3-16-2041/29 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2041

Otsuse kuupäev

25. aprill 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Aleksandr Barinovi kaebus Viru Vangla 16.09.2016.a

otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Barinov

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus. Teha kindlaks Viru Vangla

16.09.2016.a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasus.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3. Mõista Viru Vanglalt Eesti Vabariigi kasuks välja

riigilõiv 15 eurot. Jätta menetluskulud muus osas välja

mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.05.2017.a.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Aleksandr Barinov esitas Viru Vanglale taotluse (tl 17) võimaldada talle väljaviimine

19.09.2016.a Lüganuse surnuaiale isa põrmu muldasängitamisele (urni matmine). Kaebaja

märkis taotluse allkirjastamise kuupäevaks 05.09.2016, taotlus on vanglale üle antud

06.09.2016 ja registreeritud 14.09.2016. Taotlusele oli lisatud tõend Viktor Barinovi surma

kohta 08.01.2016 (tl 18).

2. Viru Vangla jättis 16.09.2016.a otsusega nr 7-2/26538-2 (tl 19-20, edaspidi vaidlustatud

otsus) taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et kaebaja karistuse algus on 12.07.2011 ja lõpp

12.07.2020, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaebaja isa suri 08.01.2016. Kaebajal

oli võimalus taotleda lühiajalist väljaviimist isa matustele, ametlikule ärasaatmisele, kuid seda

ei tehtud. Matuste toimumist on võimalik kontrollida. Urni matmise puhul ei ole vanglal

kindlat veendumust, et sündmus reaalselt toimub. Kaebaja väide, et tema õde tuleb Iirimaalt ja

urni matmine on võimalik ainult sel päeval, ei ole piisav põhjendus. Kaebaja väljaviimise

eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.

3. Kaebaja esitas 10.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-5), mille kohus võttis

menetlusse punktis 2 nimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

Kaebaja hinnangul ei ole vangla keeldumine põhjendatud. Kaebaja ilmajätmine urni matmisel

osalemise võimalusest on tema diskrimineerimine kinnipeetava staatuse tõttu. Keeldumine

oleks olnud võimalik üksnes julgeoleku kaalutlustel ja kooskõlas inimväärikuse põhimõttega.

Kaebaja taotles väljaviimist seoses erakorralise perekondliku sündmusega. Lähedase matuse

korral tuleks väljaviimist lubada. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas isa matustele mitte

lubamine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kaebaja esitas

vanglale hauaplatsi kasutamise lepingu (tl 6-7), selles on märgitud matmise kuupäev. Kui

vangla siiski kahtles sündmuse toimumises, oleks selle kohta tulnud koguda täiendavaid

tõendeid. See, et kaebaja õde saabus just matuse päevaks, on tõendatud lennupiletitega (tl 8-

9). Vangla ei ole välja toonud, millised riskid kaebaja väljaviimisega oleksid kaasnenud ja

miks ei kaalu väljaviimise eesmärgid üles kaasnevaid riske.

Määruskaebemenetluses selgitas kaebaja täiendavalt (tl 38-39), et urni muldasängitamine

leidis 19.09.2016.a aset. Vahetult pärast isa surma ei toimunud hüvastijättu lahkunuga, kuna

kaebaja õel Anna Cunninghamil ei oleks olnud võimalik sellel osaleda. Seetõttu otsustati

hüvastijätt lükata ajale, mil toimub urni muldasängitamine. Põhjus oli ka selles, et kaebaja

teisel õel Svetlana Jakovleval ei oleks olnud võimalik tasuda kaebaja väljaviimise kulusid.

Urni matmise aeg valiti selle järgi, millal Anna Cunninghamil oli võimalik Eestisse tulla.

Kaebaja ei osanud arvata, et teda matusele ei tooda.

4. Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 54-55) jätta kaebuse rahuldamata. Vangla

tegevus ei olnud õigusvastane.

Kinnipeetavale lühiajalise väljaviimise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus. Väljaviimine

ei ole kinnipeetava absoluutne õigus ka juhul, kui tegemist on erakorralise perekondliku

sündmusega. Käesolev juhtum ei liigitu erakorralise sündmuse alla. Urni matmist peale

tuhastamist on võimalik pikalt ette planeerida.

Meie kultuuriruumis peetakse oluliseks eeskätt lahkunuga hüvastijätu tseremooniat, mis

toimub enne isiku matmist või tuhastamist. Kaebaja väited sellise sündmuse toimumise kohta

on vastuolulised: ühelt poolt väidab kaebaja, et enne tuhastamist hüvastijättu ei toimunud,

teisalt põhjendab väljaviimise taotluse esitamata jätmist rahaliste vahendite nappusega.

Praktikas võimaldab vangla lühiajalist väljaviimist lähedase ärasaatmisele ning vajadusel ka

hilisema maksmise võimalust. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et enne krematsiooni ei

toimunud lahkunuga hüvastijätu tseremooniat.

Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste juurde. Vastustaja lisab, et ametnike

vestlustest kinnipeetavaga tekkis vanglal veendumus, et esitatud taotlus ei ole eesmärgipärane

ning pigem oli tegemist võimaluse leidmisega kokkusaamiseks kolmandate isikutega

väljaspool vanglat avatud ruumis, kus vanglateenistuse kontrollivõimalused on väga piiratud.

Vangla hinnangul on selline olukord julgeolekut ohustav ning kaebajale keelduti õiguspäraselt

lühiajalisest väljaviimisest.

Kohtu seisukoht

5. Vangistusseaduse (VangS) § 32 ja 33 reguleerivad vastavalt loa andmist kinnipeetava

lühiajaliseks väljasõiduks (edaspidi väljasõit) ja lühiajaliseks väljaviimiseks (edaspidi

väljaviimine). Kinnipeetava lubamine väljasõidule on reguleeritud põhjalikult. VangS § 32 lg

1-3 ja 5 sätestavad väljasõidu lubamise alused: lg 1-3 reguleerivad plaanilisi väljasõite ja lg 5

väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse tõttu. VangS § 32 lg 4 ja 6 sätestavad, mida

tuleb arvestada kinnipeetava väljasõidule lubamise otsustamisel. Sellisteks asjaoludeks on

kuriteo toimepanemise asjaolud, individuaalse täitmiskava täitmine ja kooskõla vangistuse

täideviimise eesmärkidega, väljasõidu luba ei anta põgenemiskalduvustega kinnipeetavale.

Hinnatavaid asjaolusid on täpsustatud justiitsministri määrusega kehtestatud vangla

sisekorraeeskirja § 82, kus on ära toodud kinnipeetava toimepandud kuriteo laad, kinnipeetava

isiksuseomadused või kriminogeensed riskid, kinnipeetava käitumine vanglas,

väljasõiduplaani täitmine eelmiste väljasõitude ajal, individuaalse täitmiskava järgimine,

väljasõidu eesmärk ja väljasõidu eeldatav mõju kinnipeetavale. Vangla sisekorraeeskirja § 83

p 4 kohaselt võib väljasõiduloa andmisest keelduda muuhulgas juhul, kui on alust arvata, et

väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.

Lühiajalise väljaviimise kohta on VangS § 33 lg 1 öeldud üksnes seda, et väljaviimine on

lubatud olukorras, kus tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale

lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik.

Kohus mõistab eeltoodud sätteid nii, et väljaviimise taotlust tuleb lahendada üldjoontes

sarnaselt väljasõidu taotluse lahendamisega, arvestades seejuures väljaviimise olemusest

tingitud erisusi.

6. Otsus väljasõidu lubamise kohta on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse

otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust

haldusorgani eest.

7. Vastustaja on vaidlustatud otsuses välja toonud järgmised asjaolud ja kaalutlused:

- kaebaja karistuse algus on 12.07.2011 ja lõpp 12.07.2020,

- kaebajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust,

- kaebaja isa suri 08.01.2016, kaebaja ei taotlenud väljaviimist isa ärasaatmisele,

- urni matmise toimumist ei ole võimalik kontrollida,

- põhjendatud ei ole see, et urni matmine on võimalik ainult ühel konkreetsel päeval,

- kaebaja väljaviimise eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.

Kohtumenetluse käigus esitas vastustaja täiendavalt põhjenduse, et taotlust ei esitatud

eesmärgiga osaleda urni matmisel, vaid eesmärgil leida võimalus kokkusaamiseks kolmandate

isikutega väljaspool vanglat, vanglateenistuse kontrollivõimalused on selles olukorras väga

piiratud ja see ohustab julgeolekut.

8. Kohus järeldab kohtuasja asjaoludest kogumis, et vastustaja ei käsitlenud kaebaja taotlust

sarnaselt plaanilise väljaviimisega (VangS § 32 lg 1-3), vaid käsitles seda taotlusena seoses

erakorralise perekondliku sündmusega (VangS § 32 lg 5). See tähendab, et tähendust ei oma

asjaolu, kui suure osa karistusest on kaebaja ära kandnud.

9. Kohtu hinnangul ei ole õige vastustaja väide, et urni matmise toimumist ei ole võimalik

kontrollida ning kohane ei ole põhjendus, et väljaviimise tegelik eesmärk ei olnud urni

matmisel osalemine, vaid vanglaväline kohtumine kolmandate isikutega.

Kohus nõustub kaebajaga, et hauaplatsi kasutamise lepinguga (tl 6-7) on tõendatud

08.01.2016.a surnud Viktor Barinovi matmine Lüganuse kalmistule 19.09.2016.a. Vastustaja

ei ole vastu vaielnud väitele, et Viktor Barinov oli kaebaja isa.

Väite, et väljaviimise tegelik eesmärk ei olnud urni matmisel osalemine, esitas vastustaja alles

kohtumenetluses. Vaidlustatud otsuses sellele viidatud ei ole. Isegi kui eeldada, et vastustaja

lähtus sellest argumendist juba vaidlustatud otsuse tegemisel, ei ole see kaalutlus piisavalt

põhjendatud.

VangS § 33 lg 1 alusel toimub kinnipeetava väljaviimine järelevalve all. Väljaviimise

korraldust reguleerib täiendavalt justiitsministri määrus „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja

töökord“. Selle määruse § 1 lg 1 p 6 kohaselt on saatemeeskonna ülesanne relvastatud valve

all saata saadetavat ja valvata tema järele vanglast lühiajalise väljaviimise ajal. Määruse § 28

lg 1, 2 ja 4 alusel saadetakse saadetav vanglast vahetult kohta, kus toimub sündmus, milleks

on talle lühiajaline väljaviimine võimaldatud ja pärast sündmuse lõppemist toimetatakse ta

viivitamata vanglasse tagasi, saateülesande täitmise ajal võib kasutada käeraudu saadetava ja

ühe saatja ühendamiseks ning kogu saatmise ajal peab vähemalt ühel saatemeeskonna liikmel

olema visuaalne kontakt saadetavaga.

Igasuguse perekondliku sündmuse puhul on paratamatu, et sellel osalev isik puutub kokku

perekonna teiste liikmetega. Eeltoodud saatmise nõuete täitmise korral ei ole aga kohtu

hinnangul võimalik seda kokkupuudet kuritarvitada.

10. Kohtu hinnangul ei ole kohased vastustaja argumendid, et kaebaja ei ole põhistanud urni

matmise võimalikkust ainult ühel konkreetsel päeval. Vastustaja ei keeldunud kaebaja

väljaviimisest seetõttu, et võimalus selleks puudus taotletud kuupäeval (näiteks

saatemeeskondade hõivatuse tõttu või muul sarnasel põhjusel). Seetõttu ei oma asja

lahendamisel tähtsust kaebaja esitatud lennupiletid.

Samuti ei ole praeguses menetluses kohased argumendid, mis on seotud väljaviimise kulude

kandmisega. Vastustaja keeldumine ei ole seotud kulude kandmisest keeldumisega.

Kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega omab väljaviimise lubamise otsustamisel kui

üldse, siis teisejärgulist tähendust. VangS § 33 lg 1 alusel antakse luba väljaviimiseks just siis,

kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu

lubamine võimalik.

11. Kohus peab kohasteks kaalutlusi selle kohta, kas väljaviimine seoses urni matmisega on

käsitletav väljaviimisena isa surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse puhul VangS

§ 32 lg 5 tähenduses. Samuti on kohased kaalutlused väljaviimisega seotud ohtude ja

julgeolekuriskide kohta.

12. Kaebaja väitel ei toimunud pärast tema isa surma mingit hüvastijätu tseremooniat.

Vastustaja kahtleb selles.

Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas määrava tähtsusega, kas hüvastijätt vahetult pärast

lahkunu surma toimus või mitte. Kuigi vastustajaga tuleb nõustuda selles, et tuhastamise

korral viiakse hüvastijätu tseremoonia tavapäraselt läbi enne lahkunu tuhastamist, ei ole

mingil moel keelatud korraldada seda teisiti. Vaidlust ei ole selles, et kui selline tseremoonia

ka toimus, siis kaebaja sellel ei osalenud ja osalemise luba kas väljasõidu või väljaviimisena

ei taotlenud. Kaebaja põhjendused selle kohta, et 19.09.2016.a toimus perekondlik

tseremoonia urni matmiseks, millel kaebajale väljaviimise loa andmise korral oleksid saanud

osaleda kõik lahkunu lapsed, on vähemalt usutav. Kohtu hinnangul oli kaebaja taotlus nendel

asjaoludel käsitletav VangS § 32 lg 5 nimetatud taotlusena.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et väljasõidu lubamisega kaasnevad julgeolekuriskid

omavad väljaviimise lubamise otsustamisel olulist tähtsust. Praegusel juhul on need riskid aga

vaidlustatud otsuses lahti kirjutamata. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid ohte või riske

vastustaja täpsemalt silmas pidas. Keeldumist ei ole seotud kaebaja toime pandud kuriteo

asjaoludega. Otsuses on küll nimetatud kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid nende mõju

või tähendust väljaviimise otsustamisele (sh toime pandud rikkumiste laadi ja raskust) ei ole

selgitatud. Otsusest ei nähtu, kuidas võiksid kardetud riskid realiseeruda väljaviimise korral

(vt otsuse punkti 9).

Kohus märgib, et kaebaja esitas väljaviimise taotluse 13 päeva enne sündmuse toimumist ning

vastustajal oli piisavalt aega motiveeritud otsuse koostamiseks.

Kokkuvõttes jääb paljasõnaliseks vaidlustatud otsuses sisalduv väide, et kaebaja väljaviimise

eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.

14. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ja 3 kohaselt

peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult

põhjendatud ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida

kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.

Kohus näitas otsuse punktides 5-13, et vaidlustatud otsus sisaldab põhjendamis- ja

kaalutlusvigu. Vastustaja on lähtunud ebaõigetest asjaoludest (urni matmise toimumine oli

tõendatud). Väljaviimise vastu rääkivatele argumentidele on omistatud vale kaal (urni

matmise kui perekondliku sündmuse alatähtsustamine võrreldes vahetult pärast isiku surma

toimuva ärasaatmise tseremooniaga). Julgeolekuriskide osas ei ole kaalutlusi välja toodud,

seega ei saa ka öelda, et need kaaluvad üles väljaviimise kasuks rääkivad argumendid.

Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus kaebuse ja teeb kindlaks vaidlustatud otsuse

õigusvastasuse.

Menetluskulud

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

16. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud,

Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud

riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.

Kohus vabastas 22.12.2016.a kaebaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus

mõistab selle summa välja vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks.

17. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohus jätab muud

menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik