2-16-124996/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26. aprill 2017

Tsiviilasi

nr 2-16-124996

Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ hagi Hilsa Mosolaineni vastu

võlgnevuse nõudes

Hagi hind

1079,50 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

Hageja

Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (registrikood 11455318;

aadress Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: mmab@mmab.ee )

Hageja esindaja

vandeadvokaat Madis Vinni; e-post: menetlus@mmab.ee

Kostja

Hilsa Mosolainen (isikukood xxx; aadress xxx; e-post: xxx )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

1.1. Välja mõista Hilsa Mosolainenilt (Mosolainen) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks

põhivõlgnevus 1079,50 eurot.

1.2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

1.3. Välja mõista Hilsa Mosolainenilt (Mosolainen) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks

hageja kantud menetluskulu 200 eurot.

1.4. Välja mõista Hilsa Mosolainenilt (Mosolainen) Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks

tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud määras.

1.5. Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludega 200 euroga.

2. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

3. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

4. Selgitada:

4.1. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

4.2. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

4.3. apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

4.4. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus

18.02.2014 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu, mille alusel osutati kostjale õigusteenuseid

seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-11-54715 (H. Mosolainen hagi Mulgi Maaehitus OÜ

vastu).

Eelpool nimetatud tsiviilasjas koostati ja esitati Riigikohtule vastavalt kostja soovile

kassatsioonkaebus ning tasuti hageja arvelt kassatsioonkautsjon summas 142 eurot. Eeltooduga

seotud teenuste ja kulude kohta esitati kostjale 05.05.2016 arve nr 273 kokku summas 1079,50

eurot (sh käibemaks summas 156,25 eurot).

Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Esialgselt lubas kostja arve tasuda pikema tähtaja jooksul.

Hageja on püüdnud kohtuväliselt nimetatud võlgnevust lahendada, kuid see ei ole andnud

tulemust. Lisaks saatis hageja kostjale nõude võlgnevuse tasumiseks, kuid ka sellejärgselt ei

saanud võlgnevusega seonduv lahendatud.

Üllatuslikult selgus pärast eeltoodud nõude esitamist, et kostja oli pöördunud kaebusega

Advokatuuri aukohtusse vandeadvokaat Äili Rodi tegevuse suhtes. 20.10.2016 otsusega leidis

aukohas, et vandeadvokaadi tegevuses ei tuvastatud distsiplinaarsüüteo tunnuseid ning kaebus ei

ole põhjendatud.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Võlgnevus muutus sissenõutavaks 11.05.2016, kuid võlgnetav summa jäeti

tähtaegselt tasumata. Võlgnevuse tuleneb ostutatud õigusteenuse eest esitatud arvest nr 237.

Vastavad arve aluseks olnud toimingud sisalduvad arvele lisatud spetsifikatsioonis.

Alates eeltoodud kuupäevast on kostja rahalise kohustuse täitmise osas rikkumises ning ei esine

asjaolusid, mis rahalise kohustuse täitmise rikkumist vabandaksid.

Kostja on enda vastuväites põhjendanud, et arvet ei tunnistata põhjusel, et justkui ei oleks

vandeadvokaat Äili Rodi kutsunud kohtusse tunnistajaid. Tegemist on otsitud põhjusega, mis

mingilgi viisil ei mõjuta hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb võlgnetavast arvest. Nimelt

vastavas tsiviilasjas nr 2-11-54715 tuvastas kohus kostjale tekkinud kahju kostja poolt nõutud

summas, kuid kohus vähendas väljamõistetavat hüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel – olgugi, et

kostjale oli tekkinud kahju suuremas summas, pidas kohus arvestades lepingu maksumust OÜ

Mulgi Maaehitus suhtes ebaõiglaseks hagi rahuldamist terves ulatuses ning rahuldas seetõttu hagi

väiksemas ulatuses, mis omakorda mõjutas ka menetluskulude jaotust. Väide, et justkui oleks

kostja kahjusummat blufiks peetud, on alusetu. Täiendavalt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida

kohus on juba vastavalt hagis nõutule tuvastanud. Isegi kui olekski taotletud tunnistajate

ülekuulamist (kuigi see oli antud menetluslikus olukorras täiesti põhjendamatu), ei oleks see

omanud mõju lõppotsusele, sest sellest ei sõltunud VÕS § 140 lg 1 kohaldamine või

kohaldamata jätmine. Vastavat asjaolu on kostjale korduvalt selgitatud ning kokkuvõtlikult

nähtuvad vastavad asjaolud ka aukohtu sellekohasest otsusest (lisa 4), kuid kostja keeldub sellega

leppimast ning süüdistab alusetult teda esindanud advokaati.

Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Hageja näeb kompromissina

võimalust võlgnevuse tasumise võrdsete osamaksetega 3 kuu jooksul ning hageja kõrvalnõudeid

ei nõua ning menetluskuludest soovib hageja, et talle hüvitatakse pool tasutud riigilõivust,

ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja palub mõista Hilsa Mosolainenilt (ik xxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (rk

11455318) kasuks välja 1 079,50 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja põhjendused

Käesolev hagi Maria Mägi Advokaadibürooga seoses arve nr. 273, summas 1079.00 jäi tema

poolt tõesti tasumata, kuna antud arve spetsifikatsioon puudus, seega jäi arusaamatuks, mille eest

ta peab maksma. Eelnevalt proua advokaat (Äili Rodi) helistas ja palus mul välja võtta sularaha

summas 1500 eurot, mida ta ka tegi. Antud summa andis isiklikult kohtueksperditele advokaadi

juuresolekul. Advokaadi selgitus oli, et on kiire rahaüleandmisega kohtueksperditele. Samas ei

tulnud seal mingit arvet, ei enne ega pärast. On korduvalt pöördunud advokaadi poole seoses

selle küsimusega, kuid siiani pole mingit vastust saanud. On pensionär, kelle kuusissetulek on

398,76. Saab aru, et kohtus käimine ongi kulukas, kuid ta tahab teada, mille eest ta maksab?

Tema jaoks on see arusaamatu.

Hageja vastus kostja vastusele

Vastusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja võlgnevuse olemasolu ega selle tasumata jätmist. Ebaõige

on väide spetsifikatsiooni esitamata jätmise kohta. Vastav arve koos spetsifikatsiooniga esitati

kostjale pärast teenuse osutamist posti teel (sellisel viisil arvete edastamist soovis kostja). Arve

saamise järgselt lubas kostja mitmeid kordi arve tasuda, kuid ei teinud seda ning 2016. aasta

septembris, kui pöörduti järjekordselt kostja poole seoses tasumata võlgnevusega, asus kostja

tegema alusetuid etteheiteid teenust osutanud advokaadi suhtes. Väide spetsifikatsiooni

puudumise kohta on esmakordselt esitatud vastuses hagile ning hageja hinnangul on see alusetu

ja otsitud väide. Ainuüksi arvest endast ja selle esitamise ajast on kostjale olnud arusaadav, mille

eest vastav arve esitati.

16.09.2016 saadeti tähitud kirjaga meeldetuletus, millele oli lisatud veelkordselt arve koos

spetsifikatsiooniga ning seega igal juhul ei saa olla vaidlust arve koos spetsifikatsiooniga kostjale

esitamises enne käesolevas asjas kohtusse pöördumist. Vastava lisa juurde on lisatud ka tähitud

kirja väljastusteade, millest nähtub vastava nõudekirja koos lisaga kättetoimetamine kostjale.

Täielikult arusaamatuks jäävad väited seoses eksperdile tasumisega. Tegemist oli kostja soovil

koostatud hinnanguga OÜ Finants & Ekspertiis poolt ning mille eest tasus kostja ise ilma

advokaadi vahenduseta. Vastav hinnang koostati kohtuvälisena ning esitati tõendina tsiviilasjas

nr 2-11-54715 ning vastav kulu kajastati ka samas tsiviilasjas esitatud kostja menetluskulude

nimekirjas.

Hagejal puuduvad andmed kostja sissetulekute kohta, kuid hageja märgib, et kostja on füüsilisest

isikust ettevõtja (lisa 1) ehk pension ei ole eeldatavasti kostja ainus sissetulek. Lisaks kuulub

kostjale kinnisvara, millest osa (s.o kostja praeguseks elukohaks oleva Vahi-Vahtra kinnisasja

kaasomandi osa) on 01.06.2016 antud üle E. Vahile (kostja tütar).

Kostja v astus hageja vastusele

Kuna tal on kaasomand, siis tütar aitas maksta menetluskulusid 19,500 eurot. Küsimus, kus on

tema raha, kui kohus määras temal 63% kanda ja kus on tema raha 37%, mis rahadest saadeti

tema arvele 1350 eurot. Kus on ülejäänud raha? Advokaat keeldus saatmast talle 1500 euro peale

dokumenti, mis said tema kodus kohtu ekspertiisi eest. Äili Rodi käsul ta tõi sularaha koju. Ja

miks Äili Rodi ei kutsunud kohtusse kohtu eksperti ning hinnapakkujat, mis muinsuskaitse

direktori nimekirja alusel ta lasi teha.

Kohtu põhjendused

Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab

kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1).

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud

pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele

teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Hilsa Mosolaineni ja Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

sõlmisid 18.02.2014 kliendilepingu.

2. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostjal on maksmata arve nr 273 (kuupäev

05.05.2016) summas 1079,50 eurot. Antud arve maksetähtaeg oli 10.05.2016.

3. Kostja väidab, et ta ei ole antud arvet tasunud, kuna arve juurest puudus arve spetsifikatsioon

ning kostja ei ole aru saanud, mille eest antud arve esitati (tl 17). Kostja on esitanud kohtule

arvest nr 273 ainult esimese lehekülje ning väidab, et arve teist lehekülge, mille peal on arve

spetsifikatsioon ei ole tema saanud (tl 47).

4. Hageja väidab, et antud arve koos arve spetsifikatsiooniga esitati kostjale pärast teenuse

osutamist posti teel (sellisel viisil arvete esitamist soovis kostja). Kuna kostja arvet

tähtaegselt ei tasunud, on hageja saatnud tähitud kirjaga kostjale meeldetuletuse, millele oli

veelkordselt lisatud arve koos spetsifikatsiooniga. Antud meeldetuletuse kättesaamist

tõendab hageja tähitud kirja väljastusteatega, millest nähtuvalt sai kostja antud kirja kätte

isiklikult 28.09.2016.

5. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, millised on jätnud tõendamata. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

6. VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast

võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt

täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

7. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1079,50 eurot.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

9. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 200 eurot

(riigilõiv 45 eurot maksekäsu kiirmenetlus ning 155 eurot täiendav riigilõiv hagiavalduselt).

10. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 200

eurot.

11. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 200 eurot.

12. Kostjal tuleb tasuda tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1 sätestatud

määras.

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

14. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik