3-17-144/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-144

Määruse kuupäev

26. aprill 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i ja u kaebus Jõhvi Vallavalitsuse

20.12.2016.a korralduse nr 2072 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad − ja

Vastustaja − Jõhvi vald

Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud

1. Jõhvi vallavalitsus andis 20.12.2016.a korralduse nr 2072 (edaspidi vaidlustatud korraldus)

kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa piiride kulgemise ettepaneku kinnitamise kohta.

Korralduses nähakse ette Jõhvis Loode tn 16a asuva kinnisasja liitmine Loode tn 16

kinnisasjaga tingimusel, et kinnisasjaga liitmiseks sobivale maale seatakse maa omandamisel

teeservituut Mäe tn 15 asuva kinnisasja kasuks.

2. Jõhvis Loode tn 16 asuva kinnisasja ühisomanikud ja esitasid

22.01.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse punktis 1 nimetatud korralduse osaliseks

tühistamiseks. Kaebajad leidsid, et neile pandud kohustus teeservituudi seadmiseks ei ole

õiguspärane.

3. Kohus küsis kaebuse menetlusse võtmise otsustamise käigus Jõhvi valla seisukohta. Vald

selgitas, et Mäe tn 15 kinnisasja omanik kasutab Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuna. Vald

soovis servituudi seadmise kohustuse kehtestamisega vältida hilisemaid vaidlusi

juurdepääsuõiguse üle. Vaidlustatud korraldusest ei tulene tegelikult kaebajatele servituudi

seadmise kohustust, kuna servituudi seadmiseks tuleb saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei

saavutata, siis ei mõjuta see korralduse kehtivust muus osas. Õigusaktid ei näe ette

tingimuslikku erastamist. Vastustaja kaalub vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamist.

4. Jõhvi vallavalitsus tunnistas 28.03.2017.a korraldusega nr 2282 vaidlustatud korralduse

kehtetuks.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 ja lg 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kui see asjaolu

ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

Praeguses asjas tühistas vastustaja punktis 1 nimetatud korralduse mitte vaidlustatud osas,

vaid täies ulatuses. See ei muuda asjaolu, et kehtetuks tunnistatud haldusakti (osalise)

tühistamise nõuet ei ole kohtul võimalik menetleda. Kohus lõpetab menetluse.

Kui kaebajate hinnangul rikub vaidlustatud korralduse kehtetuks tunnistamine nende õigusi,

siis on kaebajatel õigus vaidlustada punktis 4 nimetatud korraldus.

6. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust, vaid jätkab seda haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb.

Kohtu hinnangul puudub kaebajatel praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus menetluse

jätkamiseks vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohtupraktika põhjal

saab selline põhjendatud huvi esineda kas kahju hüvitamise taotluse ettevalmistamiseks või

vältimaks haldusorgani sarnast õigusvastast tegevust tulevikus. Asjaolu, et vaidlustatud

korraldus pani kaebajatele teeservituudi seadmise kohustuse, ei saanud korralduse

kehtivusajal põhjustada kaebajatele riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat

varalist või mittevaralist kahju. Arvestades kohtule esitatud vastustaja seisukohti ei ole

tõenäoline, et vastustaja kehtestab maa erastamise käigus teeservituudi seadmise kohustuse

uuesti. Seetõttu lõpetab kohus menetluse kaebajate seisukohta küsimata. Kaebajatel on õigus

vaidlustada käesolev määrus määruskaebusega.

7. Kaebajad ei tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu, seega puudub vajadus riigilõivu

tagastamiseks (HKMS § 104 lg 5 p 4).

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei ole kaebajatel pärast käesoleva määruse

jõustumist võimalik esitada kohtule sama nõudega samal alusel kaebust. See tähendab, et

kaebajad ei saa esitada uut kaebust punktis 1 nimetatud haldusakti osalise tühistamise nõudes.

Kui vastustaja annab maa erastamise või juurdepääsuõiguse reguleerimise (sundvalduse

seadmise) kohta uusi haldusakte, siis nende vaidlustamine on kaebajatel soovi korral

võimalik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik