2-16-17986/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24. aprill 2017

Tsiviilasi

nr 2-16-17986

M.S. hagi O.S. vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks

Hagi hind

3500 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kohtuistung 04.04.2017

Hageja

M.S. (isikukood xxx; aadress xxx)

Hageja esindaja

advokaat Rene Hallemaa (Advokaadibüroo Valge&Uiga; e-

post: rene@valgeja

uiga.ee

)

Kostja

O.S. (isikukood xxx; aadress xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

1.1. Kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (isikukood xxx) osas soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 10 lg 2 tähenduses M.S.

kasuks.

1.2. Kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (isikukood xxx ja K.S. (isikukood xxx) eest saadava

pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 24 lg 7 tähenduses M.S.

kasuks.

1.3. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

1.4. Välja mõista O.S. M.S. kasuks hageja kantud menetluskulu 717,60 eurot (koos

käibemaksuga).

1.5. Kohustada O.S. kandma väljamõistetud menetluskulud M.S. arveldusarvele xxx xxx.

1.6. Välja mõista O.S. lt M.S. kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg s 1

sätestatud määras.

1.7. Lõpetada menetluskuludelt viivise arvestus, kui see võrdsustub väljamõistetud ja tasumata

menetluskuludega 360 euroga.

2. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

3.2. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

3.4. apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus

M.S. ja O.S. abielust on sündinud 2 ühist last – M.S. ja K.S. . M.S. l on tuvastatud alates

3ndast eluaastast xxx ning puudest tulenevalt on M.S. vajanud tavapärasest suuremat hoolt ja

tihedamat arsti juures käimist.

O.S. lt on M.S. kasuks mõistetud välja elatis alates 01.10.2005 summas 1700 krooni .

O.S. ei ole seadusest ja kohtumäärusest tulenevat M.S. ülalpidamise kohustust täitnud ning

elatise võlgnevuse summa on 6 236,50 eurot. Laste kasvatamisse on suurema panuse andnud

M.S. ning laste ja O.S. suhted on käesolevaks hetkeks katkenud.

M.S. sai 10.11.2016 58-aastaseks ning M.S. l on tekkinud õigus soodustustingimustel

vanaduspensionile.

Hageja ja kostja pojal M.S. l on tuvastatud alates 3ndast eluaastast xxx ning vanemad on

kasvatanud keskmise puudega last rohkem kui 8 aastat. RPKS § 10 lg 1 p 1 sätestab, et emal,

isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla

18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last või viit või enamat last on õigus

soodustustingimustel vanaduspensionile jäämiseks viis aastat enne vanaduspensioniikka

jõudmist. Seega on seaduse kohaselt nii hagejal kui ka kostjal õigus jääda pensionile 5 aastat

enne vanaduspensioniikka jõudmist.

RPKS§ 10 lg 2 kohaselt kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel

vanaduspensioni mitmel RPKS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud

kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik

nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise

pensionitaotleja kasuks. Hageja märgib, et hageja ja kostja ei ole ühist kokkulepet

soodustustingimustel vanaduspensioni kasutamise osas saavutanud. O.S. on 22.11.2016 hageja

lepingulise esindajaga peetud telefonivestluses kinnitanud, et tema jaoks on tegemist võõra

teemaga, kuna M.S. ja K.S. ei ole väidetavalt tema lapsed ning tema laste eest saadavaid

õiguseid kasutada ei soovi. Oma seisukohtadele vaatamata ei ole kostja olnud nõus kohtuväliselt

andma nõusolekut soodustustingimustel vanaduspensioni kasutamisest loobumiseks, et

soodustustingimustel vanaduspensioni saaks kasutada hageja.

RPKS § 10 lg 3 sätestab, et kui üks RPKS § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna

teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on

pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kostja ei ole hagejale

nimetatud nõusolekut andnud ning seega on hagejal õigus pöörduda kohtu poole vaidluse

lahendamiseks ja tuvastamaks, kumb vanematest on kohustatud teineteisele vastava nõusoleku

andma.

Hageja rõhutab, et seejuures ei ole kohtumenetluse eelselt olnud hageja ja kostja vahel vaidlust

selles, kumb vanematest soodustustingimustel vanaduspensioni kasutada saab. Kostja on lihtsalt

keeldunud vajaliku nõusoleku andmisest. Sellele vaatamata toob hageja välja põhjendused,

millest tulenevalt on hageja soodustustingimustel vanaduspensioni saama õigustatud vanemaks.

Hageja on olnud lapsevanemaks, kes on tegelnud M.S. puudest tingitud terviseprobleemidega

ning käinud vajadusel lapsega erialaarstide juures. Seejuures piiras keskmise puudega lapse

olemasolu ja tema eest hoolitsemise vajadus hageja tööle asumise võimalusi. Lapse vajadustest

tulenevalt oli hageja sunnitud pärast lapse 3 aastaseks saamist otsima endale töö, mida hageja

saaks teha kodus. Kuna hageja on tegelenud lapse puudest tingitud probleemidega, on hageja ka

selleks isikuks, kes on lisapanusest tulenevalt õigustatud kasutama seaduses antud

soodustustingimustel vanaduspensioni õigust ning jääma pensionile 58-aastaselt. Lisaks M.S.

isikuhooldusõiguse teostamisele ei ole kostja osalenud alates 2005 aastast M.S. ülalpidamises

ning lapse ülalpidamine on olnud hageja kohustuseks.

Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja keeldumine nõusoleku andmisest M.S.

kasvatamise eest saadava soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise

kohta hageja kasuks on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses. Objektiivsetest

asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat andma RPKS § 10 lg-s 2 sätestatud

nõusolek ning TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga.

RPKS § 24 lg 11 p 1 kohaselt ühele vanematest, vanema abikaasale, eestkostjale või peres

hooldajale iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012.

aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, arvutatakse

vanaduspensionile juurde pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses. Hageja ja kostja ühised

lapsed M.S. ja K.S. on sündinud eelnevalt nimetatud ajaperioodil ning seega on hagejal ja

kostjal õigus saada kokku pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses.

RPKS § 24 lg 7 sätestab, et kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel RPKS §

24 lõikes 11 nimetatud isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust pensionilisale kasutab.

Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise

kohta teise isiku kasuks. O.S. on 22.11.2016 hageja lepingulise esindajaga peetud

telefonivestluses kinnitanud, et tema jaoks on tegemist võõra teemaga, kuna M.S. ja K.S. ei ole

väidetavalt tema lapsed ning tema laste eest saadavaid õiguseid kasutada ei soovi. Oma

seisukohtadele vaatamata ei ole kostja olnud nõus kohtuväliselt andma nõusolekut, et loobub

pensionilisa kasutamise õigusest, et pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruseks saaks

kasutada hageja.

RPKS § 24 lg 8 sätestab, et kui üks RPKS § 24 lõikes 11 nimetatud isikutest ei anna teisele

isikule pensionilisa taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensionilisa taotlejal õigus pöörduda

vaidluse lahendamiseks kohtu poole. Kostja ei ole hagejale nimetatud nõusolekut andnud ning

seega on hagejal õigus pöörduda kohtu poole vaidluse lahendamiseks.

Hageja rõhutab, et seejuures ei ole kohtumenetluse eelselt olnud hageja ja kostja vahel vaidlust

selles, kumma vanema vanaduspensionile arvutakse juurde M.S. ja K.S. kasvatamise eest

saadav pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses. Kostja on lihtsalt keeldunud vajaliku

nõusoleku andmisest. Sellele vaatamata toob hageja välja põhjendused, millest tulenevalt on

põhjendatud laste eest saadav pensionilisa nelja pensioni aastahinde suuruses arvutada juurde

hageja vanaduspensionile.

Hageja on seisukohal, et käesoleva hagiavalduse punktis 2.1.4 toodud põhjendustel on hageja

õigustatud saama pensionilisa kahe pensioni aastahinde suuruses M.S. kasvatamise eest. Samuti

on hageja hinnangul hageja põhjendatud saama pensionilisa ka K.S. kasvatamise eest. Kuigi

K.S. kasvatamises on kuni K.S. 18-aastaseks saamiseni osalenud kostja hagejaga võrdväärselt,

ei ole kostja K.S. ülalpidamises lapse õpingute jätkumisele vaatamata edaspidiselt osalenud.

Pärast K.S. 18-aastaseks saamist jäi lapse ülalpidamises abistamine üksnes hageja ülesandeks.

Samuti on K.S. ja kostja suhted käesolevaks hetkeks katkenud ning heausu põhimõttega

vastuolus olev oleks nõuda sellises olukorras endale lapse kasvatamisest tulenevat pensionilisa.

Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja keeldumine nõusoleku andmisest M.S. ja

K.S. kasvatamise eest saadava pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta hageja

kasuks on vastuolus hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses. Objektiivsetest asjaoludest

tulenevalt on põhjendatud kohustada kostjat andma RPKS § 24 lg-s 7 sätestatud nõusolek ning

TsÜS § 68 lg 5 kohaselt asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtulahendiga.

Hageja palub kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (IK: xxx) eest saadava soodustingimustel

vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks (RPKS § 10 lg 2

tähenduses);

asendada O.S. tahteavaldus nõusoleku andmiseks M.S. (IK: xxx) eest saadava

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks jõustunud

kohtuotsusega;

kohustada O.S. andma nõusolek M.S. (IK: xxx) ja K.S. (IK: xxx) eest saadava pensionilisa

saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks (RPKS § 24 lg 7 tähenduses);

asendada O.S. tahteavaldus nõusoleku andmiseks M.S. (IK: xxx) ja K.S. (IK: xxx) eest saadava

pensionilisa saamise õiguse kasutamisest loobumise kohta M.S. kasuks jõustunud

kohtuotsusega;

Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtuistung 04.04.2017

Hageja esindaja jäi kirjalikult esitatud hagi juurde ja palub hagi rahuldada.

Kostja avaldas kohtuistungil, et ta ei ole hagiavaldusega nõus. Tema on vale inimene vales

kohas. Mõned aastad enne lahutust abikaasa väitis, et tema ei pruugi olla nende laste isa. Tal ei

ole ühtegi alust, kus ta saab väita, et eksabikaasa ütlustes saaks kahelda. Sünniaktis on tema

isana. Ta ei ole isadust vaidlustanud. Tal ei ole selle vastu midagi, kui hageja saab varem

pensionile. Ta on seda väärt. Tore, et selline seadus on olemas, aga ta leiab, et temal ei ole õigus

seda öelda. Sünnitunnistus on hea tahte avaldus. Asja sisu vastu ta ei ole, et hageja saab varem

pensionile. Tema ei saa aga kuskile alla kirjutada. Need on tema jaoks võõrad inimesed ja nende

asjad teda ei huvita. Ta ei ole nõus selle teema puhul oma rahakotti kergitama. Menetluskulud

peaksid olema hageja kanda. Kui kõik oleks nii, nagu tegelikult peaks olema, ei oleks me praegu

siin istunud. Ta peaks küsima, kes tegelikult süüdi on? Ta ei hakkagi oma isadust vaidlustama,

aga kui tema käest midagi nõutakse, peaks olema see põhjendatud. Ta peab end võõrasisaks,

mitte isaks. Idee on õige, aga ta ei näe mingisugust võimalust allakirjutamiseks.

Kohtu põhjendused

1. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

2. Kohus juhindub antud asja lahendamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg

1 p-st 1, mille järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus emal, isal, vanema

abikaasal, eestkostjal või hooldajal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat alla 18-

aastast keskmise, raske või sügava puudega last viis aastat enne vanaduspensioniikka

jõudmist, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž. RPKS § 10

lg 2 kohaselt kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni

mitmel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikul, lepivad need isikud

kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab

kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta

teise pensionitaotleja kasuks. RPKS § 10 lg 3 kohaselt kui üks käesoleva paragrahvi lõike 1

punktides 1–3 nimetatud isikutest ei anna teisele isikule soodustingimustel vanaduspensioni

taotlemiseks kirjalikku nõusolekut, on pensioni taotlejal õigus vaidluse lahendamiseks

pöörduda kohtu poole.

3. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab

tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut

kohustatakse sellist tahteavaldust andma. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus.

4. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hagejal on kaks last, kellest üks on keskmise

puudega. Seaduse kohaselt on nii hagejal kui kostjal õigus jääda pensionile 5 aastat enne

vanaduspensioniikka jõudmist.

5. Hageja ja kostja ei ole ühist kokkulepet soodustingimustel vanaduspensioni kasutamise osas

saavutanud.

6. Kostja väidab, et tema ei pruugiga olla nende laste isa ja on seega vale inimene, kelle käest

nõusolekut küsida. Samuti on kostja väitnud, et tal ei ole selle vastu midagi, et hageja saab

varem pensionile (tl 19).

7. Käesoleva vaidluse lahendamiseks puudub selge materiaalõiguslik norm, mida ei saa

õigusselguse põhimõttest lähtuvalt pidada põhiseaduspäraseks. Riigikohus märkis 20.01.2014

määruses 3-3-4-2-13, et kuna hageja eesmärk on kohustada teist vanemat andma riikliku

pensionikindlustuse seaduses nimetatud nõusolekuid ning loobuma hageja kasuks oma

õigustest soodustingimustel vanaduspensionile ning laste arvust sõltuvale täiendavale

staažile, võiks selle nõude kui tahteavalduse saamise nõude alusena tulla teoreetiliselt kõne

alla TsÜS § 68 lg 5. Samas selleks, et kohus saaks tahteavaldust asendada, peaks isikul olema

kohustus kindla sisuga tahteavaldust teha. Selleks tuleks leida seadusest alus, et üks isik on

kohustatud teise isiku (pensionitaotleja) kasuks soodustingimustel vanaduspensioni õiguse

kasutamisest loobuma. Sellist kohustust materiaalõigusest ei tulene.

8. Riigikohus märkis lisaks, et võrdselt last kasvatanud isikute puhul poleks põhjendatud lugeda

ühe vanema keeldumist nõusoleku andmisest hea usu põhimõttega (TsÜS § 138) vastuolus

olevaks. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et pooled ei kasvatanud

ühiseid lapsi võrdselt, vaid igapäevast laste hooldus- ja kasvatamiskohustust täitis olulisel

määral rohkem hageja, ei oleks hea usu põhimõttega kooskõlas kostja keeldumine anda

hageja kasuks nõusolekut soodustingimustel vanaduspensioni ja pensionilisa saamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsÜS § 4, TsÜS § 138 lg-st 1, TsÜS § 68 lg-st 5

rahuldab kohus hagi ning kohustab kostjat andma nõusolek laste M.S. osas

soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 10 lg 2

tähenduses hageja kasuks ning andma nõusolek M.S. ja K.S. pealt pensionilisa saamise

õiguse kasutamisest loobumise kohta RPKS § 24 lg 7 tähenduses hageja kasuks.

10. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, aga ei ole neid tõendanud. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

13. TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati

asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva

kohtuistungi toimumisest arvates.

14. Hageja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 21-29), nõudes

õigusabikuluna kokku 1257,60 eurot (koos käibemaksuga) hüvitamist.

15. Kostja saatis kohtule meili teel seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale (tl), et ei saa

nõustuda hageja menetluskulude nimekirjaga, kuna leiab, et kulud selles ulatuses on

põhjendamatult suured ja palub kokku vähendada esindaja tasu summani

16. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu

ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks

suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

17. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja

materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.

18. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 120 (koos käibemaksuga) eurot aktsepteeritav.

Samas leiab kohus, et mitte kõik õigusabikulud hageja taotletud suuruses ei ole põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on

kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes

menetlusdokumentides. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et

kokku kulus tal 7 tundi ja 30 minutit kostja menetlusdokumentide koostamiseks. Kohus juhib

siin tähelepanu asjaolule, et hüvitamisele ei kuulu istungi kooskõlastamine, kliendile

istungile tulemise otstarbekuse selgitamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja

esitamine jms. Menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud

hagejale hüvitada õigusabikulud 3 tunni ulatuses, millele ei vaidle vastu ka kostja. Eeltoodut

silmas pidades on kohtu arvates kostja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas

417,60 eurot (120x3+57,60 (sõidukulu)), milline summa tuleb kostjalt välja mõista. Samuti

palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Seega

kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 717,60 eurot.

Kohustada O.S. kandma väljamõistetavad menetluskulud M.S. arveldusarvele nr xxx xxx.

19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

20. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik