2-16-100692/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-100692

Tsiviilasi

AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

hagi Andres Lainevool vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

330 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp; asukoht Estonia pst 1, Tallinn, 10143, Harjumaa.

Kostja: Andres Lainevool; isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupp

hagi Andres Lainevool vastu AS MiniCredit (pankrotis) ja Andres Lainevoolu vahel 1. veebruaril

2013. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Andres Lainevoolult (Lainevool) (ik XXX) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri

Martin Krupp kasuks välja:

2.1. 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot ja 98 senti (sealhulgas põhivõlg 100 eurot, intress 6

senti ning viivis alates 4. märtsist 2013 kuni 15. märtsini 2016 summas 24 eurot ja 92 senti);

2.2. alates 17. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 100 eurot.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (võla sissenõudmiskulude nõue 26 eurot ning intressi ja

viivise nõue seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas ulatuses).

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Andres Lainevoolult (Lainevool) AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Krupp kasuks välja menetluskulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga

ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 6.

märtsi 2017. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. märtsil

2017. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude

kostjale avalikult kättetoimetatuks 22. märtsil 2017. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku

vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-11518 kuulutati välja AS

MiniCredit pankrot. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.

Pankrotihaldur Martin Krupp on 24. aprillil 2017. a märkinud, et soovib astuda pankrotiseaduse

§ 43 lg 1 mõttes AS MiniCredit (pankrotis) asemel menetlusse. AS MiniCredit (pankrotis)

pankrotihaldur Martin Kupp tuleb seega lugeda hagejaks.

5. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja interneti teel 1. veebruaril

2013. a laenulepingu (edaspidi laenuleping), mille alusel AS MiniCredit (pankrotis) andis

kostjale üle laenusumma 100 eurot. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 3. märtsil 2013. Kostja

ei ole laenu ega intresse tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega mõista kostjalt enda kasuks

laenulepingu alusel välja põhivõla 100 eurot, intressi 4 eurot, võla sissenõudmise kulud 26 eurot,

viivise alates 4. märtsist 2013 kuni 15. märtsini 2016 summas 100 eurot ning viivise põhinõudelt

alates 17. märtsist 2016. kuni põhinõude täitmiseni määras 1,5% tagastamata summast päevas,

ent mitte rohkem kui 100 eurot.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

7. Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul 1. veebruaril

2013. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud

laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (1.

veebruaril 2013. a kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on

leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei

välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade

kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute

ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada

juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt

eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste

väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik

oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-186-13, p 22).

8. Hagiavalduse kohaselt on kostjale antud laenu reklaamikampaania tingimuste alusel.

Laenulepingu p 10.4 järgi loetakse kampaania kestel väljastatud laenu mittetähtaegsel

tagastamisel laen väljastatuks tavatingimuste alusel (st. tähtaja ületamisel lisanduvad intressid,

viivised jms. kulud vastavalt tavatingimustele). AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel 1.

veebruaril 2013. a sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on seega 791% (tl 37). Hageja

on kohtule 17. märtsil 2016. a esitatud hagiavalduses ühepoolselt alandanud krediidikulukuse

määra 60,1%-ni. Laenulepingu tühisust hinnates tuleb lähtuda lepingus kokkulepitud

tingimustest, sh lepingus märgitud krediidi kulukuse määrast, mitte hageja poolt enam kui kolm

aastat hiljem ühepoolselt vähendatud krediidi kulukuse määrast. Krediidi andmise ajal oli Eesti

Panga viimati, so jaanuaris 2013, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 35,57%. AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja sõlmitud

laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 791% ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud

krediidi kulukuse määra enam kui kakskümmend kaks korda. Hageja ei ole hagis välja toonud

asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust

väljas olev leping on heade kommete vastane. Hageja on küll märkinud, et kostja on laenulepingu

allkirjastamisel kinnitanud, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired ning et kostja ei sõlmi

laenulepingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muust sellisest asjaolust. Samas arvestades, et nimetatud kinnitus sisaldub AS MiniCredit

(pankrotis) tüüptingimustes ega ole kostja poolt muul viisil selgelt väljendatud, ei ole see kohtu

hinnangul piisav ülal nimetatud eelduse ümberlükkamiseks.

9. Kuna AS MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt

TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, tuleb anda hageja nõuetele hinnang alusetu rikastumise sätete alusel

(Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).

10. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg

4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-

s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 3. märtsiks

2013, on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud

laenusumma, so 100 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus nõuda kostjalt raha kasutamise

eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise

kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Samas arvestades, et hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamist laenulepingu ja AS MiniCredit (pankrotis) hinnakirja alusel ning AS

MiniCredit (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, ei ole selle lepingu alusel

hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja võla

sissenõudmise kulu nõue summas 26 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

11. Hageja intressi nõue kuni võla tagastamise kuupäevani 3. märtsil 2013 on VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud määras põhjendatud summas 6 senti (100 eurot*0,75%*30/365). Hageja viivisenõue

alates 4. märtsist 2013 kuni 15. märtsini 2016 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhjendatud summas 24,92 eurot. Alates 17. märtsist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 40% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 200

eurot, sh riigilõiv 80 eurot ning esindajakulu 120 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu

koosneb maksekäsuavalduse esitamisel tekkinud kuludest.

14. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel

riigilõivu 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul täiendavalt 35 eurot,

kokku 80 eurot (tl-d 3 ja 44). Riigilõivuseaduse lisa 1 ja TsMS §-de 124 lg 1, § 133 ja 134 lg 1

järgi tuli hagivalduselt tasuda riigilõivu aga 75 eurot. Kuna hagejal on õigus taotleda enamtasutud

riigilõivu tagastamist, ei ole selle kostjalt hageja kasuks väljamõistmine põhjendatud. Hageja

põhjendatud riigilõivu kulu on seega 75 eurot.

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st

4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas

põhjendatud 20 euro ulatuses. Hageja põhjendatud esindajakulu on seega 20 eurot.

16. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 95 eurot (riigilõiv 75 eurot + esindajakulu

20 eurot). Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja 60%

hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 38 eurot.

Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses

osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik