1-17-2987/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-2987

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2987 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi Joseph Evald Missamou süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi ja Olari Niidu süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. aprilli 2017. a otsus Kaebuse esitaja süüdistatav Olari Niit (ik 38403190343; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta Olari Niidu kaebus Harju Maakohtu 10. aprilli 2017. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10.04.2017. a otsusega tunnistati Olari Niit süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub vangistuse osa 5 kuud. Mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat ja 7 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui Olari Niit ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 ja lõikes 2 punktides 21, 7, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati ärakandmisele kuuluva karistuse osa algust alates Olari Niidu kahtlustatavana kinnipidamisest 21.12.2016. KarS § 78 lg 1 alusel hakkas tingimisi karistuse osas katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.04.2017.

1-17-2987

2(3)

2. Sama kohtuotsusega mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel Olari Niidult riigi tuludesse välja sundraha 1175 eurot ning ekspertiisi kulud kokku summas 1792,5 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et Olari Niit võib menetluskulud kokku summas 2967,50 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 247,29 eurot.

3. 17.04.2017 esitas Olari Niit kaebuse, milles palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Hetkel kannab ta karistust Tallinna Vanglas ja on töötu. Vabanedes ei ole töökoha leidmine kindel, seega võib menetluskulude tasumine olla raskendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Olari Niidu kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumisel KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

7. Kaebuses, mille on esitanud Olari Niit, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

1-17-2987

3(3)

8. Kriminaalasjas on Olari Niidu, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe 24.03.2017 (tl 191-193), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Olari Niit kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 193). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus Olari Niit kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sõlmis selle vabatahtlikult ja nõustub sellega. Samuti on Olari Niit kinnitanud, et on teadlik, et tal tuleb tasuda menetluskulud ja on nende tasumisega nõus (tl 197). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 võimaldab kohtul määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi, kuid ei näe ette võimalust peatada või lükata menetluskulude tasumine tervikuna edasi nagu seda taotleb Olari Niit oma kaebuses.

9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Olari Niidu kaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)