlikult või raskest hooletusest

oma kohustusi, sh kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, ning nende kohustuse rikkumise tõttu on

äriühingul tekkinud maksuvõlg. C. Ulst ja V. Ulst olid äriühingu seaduslike esindajatena vastutavad

äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja

täieliku täitmise eest. OÜ Nelia Tootmine kontrollimenetluse käigus selgus, et äriühing hoidis teadlikult

ja tahtlikult kõrvale tööjõumaksude tasumisest, esitas valeandmetega käibedeklaratsioone ja tegi

ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis Riigikohtu praktika kohaselt saab olla vaid tahtlik tegevus. OÜ

Nelia Tootmine ning EstDirect OÜ omavaheliste tehingute ja toimingute peamine eesmärk oli

maksueelise saamine. Kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes on

maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et C. Ulsti ja V. Ulsti tegevuse ja OÜ Nelia Tootmine

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning nimetatud isikud võivad vastutada solidaarselt

äriühingu maksuvõla tasumise eest, kuna on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks

vastutusotsuse koostamisele nende suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.

Võimaliku vastutusotsusega nõuab maksuhaldur C. Ulstilt sisse maksuotsusega määratud maksusumma

summas 100 802,84 eurot perioodi mai – september 2014 eest ja V. Ulstilt 64 087,84 eurot september-

oktoober 2014 eest. Lisaks maksuotsustega määratud maksusummale nõuab maksuhaldur ka intressi, mis

05.04.2017 seisuga on kokku 96 376,32 eurot. Seega on sissenõutava maksukohustuse suuruseks C. Ulstit

164 066,97 eurot ja V. Ulstilt 98 135,70 eurot. Intressi tasumise kohustus on lahutamatult seotud

kohustusega tasuda maksusumma. Kuivõrd maksuotsusega määratud maksuvõlg tekkis nii C. Ulsti kui

ka V. Ulsti juhatuse liikmeks oleku ajal, on nad kohustatud tasuma ka intressi tasumata maksusummalt.

Lisaks on intressi nõudmine põhjendatud kuna intressinõude eesmärgiks on korvata maksukohustuslase

poolt õigusvastasest käitumisest tekitatud kahju maksuhaldurile.

2.4. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt teostab V. Ulstile igakuiseid väljamakseid

Sotsiaalkindlustusamet summas 484,25 eurot. Tegemist on vanaduspensioniga, millele tulenevalt

täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 10 sissenõuet pöörata ei saa. Äriregistri andmete kohaselt on V.

Ulst seotud kokku 4 äriühinguga, mis viitab võimalusele, et V. Ulstile makstakse tasu, mida ei

deklareerita ning seega tegeliku sissetuleku varjamisele. Kuivõrd V. Ulsti tegelikku sissetulekut ei ole

teada ning vanaduspensioni väljamaksetele sissenõuet pöörata ei saa, siis on täidetud eeldus, mille

kohaselt muutub pärast võimaliku rahalise nõude või kohustuse määramist maksukohustuse sundtäitmine

raskeks või võimatuks. Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt C. Ulstil igakuine sissetulek

puudub. Viimati deklareeris C. Ulstile töötasu Tallinna Kesklinna valitsus 2016.a detsembris summas

3724 eurot, mille näol oli tegemist lõpparve tasumisega. Keskmine sissetulek oli C. Ulstil 2016.aastal 1

666,45 eurot. Äriregistri andmete kohaselt on C. Ulst seotud 2 äriühiguga- Helena Ivest OÜ ning RK

arhitektuuribüroo OÜ-ga. Viimase äriühingu 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu

käive 10 700 eurot ja kasum 5 468 eurot. Kuivõrd nimetatud äriühing C. Ulstile väljamakseid ei

deklareeri, on alust arvata, et C. Ulst võib tegelikkuses varjata enda sissetulekuid. Maksuhalduri

põhjendatud kahtlust, et isik varjab enda tegelikku sissetulekut kinnitab asjaolu, et C. Ulst omab

hüpoteekidega koormatud kinnisvara krediidiasutuste kasuks, mille tasumiseks peab isikul olema

piisavas ulatuses vahendeid. V. Ulsti ja C. Ulsti pahatahtlikku suhtumist maksukohustuste täitmisesse

näitab ka nende tegevus OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikmetena (teadlik maksude tasumata jätmine,

5(10)

käibedeklaratsioonidel valeandmete deklareerimine, ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine).

Seega võivad C. Ulst ja V. Ulst sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse

ning sellest hoidumiseks võõrandada endale kuuluva vara.

2.5. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine ning vastutusotsuse

menetluslikud eeldused on täidetud: OÜ-l Nelia Tootmine on maksuvõlg, maksuvõla sissenõudmine ei

ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Samuti on säilinud äriühingu õigusvõime. Vastutusotsuse

koostamisele suunatud menetluse käigus nõuab maksuhaldur C. Ulstilt ning V. Ulstilt solidaarselt sisse

äriühingule täiendavalt maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustuse ning sellelt arvestatud

intressi. Varaseim maksudeklaratsiooni esitamise kuupäev oli

10.05.2014. Vastavalt MKS § 99 lg 1 p 2 on maksusumma määramise aegumine peatunud alates

11.04.2016 (OÜ Nelia Tootmine on sellest kuupäevast alates maksuotsuse vaidlustanud, vaidlus on

jõudnud Tallinna Halduskohtusse ning ei ole veel lahendust leidnud). Seega ei ole maksusumma

määramise aegumistähtaeg möödunud. Kui vastutusmenetluses tuvastatakse, et maksuotsusega määratud

maksuvõlgnevus on tekkinud raskest hooletusest või tahtlusest, aegub varaseim sissenõutav

maksusumma vastavalt 10.05.2018 või 10.05.2020.

2.6. Maksuhaldur on OÜ-lt Nelia Tootmine maksuvõla sissenõudmiseks viinud läbi omapoolseid

täitetoiminguid, mille tulemusena ei ole äriühingu maksuvõlga õnnestunud sisse nõuda. Maksuhalduri

taotluse alusel on Tallinna Halduskohus 11.02.2016 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-16-300 andnud

maksuhaldurile loa äriühingu sõidukile Peugeot Boxer (ehitusaasta 2005, registreerimismärk 280MER)

Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke seadmiseks ning kohtutäiturile loa äriühingu vallasvara

arestimiseks 126 312 euro väärtuses Eesti Vabariigi kasuks. 05.04.2017 seisuga on äriühingu arestitud.

18.07.2016 esitas MTA taotluse keelumärke kandmiseks liiklusregistrisse registervarale Kögel AN 18 ja

Mercedes-Benz Actors alates registrikande tegemisest. OÜ Nelia Tootmine omandas maksuhaldurile

teadaolevalt nimetatud registervara Nordea Finance Estonia AS kaudu, kuid 14.07.2016 Nordea Finance

Estonia AS-ilt saadud tagasiside kohaselt vara omanik ei ole vara enda nimele ümber registreerinud. Ka

05.04.2017 seisuga ei ole nähtav, et äriühing oleks nimetatud vara enda nimele registreerinud. OÜ Nelia

Tootmine on haldusasjas nr 3-16-1230 taotlenud esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse nr

12.23/028723-15 täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus jättis

22.06.2016 määrusega äriühingu kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning seisuga 24.04.2017

ei ole maksuhaldurile teada esialgse õiguskaitse kohaldamist. Äriühingul on kokku tasumata 13

võlanõuet (sh maksuotsus), mille osas on alustatud sissenõudmist. Maksuotsusega määratud

maksukohustuste sundtäitmiseks on saadetud pangakontode arestimiseks krediidiasutustele korraldusi

alates 02.06.2016, kuid isikul puuduvad pangakontod. Äriühing deklareeris viimati käibemaksu 02.2017

summas 3 232,14 eurot ning viimane laekumine maksuhalduri ettemaksukontole toimus 22.10.2016

summas 100,80 eurot. Äriühingu maksuvõlgnevus suureneb igapäevaselt nii arvestusliku intressi kui

deklareeritavate tööjõumaksude arvelt. Võttes arvesse äriühingu maksukohustust, on ebatõenäoline, et

äriühingu vara arvelt oleks võimalik sundtäita maksuotsusega määratud maksukohustust. OÜ Nelia

Tootmine ei ole suuteline täitma maksukohustusi ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks

äriühingu vara arvelt. Sellest tulenevalt on täidetud MKS § 96 lõikest 5 tulenev alus vastutusotsuse

koostamiseks.

2.7. Maksuhaldur analüüsis V. Ulsti ja C. Ulsti varalist seisu ning tuvastas järgmist.

2.7.1. V. Ulstile kuulub korteriomand (396/21227 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa korterile nr. 46,

üldpinnaga 39,6 m2, registriosa nr 1877103) asukohaga Tartu linn, Pepleri tn 12 ning et kinnistul

hüpoteegid puuduvad. Kinnisvaraportaalides (city24.ee, kv.ee) müüdavate korterite hindade alusel

hindab maksuhaldur V. Ulsti kinnistu ligikaudseks vääruseks 74 725,20 eurot. Maanteeameti

liiklusregistri kohaselt V. Ulstile sõidukeid ega väikelaevu ei kuulu. Samuti ei ole tal väärtpabereid.

2.7.2. C. Ulstile kuulub:

•

Elamumaa (registriosa nr 406231, 13149 m2) asukohaga Vinni vald Pajusti alevik, Tartu mnt. 1.

Kinnistul lasuvad hüpoteegid summas 66 468,11 eurot (29.07.2004) ja 69 024,58 eurot AS

6(10)

Hansapank

kasuks

(18.07.2007).

Maksuhaldurile

ei

ole

hüpoteekide

jääk

teada.

Kinnisvaraportaalide andmete alusel hindab maksuhaldur kinnistu ligikaudseks väärtuseks 22

353 eurot.

•

Korteriomand (registriosa nr 1790105, reaalosa eluruum nr. 78, mille üldpind on 33,30 m2)

asukohaga Pärnu linn, Mai tn 59. Kinnistul lasub hüpoteek summas 115 040,97 eurot Nordea

Bank AB kasuks (23.05.2014). Maksuhaldurile ei ole hüpoteegi jääk teada. Kinnisvaraportaalide

andmete alusel hindab maksuhaldur kinnistu ligikaudseks väärtuseks 42 979,97 eurot.

•

Korteriomand (registriosa nr 19943301, reaalosa eluruum nr. 25, mille üldpind on 45,90 m2)

asukohaga, Tallinn, Liivalaia tn 21. Kinnistul lasuvad hüpoteegid summas 115 040,97 eurot

(23.05.2014) ja 208 000 eurot (19.02.2015) Nordea Bank AB kasuks. Maksuhaldurile ei ole

hüpoteekide jääk teada. Kinnisvaraportaalide andmete alusel hindab maksuhaldur kinnistu

ligikaudseks väärtuseks 121 818,60 eurot.

•

Ärimaa (registriosa nr 21853301, eluruum nr. K116, mille üldpind on 68,90 m2) asukohaga

Tallinn, Tornimäe tn 5. Kinnistul lasub hüpoteek summas 208 000 eurot (19.02.2015) Nordea

Bank AB kasuks. Maksuhaldurile ei ole hüpoteegi jääk teada. Kinnisvaraportaalide andmete

alusel hindab maksuhaldur kinnistu ligikaudseks väärtuseks 281 801 eurot.

•

Sõiduk MERCEDES-BENZ CLK 200 KOMPRESSOR. 21.02.2006, 639AYI, mille ligikaudseks

väärtuseks hindab maksuhaldur auto24.ee andmete põhjal 7990 eurot.

•

Sõiduk PEUGEOT 206, 01.01.2003, 126MDL, mille ligikaudseks väärtuseks hindab

maksuhaldur auto24.ee andmete põhjal 1500 eurot.

Muud tuvastavat registervara C. Ulstile ei kuulu. Samuti ei ole tal väärpabereid.

2.8. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks kohtuliku hüpoteegi seadmist V. Ulstile kuuluvale

kinnisasjale nr 1877103 koos sundtäitmise kuludega summas 107 616,73 eurot ning kohtulike

hüpoteekide seadmist järgnevatele C. Ulstile kuuluvatele kinnisasjadele: 1) Elamumaa (registriosa nr

406231) asukohaga Vinni vald Pajusti alevik, Tartu mnt summas 44 754 eurot; 2) Korteriomand

(registriosa nr 1790105) asukohaga Pärnu linn, Mai tn 59 summas 44 754 eurot; 3) Ärimaa (registriosa

nr 21853301) summas 44 754 eurot; 4) Korteriomand (registriosa nr 19943301) summas 44 754 eurot.

Arvestades maksuvõla suurust ning kinnistutele seatud varasemate hüpoteekide koguväärtust summas

531 040,97 eurot, ei ole maksuhalduri nõude tagamiseks seatavad hüpoteegid võrdsetes osades jagatuna

liialt koormavad.

Maksuhaldur ei ole teadlik kinnistutele seatud hüpoteekide jääkidest ning olukorras, kus

kinnistusraamatu andmete kohaselt on võetud kohustuste hulk suurem kui vara väärtus, ei pruugi vaid

ühele kinnistule seatav maksuhalduri hüpoteek tagada tulevikus tekkivaid maksukohustusi. Sellest

tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et võrdsetes osades kinnistutele hüpoteekide jaotamine on

põhjendatud ning on välistatud ületagamise oht.

Maksuhaldur ei pea otstarbekaks seada käsutamise keelumärkeid C. Ulstile kuuluvatele sõidukitele.

Keelumärgete seadmine sõidukitele on küll vähekoormavam, kuid võttes arvesse maksuvõla suurust koos

võimalike täitekuludega, ei kataks keelumärked ja võimalik sõidukite hilisem realiseerimine

täitemenetlusega seonduvaid kulutusi. OÜ-le Nelia Tootmine maksuotsusega määratud maksukohustus

summas 164 489,65 eurot ja sellelt arvestatud intressi tasumise kohustus summas 96 376,32 eurot tekkis

nii V. Ulsti kui C. Ulsti juhatuse liikmeks oleku ajal . Sellest tulenevalt ei ole välistatud solidaarvastutus

äriühingu maksuvõla eest. Seega on põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine mõlemale

äriühingu juhatusele liikmele kuuluva vara osas MKS § 130 lg 1 p 2 alusel. Samuti on eelpool nimetatud

kinnisasjadele hüpoteekide seadmine proportsionaalne äriühingu maksuvõlgnevusega.

2.9. Kuna MKS ei anna maksuhaldurile pädevust pöörata sissenõuet kinnisasjadele, saab kinnisasja

sundmüük toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg

1 ja §-st 38 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1, § 34 lg 2 p 4, § 35 lg 2 p-de 11 ja 13, § 32 lg 3

moodustavad V. Ulsti kohustusega seonduvad sundtäitmiskulud kokku 9481,03 eurot ja C. Ulsti

kohustusega seonduvad sundtäitmiskulud kokku 14 826,02 eurot, mis teeb V. Ulstilt sissenõutava summa

suuruseks koos täitekuludega 107 616,73 eurot ja C. Ulstilt sissenõutava summa suuruseks koos

7(10)

täitekuludega 178 892,99 eurot. Seega on hüpoteegi seadmine V. Ulsti kinnistule summas 107 616,73

eurot ja C. Ulsti kinnistutele kogusummas 179 000 eurot on proportsionaalne ja põhjendatud.

Maksuhalduri taotluse rahuldamata jätmine võib otseselt mõjutada võlgnevuse sissenõudmist ning

sellega kahju tekitamist riigile.

2.10. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur V. Ulsti ja C. Ulsti vastu suunatud täitetoimingud

hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära langenud või kui

nad on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude või kohustuse

tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks

arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui V. Ulst ja/või C. Ulst soovivad tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt 98 135,70 eurot ja 164 066,97 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult

koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus

võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa

andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks

loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale

hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab

esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena

maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline

kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1

nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse

8(10)

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral

põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur on sisse nõudmas OÜ Nelia Tootmine maksuvõlga. Maksuhaldur on

vastutusmenetluse algatanud halduskohtule esitatud loataotlusega (tulenevalt haldusmenetluse seaduse §

35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga). Vastutusmenetlus võib alata

halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).

Maksuhaldur leiab, et V. Ulst ja C. Ulst on OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s

8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks nende suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96

lg 1 tähenduses. V. Ulst ja C. Ulst olid maksuvõla tekkimise ajal OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikmed.

Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi jättis OÜ Nelia Tootmine kontrollperioodil deklareerimata ja

tasumata tööjõumaksud summas 87 376,38 eurot, deklareeris maksustatavat käivet vähem 156 244,95

euro võrra ja arvestas maksustavalt käibelt käibemaksu vähem summas 31 249 eurot ning deklareeris

põhjendamatult sisendkäibemaksu summas 80 690,31 eurot, mistõttu kuulus sisendkäibemaks

vähendamisele 14 852,85 euro võrra. Kontrollimenetluse tulemusena suurenes äriühingu

käibemaksukohustus kokku 46 101,85 euro võrra. Lisaks tegi OÜ Nelia Tootmine ettevõtlusega

mitteseotud väljamakseid, mille tulemusena suurenes äriühingu tulumaksukohustus 33 962 eurot.

Maksuhaldur peab sellist tegevust V. Ulsti ja C. Ulsti teadlikuks ja tahtlikuks tegevuseks ning kohus

nõustub maksuhalduri põhjendustega selles osas, et Kalev Ulst võis tegutseda äriühingus V. Ulsti ja C.

Ulsti teadmisel ja nõusolekul (V. Ulst on Kalev Ulsti ema ja C. Ulst tema abikaasa). Maksuvõla

kujunemist näitab maksuhaldur OÜ Nelia Tootmine kohta koostatud maksukohustuste tabelis ning V.

Ulsti ja C. Ulsti kohta koostatud maksuvõla kujunemise metoodika tabelites (taotluse lisad 1 ja 10).

Niisiis on võimalik V. Ulsti ja C. Ulsti vastutus äriühingu maksuvõla eest. Seega on täidetud MKS §

1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine.

9. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti

sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest.

Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et V. Ulsti ja C. Ulsti eelnevat

maksuõiguslikku käitumist arvestades võivad isikud hakata nende suhtes algatatud vastutusmenetlusest

teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib

vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt raskeks. Sellele viitab V. Ulsti ja C. Ulsti

käitumine OÜ Nelia Tootmine juhatuse liikmetena (maksupettuse läbiviimine, maksuvõla tekitamine,

selle tasumisest hoidumine). Kohus nõustub maksuhalduri kahtlustega ka selles, et V. Ulsti ja C. Ulsti

seotus erinevate tegutsevate äriühingutega ja ametliku sissetuleku puudumine võivad viidata

sissetulekute varjamisele. V. Ulsti ja C. Ulsti käitumine näitab nende suhtumist avalik-õiguslike

kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse

täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku

tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

10. Taotleja on selgitanud, et OÜ Nelia Tootmine maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise

toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Sissenõudmise alustamisest on möödunud enam kui 3

kuud – maksuhaldur alustas sissenõudmisega 02.06.2016. On ilmnenud, et äriühingu registervarale

seatud käsutamise keelumärke ja vara arestimise tõttu ei ole võimalik äriühingu maksukohustusi täita.

Pangakontod äriühingul puuduvad. Äriühingu maksuvõlgnevus suureneb igapäevaselt nii arvestusliku

intressi kui deklareeritavate tööjõumaksude arvelt. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6

nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemist ning OÜ Nelia Tootmine õigusvõime ei ole

lõppenud.

11. Kohus leiab, et valitud abinõud – V. Ulstile ja C. Ulstile kuuluvatele kinnisasjadele hüpoteekide

seadmine määratavat maksukohustust ja sundtäitmiskulusid katvas summas – on põhjendatud. C. Ulst

9(10)

omab nelja kinnisasja ning maksuhaldur on taotluses näidatud hüpoteegisumma maksukohustuslase

kinnisasjade vahel põhjendatult ära jaganud. Arvestades V. Ulstile ja C. Ulstile võimalike määratavate

maksukohustuste (C. Ulstile 164 066,97 eurot ja V. Ulstile 98 135,70 eurot.) ja sundtäitmiskulude (V.

Ulstil 9481,03 eurot ja C. Ulstil 14 826,02 eurot) suurust ning maksukohustuslaste vara ja selle väärtust,

koormab maksuhalduri taotletud viisil täitetoimingu sooritamine maksukohustuslasi minimaalselt ning

seeläbi on tagatud ka maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmine. Kohus ei näe põhjust kahelda

maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude (vähem kui 10%) suuruse põhjendatuses.

Hüpoteekide seadmine C. Ulsti igale kinnisasjale summas 44 754 eurot ning V. Ulsti kinnisasjale summas

107 616,73 eurot ei piira kinnisasjade käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude ja täitekulude täitmise.

Hüpoteegisummad ei ületa määratava maksukohustuse ja täitekulude suurust. Seega on maksuhalduri

taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude

tagamiseks.

12. Maksuhaldur on kaalunud taotletavate täitetoimingute põhjendatust (vt määruse p-d 2.8 ja 2.9),

arvestades seejuures C. Ulsti ja V. Ulsti sissetulekuid ning nende vara koosseisu. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et C. Ulsti sõidukitele võõrandamise keelumärke seadmine maksukohustuse tagamiseks

ei oleks otstarbekas, eriti arvestades nende hinnangulist väärtust ja maksuvõla suurust. Kuna V. Ulstil

ja C. Ulstil peale kinnisasjade muud arvestatavat registervara ei ole ning arestitavad sissetulekud

puuduvad, on hüpoteekide seadmine nende kinnisvarale ainus viis maksuhalduri nõude ja võimalike

täitekulude tagamiseks.

Kohus leiab, et hüpoteekide seadmine määratava maksukohustuse ja täitekulude suuruses summas

mõlema juhatuse liikme varale ei ole ülemäära koormav. Vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlus V. Ulsti ja C. Ulsti suhtes on alles algusjärgus ning vastutusotsuse väljastamine neile ei

ole veel otsustatud. Lõplik isikute vastutuse ulatus kujuneb mõlema juhatuse liikme osas eraldi menetluse

jooksul.

13. Ka ei koorma C. Ulsti varale hüpoteekide seadmine tema abikaasat Kalev Ulsti, kuna

abieluvararegistri andmetel on abikaasade lahusvaraks enne abiellumist soetatud vara, enne abiellumist

tekkinud võlakohustused, abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed ning kinke või pärimise teel

omandatud vara. Kõik pärast abieluvaralepingu sõlmimist ükskõik kumma lepingupoole (abikaasa) poolt

soetatav vara, sealhulgas ka registrisse kandmisele kuuluvad vallas- ja kinnisasjad ning varalised õigused

ja kohustised, mis kantakse registrisse ühe või teise poole nimele, jäävad selle lepingupoole (abikaasa)

lahusvaraks, kelle nimele see vastavasse registrisse kantakse või kelle nimele omandatakse. Kummagi

lepingupoole poolt saadav tulu, mis tekib tegutsedes ettevõtjana ning investeeringutest saadav tulu,

samuti saadud töötasu ja muu sellega võrdsustatud tasu ning saadud tasu tegevusest juriidilise isiku

juhtorgani liikmena, jääb sellele poolele (abikaasale), kes selle tulu sai. Pankades asuvad arveldusarved

(s.h deposiitarved) jäävad selle lepingupoole (abikaasa) lahusvaraks, kelle nimele on vastav arve avatud.

Kohtule teadaolevalt ei ole kinnisasjad, millele hüpoteegi seadmist maksuhaldur taotleb, abikaasade

ühisvaraks.

14. Taotluses on märgitud (p 2.10), et maksuhaldur lõpetab V. Ulsti ja C. Ulsti vastu suunatud

täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tingimuse asjaolu on ära

langenud või kui nad on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt võimaliku rahalise nõude

või kohustuse tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise

esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui V. Ulst ja/või C. Ulst soovivad

tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt V. Ulsti puhul 98 135,70

eurot ja C. Ulsti puhul 164 066,97 eurot. Kohus selgitab, et kontrollib käesolevas menetluses üksnes, kas

maksuhaldur on märkinud tagatise andmed, ega kontrolli tagatise suurust. Isikul on võimalik vaidlustada

tagatise suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute

lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast. Hetkel pole teada, kas isikud

kavatsevad üldse tagatist esitada või millist liiki tagatise nad valivad.

10(10)

15. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil ja

suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe