4-16-7037/29 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25.04.2017, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

4-16-7037

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kriminaalhooldusametnik

Jane Tohvert

Kohtuasi

Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse Jevgeni

Lossenkovi suhtes

Süüdimõistetu

Jevgeni Lossenkov (isikukood 38906117013, elukoht

xxxx)

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametniku Svetlana Eemanni 08.02.2017

erakorraline ettekanne rahuldada.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Jevgeni Lossenkovile Viru Maakohtu 18.11.2016

otsusega nr 4-16-7037 mõistetud ärakandmata 15 (viisteist) päeva aresti.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi selliselt, et Jevgeni Lossenkovil tuleb 15

(viisteist) päeva aresti ära kanda 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Aresti kandmiseks tuleb ilmuda Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere

arestimajja (asukoht Kreutzwaldi 5a, Rakvere).

Kohtumääruse

väljatrükk

toimetada

kätte

Jevgeni

Lossenkovile,

saata

teadmiseks

kriminaalhooldusametnikule ning saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates

kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast.

Asjaolud

Viru Maakohtu 18.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 4-16-7037 tunnistati Jevgeni Lossenkov süüdi

LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti arest 15 päeva. KarS § 69 alusel asendati arest 15

tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud.

Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Svetlana Eemann esitas Viru Maakohtule 08.02.2017

erakorralise ettekande, mille kohaselt kriminaalhooldusalune Jevgeni Lossenkov ei ole temale

määratud 15 ÜKT tundi sooritanud.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et Jevgeni Lossenkovile saadeti 11.01.2017 kutse kohustusega

ilmuda kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse tööle määramiseks 17.01.2017 kell 11.00.

12.01.2017 helistas ÜKT koordineeriv nooremametnik samuti kriminaalhooldusalusele ning teatas

kohustusest ilmuda vastuvõtule. Jevgeni Lossenkov andis teada, et ei saa ilmuda määratud ajaks

vastuvõtule, sest ta töötab vahetustega (ajavahemikul 16.01.2017 – 21.01.2017 töötab ta esimeses

vahetuses kellaajal 06.00 – 14.30 ja ajavahemikul 23.01.2017 – 27.01.2017 töötab teises vahetuses

kellaajal 14.30 – 23.00). Kokkuleppel kriminaalhooldusalusega ja tööandjaga (S.K. Rakvere

Hooldekodu,

A

K)

ning

arvestades

Jevgeni

Lossenkovi

töögraafikut,

koostati

kriminaalhooldusalusele töö tegemise ajakava, mille kohaselt pidi ta tööl käima 3 tundi päevas

ajavahemikul 23.01.2017 – 27.01.2017 kell 9.00 – 12.00. Jevgeni Lossenkov ilmus 17.01.2017

vastuvõtule kokkulepitud ajaks. Kriminaalhooldusametnik selgitas kriminaalhooldusalusele ÜKT

tegemise põhimõtteid ja töökorraldust ning ÜKT eesmärki ning tingimusi. Ühtlasi selgitati

kriminaalhooldusalusele üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel

üldkasuliku tööga (allkirjastatud) ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest ja

teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise

tagajärjed. Jevgeni Lossenkov ei soovinud allkirjastada eelnevalt temaga kooskõlastatud töö

tegemise ajakava. Kriminaalhooldusalune väitis, et tema hoolitseb vanaema eest ning saab

teostada üldkasulikku tööd ainult pühapäeviti. Jevgeni Lossenkov teatas, et ta ei ole oma vanaema

ametlik hooldaja. Vaatamata sellele tuli kriminaalhooldusametnik Jevgeni Lossenkovile vastu

ning

leppis

tööandjaga

kokku

ning

tegi

ajakava

ümber.

Ajakava

kohaselt

pidi

kriminaalhooldusalune töötama 22.01.2017 ja 29.01.2017 ning kriminaalhooldusalune allkirjastas

ajakava. 22.01.2017 teavitas ÜKT juhendaja A K e-posti teel, et Jevgeni Lossenkov ei ilmunud

temale määratud ajaks tööle ega teavitanud oma mitteilmumisest tööandjat ega ÜKT

koordineerivat ametnikku. ÜKT koordineeriv ametnik üritas korduvalt kriminaalhooldusalusega

telefoni teel ühendust võtta, kuid Jevgeni Lossenkov ei vastanud telefonikõnedele ega helistanud

tagasi.

23.01.2017

saadeti

Jevgeni

Lossenkovile

kutse

kohustusega

ilmuda

kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusse selleks, et anda kirjalik seletus oma rikkumise

kohta, kuid kriminaalhooldusalune kutses määratud ajaks vastuvõtule ei ilmunud ega teavitanud

oma mitteilmumisest. 07.02.2017 teatas tööjuhendaja A K e-posti teel, et Jevgeni Lossenkov ei

ole oma ÜKT tunde sooritanud.

Kriminaalhooldusaluse seletused eeltoodu kohta puuduvad, sest kriminaalhooldusalune kutse

peale kriminaalhooldusametniku juurde ei ilmunud.

Üldkasulikku tööd koordineeriv kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kuivõrd Jevgeni

Lossenkov oli teadlik temale määratud ÜKT tundidest ja ÜKT tegemise tähtajast ning omas ÜKT

koordineerija kontaktandmeid, mis on märgitud kohtuotsuses ja saadetud kutsetes, ei ilmunud

määratud ajaks tööle ega teavitanud oma mitteilmumisest ja selle põhjustest, ignoreeris ÜKT

koordineeriva ametniku telefonikõnesid ja kutset kohustusega ilmuma vastuvõtule ning pole

asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud, on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale

hoidumisega vastavalt KarS § 69 lg 6.

Kriminaalhooldusametnik on teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pöörata Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja 18.11.2016 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-16-7037 Jevgeni Lossenkovile LS

§ 201 lg 2 alusel karistuseks mõistetud 15 päeva aresti täitmisele.

Kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusalune Jevgeni Lossenkov, et ta ise palus üldkasuliku töö

tegemist pühapäeviti, kuid ta oli ka öelnud, et on võimalik, et ta ei saa seda teha ka pühapäeviti.

Ta käis 17.01.2017 vastuvõtul ning temale selgitati õigusi ja kohustusi. Ta tunnistab, et see on

tema süü, et ta ei andnud oma uut

telefoninumbrit kriminaalhooldusametnikule.

Kriminaalhooldusalune palub ÜKT tunde sooritada nädalavahetustel. Aresti täitmisele pööramise

korral kaotaks ta töö, kuid tal on vaja maksta liisinguid ning maksta korteri eest. Samuti peab ta

iga päev hooldama enda 78-aastast vanaema. Jevgeni Lossenkov on ainuke inimene, kes tema eest

hoolitseb. Tema vanaema keeldub arsti juures käimisest ja kriminaalhooldusalune lisab, et tema

vanaemal ei ole vaimselt ja füüsiliselt kõik korras. Ta toob vanaemale poest süüa, teeb iga

nädalavahetus kompresse ja käib keldris. Aresti täitmisele pööramise korral palub ta aresti kanda

nädalavahetuseti. Ta soovib reede õhtul tulla ning pühapäeva õhtul tulla välja, sest siis saaks ta

käia vanaema juures ning tööle sättida.

Kohtumääruse põhjendused

VTMS § 2101 lg 1 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb

kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS §

2101 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega

mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi süüdlase elukoha järgse

maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid

või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või

kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2

sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

18.11.2016 kohtuotsusega mõisteti isikule 15 päeva aresti, mis KarS § 69 alusel asendati 15 tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 kuud. Kriminaalhooldusalusele selgitati

ÜKT tegemise põhimõtteid, töökorraldust, üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi (sealhulgas

üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärgi) ning üldkasuliku töö tegemist takistavatest

asjaoludest teavitamise korda. Vaatamata eeltoodule kriminaalhooldusalune temale määratud

ajaks tööle ei ilmunud, oma mitteilmumisest tööandjat ega üldkasulikku tööd koordineerivat

ametnikku ei teavitanud ning ta ei ole temale määratud 15 tundi üldkasulikku tööd sooritanud.

Lisaks ignoreeris Jevgeni Lossenkov koordineeriva ametniku telefonikõnesid ning kutset

kohustusega ilmuda vastuvõtule. Kohus on seisukohal, et Jevgeni Lossenkov on teadlikult ja

tahtlikult hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, sest isegi kui kriminaalhooldusalusel oleks

olnud selleks mõjuvad põhjused, oleks ta pidanud oma mitteilmumisest ja selle põhjustest

kriminaalhooldusametnikku teavitama.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus Jevgeni

Lossenkovile mõistetud aresti täitmisele pööramiseks on põhjendatult esitatud ning kuulub

rahuldamisele. Kohus pöörab VTMS § 2101 ning KarS § 69 lg 6 alusel Jevgeni Lossenkovile Viru

Maakohtu 18.11.2016 otsusega LS § 201 lg 2 alusel mõistetud 15 päeva aresti täitmisele.

KarS § 66 lg 1 sätestab, et kohus võib süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit

arvestades määrata aresti kandmise ositi. Kohus, võttes arvesse kriminaalhooldusaluse

kohtuistungil antud selgitusi, määrab aresti ositi kandmisele selliselt, et Jevgeni Lossenkovil tuleb

15 päeva aresti ära kanda 2 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp