2-15-14330/68 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-14330

Tsiviilasi

Xxxxhagi xxxx OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr

022/2015/3733

Hagihind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, aadress xxxx, e-post: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: xxxx (OÜ Xxxx, aadress xxxx,

e-post: xxxx)

Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, aadress xxxx, e-post:

xxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Robert Sarv

(Advokaadibüroo RS MERCATORIA, aadress Tartu mnt 7,

Tallinn 10145, e-post: robert.sarv@mercatoria.ee); advokaat

Katrin Paulus (e-post: katrin.paulus@mercatoria.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

07.03.2017

hageja lepinguline esindaja Janar Xxxx, kostja lepinguline

esindaja Katrin Paulus

RESOLUTSIOON:

1) Rahuldada Xxxx(isikukood xxxx) hagi XxxxOÜ (registrikood xxxx) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr

022/2015/3733.

2) Tunnistada XxxxOÜ avalduse alusel Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-

2708 kohtumääruse alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/3114

lubamatuks.

3) Tunnistada XxxxOÜ avalduse alusel Harju Maakohtu 12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-14-

50973 kohtuotsuse alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/3733

lubamatuks.

4) Jätta rahuldamata hageja Xxxxtaotlus kostja XxxxOÜ 16.11.2016 vastuse lisade

tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks.

5) Jätta rahuldamata kostja XxxxOÜ protsessuaalne tasaarvestuse vastuväide hageja

nõudele, mille alusel lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses

tasaarvestuse tulemusel lõppenuks.

Menetluskulude jaotus:

1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XxxxOÜ kanda.

2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista kostjalt XxxxOÜ-lt hageja Xxxxkasuks

välja menetluskulude hüvitis summas 1324,37 eurot, jätta rahuldamata hageja

menetluskulu väljamõistmine kostjalt summas 26,24 eurot.

3) Kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest 24.04.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja Xxxxesitas 25.09.2015 Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja XxxxOÜ vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetlustes nr 022/2015/3114 ja nr

022/2015/3733, kuna hageja on tasaarvestanud oma nõuded kostja nõuetega(I k, tl 2-10,

179-185).

2. Täitemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-2780. 20.01.2014

esitas Xxxx hagi XxxxOÜ vastu töötasu maksmise ning kasutamata puhkuse hüvitamise

nõudes, mille Harju Maakohus jättis 23.04.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-2708 täies

ulatuses rahuldamata (vt lisa 1; I k, tl 11-25). 23.05.2014 esitas Xxxx tsiviilasjas nr 2-14-2708

apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2014 otsusega rahuldamata (vt

lisa 2; I k, tl 27-34). Xxxx esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse,

mille Riigikohus jättis 01.04.2015 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-1265-14 menetlusse

võtmata (vt lisa 3; I k, tl 35). Sellega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2014 lahend

tsiviilasjas nr 2-14-2708. Harju Maakohtu 30.04.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-2708

mõisteti xxxx XxxxOÜ kasuks välja menetluskulud summas 1800 eurot (vt lisa 4; I k, 36-44).

Peale 30.04.2015 kohtumääruse jõustumist esitas XxxxOÜ kohtutäiturile asjaomase

täitmisavalduse, mille kohaselt oli menetluskulude võlg summas 1800 eurot (vt lisa 5; I k, tl

45).

3. Täitemenetluse nr 022/2015/3733 aluseks on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973.

08.04.2014 esitas XxxxOÜ tsiviilasjas nr 2-14-2708 Xxxx vastu vastuhagi õigusliku aluseta

üleantud summa 4000 euro tagastamise nõudes (vt lisa 6; I k, tl 46-49).

15.04.2014

kohtumäärusega

võeti

XxxxOÜ

vastuhagi

eraldi

asjana

tsiviilasja

nr 2-14-50973 raames menetlusse (vt lisa 7; I k, tl 50-53). 19.06.2014 esitas Xxxx taotluse

menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-14-50973 kuni tsiviilasjas nr 2-14-2708 tehtava

lõpliku lahendini (vt lisa 8; I k, tl 55-57). 01.07.2014 kohtumäärusega rahuldas kohus

kõnealuse taotluse ja peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-14-50973 (vt lisa 9; I k, tl 58-60).

Xxxx võttis 08.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 hagi õigeks ning esitas hagi esemeks

olnud 4000 euro suuruse nõude osas tasaarvestuse avalduse (vt lisa 10; I k, tl 64-68).

24.04.2015 kõrvaldas Xxxx seoses tasaarvestuse avaldusega esinenud puudused (vt lisa 11;

I k, tl 69-73). 12.06.2015 tegi kohus tsiviilasjas nr 2-14-50973 otsuse, rahuldades XxxxOÜ

hagi, mõistes Xxxx välja 4000 eurot ning jättis menetluskulud summas 705 eurot

Xxxxkanda (vt lisa 12; I k, tl 74-78). Kui kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-50973 jõustus

esitas XxxxOÜ kohtutäiturile asjaomase täitmisavalduse, mille kohaselt on võla summaks

4705 eurot (vt lisa 13; I k, tl 79).

4. Xxxxon tekkinud kõnealuste nõuete (1800 eurot ja 4705 eurot) tasaarvestusõigus.

Xxxxtasaarvestuse asjaolud on alljärgmised: Xxxxsõlmis 2013. ja 2014. aastal XxxxOÜ-ga

neli laenulepingut, mille kohaselt andis XxxxXxxxOÜ-le laenu kokku summas 22 160 eurot

järgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.03.2013; 2)

4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 3) 28.06.2013

summas 3260 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013 summas 13

500 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199).

5. XxxxOÜ-l

tekkisid

2013.

aastal

nii

Xxxxkui

ka

tema

poolt

juhtiva

ja

talle kuuluva äriühingu Xxxx OÜ vastu rahalised nõuded. Kuivõrd XxxxOÜ polnud xxxx

tasunud

laenulepingute

järgseid

intresse, viiviseid ega tagastanud ka põhisummasid, esitas Xxxx21.01.2014 xxxxOÜ-le

tasaarvestuse avalduse ja nõuete loovutamise teatise (vt lisa 14; I k, tl 84-86). Vastavalt

nimetatud dokumendile tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nõuded

XxxxOÜ

vastu

viimase

nõudega

Xxxxvastu

summas

eurot.

Lisaks

andis

Xxxxsamas

dokumendis

XxxxOÜ-le

teada,

et

loovutas

20.01.2014

kõigist

ülalmärgitud

laenulepingutest

tulenevad

nõuded

tasaarvestamise järgses ulatuses ning et uueks võlausaldajaks on xxxx OÜ. Omandades

Xxxxnõuded

XxxxOÜ

vastu,

esitas

ka

Xxxx

OÜ 21.01.2014 XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse (vt lisa 15; I k, tl 88-91). Sellele

vastavalt tasaarvestas Xxxx OÜ omandatud laenulepingutest tulenevad nõuded XxxxOÜ

vastu

viimase

nõuetega

Xxxx

OÜ

vastu

summas

6549,36 eurot, mis tulenesid kolmest tasumata arvest. 3258 euro osas oli tasaarvestus

tingimuslik ja seotud nimetatud summa osas arve esitamisega. XxxxOÜ Xxxx OÜ poolt

tehtud tasaarvestustega ei nõustunud ning esitas Xxxx OÜ vastu 12.03.2014 hagi tsiviilasjas

nr 2-14-50302 rahalise kohustuse summas 9807,36 eurot ja viivise summas 192,64 eurot

tasumise nõudes (vt lisa 16; I k, tl 92-96). Harju Maakohus rahuldas 06.11.2014 otsusega

XxxxOÜ nõude osaliselt, mõistes Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja võlgnevuse summas

3258 eurot. Ülejäänud ulatuses luges kohus XxxxOÜ nõude lõppenuks tasaarvestuse tõttu.

3258 eurot mõistis kohus Xxxx OÜ-lt välja ka üksnes seetõttu, et selles osas esitatud

tasaarvestus oli asjaomase arve puudumisest tulenevalt tingimuslik (vt lisa 17; I k, tl 97-

112). XxxxOÜ Harju Maakohtu otsusega ei nõustunud ning vaidlustas selle 08.12.2014

apellatsioonkaebusega osaliselt, st 6742 euro välja mõistmata jätmise osas (vt lisa 18; I k, tl

113-118). Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas otsuse 07.05.2015, jättes Harju Maakohtu

otsuse muutmata ja XxxxOÜ apellatsioonkaebuse täies ulatuses rahuldamata (vt lisa 19; I k,

119-129). XxxxOÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kassatsioonkaebuse, mille

Riigikohus jättis 16.09.2015 määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-2-527 menetlusse võtmata (vt

lisa 20; I k, tl 130). Sellega jõustus 07.05.2015 Tallinna Ringkonnakohtu lahend.

6. Kohtute poolt on seejuures XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vahelise tsiviilasja nr 2-14-50302

menetluse

käigus

leidnud

ammendavalt

tuvastamist

ja

kinnitamist

muu hulgas järgmised sundtäitmise lubamatuks tunnistamise seisukohast tähtsust

omavad asjaolud. Harju Maakohus rahuldas küll XxxxOÜ hagi osaliselt, kuid tunnistas

seejuures

Xxxxpoolt

tehtud

tasaarvestust

summas

eurot

ning

Xxxx

Üritused OÜ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot. Seoses viidatud lahendiga

vajab rõhutamist veel asjaolu, et „/…/ kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus

selle

üle,

et

Xxxxon

Xxxxosaühingule

31.12.2012,

14.06.2013,

28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot1 (tl 18-19, 25-26), Xxxxon pidanud

üleantud summat laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole

tõendanud laenulepingute olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust

tulenevat kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on xxxx VÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt

hageja vastu nõudeõigus õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon

VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on

sissenõutav) alates iga vastava makse tegemisest“ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu

otsuse punkti 5.2; I k, tl 102-103).

7. Kuna

Xxxx

OÜ

loovutas

08.04.2015

8000

euro

suuruse

nõude

Oaas

Catering

OÜ

vastu

tagasi

Xxxx(vt

lisa

lisaks

olevat

Xxxx

OÜ

08.04.2015 nõuete tasaarvestuse avaldust ning nõuete osalise loovutamise teadet; I k tl 66-

68 ja lisa 21; I k, tl 131), üritas Xxxxtsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 raames

temalt välja mõistetavaid summasid tasaarvestada oma nõuetega XxxxOÜ vastu juba

asjaomaste menetluste raames, kuid tasaarvestused jäeti kohtute poolt tegemata.

Tasaarvestuse

asjaolud

olid

alljärgmised:

1)

tsiviilasjas

nr

2-14-2708

esitas

Xxxx29.04.2015

vastuväidetes

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldusele

taotluse,

mille

kohaselt

palus

kohtul

Xxxx

OÜ kasuks väljamõistetavad põhjendatud menetluskulud tasaarvestada tema nõudega

XxxxOÜ vastu (vt lisa 22; I k, tl 132-139). Kõnealuse taotlusega seoses leidis kohus, et

„[k]ohtul

puudub

alus

ja

pädevus

käesolevas

menetluskulude

kindlaksmää-

ramise menetluses hinnata hageja väidet selle kohta, et „Pärast viimast tasaarvestust on

Xxxx XxxxOÜ vastu jätkuvalt nõudeid summas 4 000 eurot“ (kusjuures hageja väidab, et

kohtuvaidlused hageja ja kostja vahel tsiviilasjas nr 2-14-50302 on pooleli, millest võib

järeldada, et nn tasaarvestus ja selle summad ei saa olla selged). Kui hageja soovib oma

väidetavaid vastunõudeid kostja vastu maksma panna, tuleb selleks esitada nõuetekohane

hagi ja tasuda vastav riigilõiv. Tasaarvestusõiguse olemasolul on võimalik oma õigusi

kaitsta ka täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase hagiga (võlgnik võib esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks,

eelkõige

põhjusel,

et

nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud).“ (vt lisa 4; I k, tl 11-25).

8. Xxxxesitas

tsiviilasjas

nr

2-14-50973

08.04.2015

kohtule

ja

XxxxOÜ-le

tasaarvestuse

avalduse,

eesmärgiga

tasaarvestada

samal

kuupäeval

Xxxx

OÜ-lt omandatud nõuded 4000 euro ulatuses tsiviilasjas nr 2-14-50973 õigeks võetud

hagiga (vt lisa 10 lisaks olevat Xxxxhagi õigeksvõtu ning nõuete tasaarvestuse

avaldust; I k, tl 66-68). Kõnealuse taotlusega seoses leidis kohus, et „[k]äesolevas asjas ei

saa kohus arvestada kostja poolt 08.04.2015 esitatud tasaarvestust, kuna sellest tulenevad

asjaolud on vaidluse all tsiviilasja nr 2-14-50302 menetluses. Kostja tasaarvestus tuleneb

sellest,

et

pooled

on sõlminud neli laenulepingut, millega kostja andis hagejale laenu 22 160 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-14-50302 on vaidluse all kostja laenulepingust tulenev nõue hageja

vastu terves ulatuses, so 22 160 eurot, mis on loovutatud Xxxx OÜ-le. Pärast kohtu selgitusi

ei ole kohtule esitatud tõendeid, et Xxxx OÜ on tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitatud

tasaarvestuse

vastuväitest

eurot

nõude

osas

loobunud.

Harju Maakohtu 06.11.2014 otsusega on vaidlusalusest loovutatud nõudest 6549.36 eurot

tasaarvestatud“ (vt lisa 12; I k, tl 74-78).

9. Kuna tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 menetlemisel on jäetud Xxxx

tasaarvestuse avaldus arvesse võtmata ning ka XxxxOÜ pole seda aktsepteerinud, esitas

hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jõustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat

mõju nii Xxxx OÜ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOÜ vastu suunatud nõuetele,

25.09.2015 XxxxOÜ-le uue avalduse (vt lisa 23; I k, tl 140-142).

10. Kuna

Xxxx

OÜ

ja

XxxxOÜ

vahelises

tsiviilasjas

nr

2-14-

50302

on

jõustunud

kohtuotsus

täies

ulatuses,

millega

on

tuvastatud

Xxxx

OÜ

nõuete

(ja

seeläbi

ka

Xxxxnõuete)

olemasolu

XxxxOÜ

vastu

ning

viimase

väidetavate

nõuete

alusetus

Xxxx(või

Xxxx

OÜ)

vastu,

on

hageja 25.09.2015 avalduse alusel täitemenetluse nr 022/2015/3114 ja 022/2015/3733

esemeks olevad nõuded vastuvaidlematult lõppenud.

11. Täitemenetlused, mida hageja käesolevaga lubamatuks palub tunnistada, põhinevad

tsiviilasjades nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973 tehtud lahenditel. Seevastu on aga sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiste

nõuete

aluseks

olevad

faktilised

(elu)sündmused

vastuvaidlematult tekkinud pärast täitedokumentideks olevate kohtulahendite jõustumist.

Kuna

XxxxOÜ

ja

Xxxx

OÜ

vaheline

tsiviilasi

nr

2-14-

50302

puudutas

otseselt

neid

asjaolusid,

mis

mõjutasid

ka

XxxxXxxx

OÜ vastu olevate nõuete olemasolu või puudumist, tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302

tehtud

kohtuotsuse

lõpliku

ning

täieliku

jõustumisega

16.09.2015

Xxxxning

XxxxOÜ vahel uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OÜ-lt 08.04.2015 omandatud

nõuded

kostja

vastu

ning

kostjal

täitemenetluste

esemeks olevad nõuded hageja vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

12. Kostja palub jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulude jätta hageja kanda (II k, tl 111-

119). Kostja ei nõustu sellega, et hageja on oma nõuded tasaarvestanud kostja nõuetega. Xxxx

OÜ ei saanud nõuet tagasi loovutada nende ebaselguse tõttu, väidetavalt loovutatud nõuded ei

olnud piisavalt määratletud ning tasaarvestada ei saa nõuet, millele võlgnik võib esitada

vastuväite.

13. Xxxx OÜ ei saanud nõuet tagasi loovutada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väidetud

tasaarvestuse olukorda ei saanud üldse tekkidagi. Hageja väidetav nõue oli algselt tekkinud

hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutega seonduvalt. Hageja nõude suurus oli

algselt 22 160 eurot. Hageja tasaarvestas nimetatud summast 546 eurot 21. jaanuaril 2014.a

esitatud

avaldusega.

Samas

avalduses

teatas

hageja

kostjale,

et

on

20. jaanuaril 2014. a kõigist nimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded tasaarvestamise

järgselt loovutanud Xxxx OÜ-le. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas sai 20.01.2014

loovutus toimuda tasaarvestamise järgselt, kui tasaarvestamise avaldus on tehtud

21.01.2014. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjaolu tõttu ei olnud juba siis loovutatud

nõuded piisavalt määratletud. Tsiviilasjas nr 2-14-50302 esitas XxxxOÜ hagi võla tasumise

nõudes Xxxx OÜ vastu. Nõuete aluseks olid XxxxOÜ poolt Xxxx OÜ-le väljastatud arved

ning nõude kogusummaks oli 9 807,36 eurot. Harju Maakohus rahuldas XxxxOÜ hagi

osaliselt, mõistes Xxxx OÜ-lt XxxxOÜ kasuks välja võlgnevuse 3 258 eurot. Ülejäänud

XxxxOÜ nõue summas 6 549,36 eurot luges kohus tasaarvestatuks Xxxx OÜ poolt

21.01.2014 tehtud tasaarvestuse avaldusega. Kohtud leidsid muuhulgas, et XxxxOÜ ei saa

selles menetluses tugineda oma nõudele xxxx vastu, kuna Xxxxei ole selles menetluses

menetlusosaline ning XxxxOÜ ei ole oma nõuet Xxxxvastu, summas 31 583,66 eurot

tõendanud. Kohus on ka märkinud, et XxxxOÜ-l on võimalik esitada Xxxxvastu

hagiavaldus 31 583,66 eurot väljamõistmiseks. Kohtuotsus nimetatud tsiviilasjas jõustus

täielikult 16.09.2015. Hageja ei saanud 08.04.2015 nõudeid omandada, kuna väidetava

nõude loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nõuded selged.

14. Tagasiloovutatud nõuded ei ole piisavalt määratletud. Hageja nõue summas 8 000 eurot ei

olnud piisavalt määratletud. Hagi täiendustes (punktis 2.1.9) on hageja selgitanud, et

kõikide loovutuste aluseks oli algselt Xxxxmitmest erinevast laenulepingust tulenev nõue.

Täpsemalt öeldes, Xxxxoli VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade

tagasinõudmiseks alates iga vastava makse tegemisest (hagi täienduste punkt 2.1.9). Ei ole

vaidlust,

et

vastavad

maksed

on

tehtud

erinevatel

ajahetkedel,

mistõttu tulnuks ka edasiste loovutuste korral nõudeid eristada. Seda hageja ja Xxxx OÜ

teinud ei ole, kuivõrd kostjale esitatud nõuete loovutamiste teatistest nähtub üksnes kogu

nõude „komplekti“ loovutamine kogusummas. Ainuüksi mitme erineva nõude loovutamine

ühe nõudena tähendab, et enam ei ole nõuded eristatavad, seega ka piisavalt määratletavad.

08.04.2015 teatisest nõude loovutamise kohta ei nähtu, milliseid nõudeid täpselt Xxxx

hagejale loovutanud on. Seega puudusid hagejal tasaarvestatavad nõuded, hageja ei

omandanud Piduline Üritused OÜ-lt loovutamise teel saadud nõudeid kehtivalt (II k, tl 111-

119).

15. Alternatiivselt (kui asuda seisukohale, et hageja on kehtivalt omandanud Xxxx OÜ-lt

08.04.2015 nõuded summas 8000 eurot ning nõuded on piisavalt määratletud) on kostja

seisukohal, et tasaarvestada ei saa nõuet, millele võlgnik võib esitada vastuväited VÕS §

200 lg 4 kohaselt. Kostjal on nõuded oma endise juhatuse liikme Xxxxvastu summas 31

583,66 eurot tulenevalt asjaolust, et Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena juhatuse

liikme kohustusi ja tekitanud kostjale kahju. Tsiviilasja nr 2- 14-50302 menetluse raames

jätsid Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus XxxxOÜ nõude osaliselt rahuldamata,

kuna kohtute hinnangul ei tõendanud XxxxOÜ nimetatud tsiviilasjas oma nõuete olemasolu

Xxxxvastu. Muuhulgas avaldas maakohus, et Xxxxei olnud nimetatud tsiviilasjas

menetlusosaline, mistõttu ei olnud kohtul võimalik anda hinnangut XxxxOÜ nõude

põhjendatuse või tõendamatuse kohta. Hageja on rikkunud enda kohustusi XxxxOÜ

juhatuse liikmena ja tekitanud kostjale kahju (II k, tl 111-119).

15.1 XxxxOÜ kassa puudujääk oli vähemalt 10 996 eurot, mis tekkis perioodil 2012

detsembrist kuni 2013 augustini. Kuna Xxxxvastutas XxxxOÜ raamatupidamise

korraldamise eest ainuisikuliselt koos teenuseosutajaga Xxxx OÜ-ga puudub alus kahelda

raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud sularahakäibe ebaõigsuses (II k, tl 111-161;

III k, tl 1-52).

15.2 xxxx on XxxxOÜ juhatuse liikmeks oleku perioodil ilma õigusliku aluseta hüvitatud

ajavahemikul 2012 detsembrist kuni 2013 juulini autokütuse eest kokku 676,91 eurot.

Xxxxei ole tõendanud antud sõitude seotust OC ettevõtlusega. Puudub ainuosaniku otsus

selle kohta, et Xxxxhüvitatakse tema suva järgi tehtud sõite (II k, tl 111-119; 144; 148;

151; 153; 156; 158; 160).

15.3 xxxx OÜ-l on nõue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni

06.07.2013. Seoses XxxxOÜ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms kirjalikud

dokumendid. XxxxOÜ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel võtnud vastu otsust

XxxxOÜ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses korraldas Xxxxosalemise

Xxxx, kasutades selleks XxxxOÜ töötajaid ja vara ning tasudes Xxxx seotud kulusid

XxxxOÜ arvelt. XxxxOÜ on tasunud vähemalt alljärgnevad Xxxx seotud arved: 1) OÜ

Meediaekspress arve nr 19598 summas 3258 eurot (koos KM) (lisa 29, II k, tl 162); 2) V &

V Invest OÜ arve nr 100042 summas 96 eurot (koos KM) (lisa 30; II k, tl 163); 3) V & V

Invest OÜ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (koos KM) (lisa 31; II k, tl 164); 4) XxxxOÜ

08. juuli 2013. a arve nr 26 summas 1950,67 eurot (koos KM) (lisa 32; II k, tl 165), millest

nähtub, et OC on tellinud XxxxOÜ-lt transporditeenust summas 1950,67 eurot (sisaldab

KM). OC-le teadaolevalt ei olnud aga tegemist transporditeenuse osutamisega, vaid

tegelikult Xxxxosalemiseks vajaliku kaubaga. Väidetava transporditeenuse osutamise

kohta puuduvad OC raamatupidamises mistahes dokumendid (nt tellimus, leping vms),

mistõttu esitati selle kohta XxxxOÜ-le teabenõue (lisa 33; II k, tl 169-171). XxxxOÜ ei ole

tänaseni teabenõudele vastanud, kuid on teabenõude kätte saanud (lisa 34; II k, tl 172).

Kostja on seisukohal, et niivõrd suure summa (so 1625,56 eurot) eest osutatud

transporditeenus pidi olema eelduslikult mahukas ja ka korrektselt dokumenteeritud. Kuna

XxxxOÜ ei ole osutanud XxxxOÜ-le 08. juuli 2013 arvel nr 26 märgitud transporditeenust,

on tegemist XxxxOÜ-le alusetult tasutud summaga. Kuivõrd XxxxOÜ on Xxxxkorraldusel

tasunud Xxxxosalemisega soetud arveid, kuid tegelikkuses XxxxOÜ Xxxxosalemisest

(oma vara ja tööjõu kasutada andmisest) mitte mingisugust tulu ei saanud, on tõendatud, et

Xxxxon korraldanud XxxxOÜ poolt ülalmärgitud arvete tasumise, mille eest XxxxOÜ

tegelikkuses ise midagi vastu ei saanud. XxxxOÜ-l on õigus nõuda nimetatud summa,

kokku 5321,23 euro tagastamist Xxxxlt (II k, tl 111-119).

16. Hageja on väitnud, et tema nõude suurus oli algselt summas 22 160 eurot. Kostja on

ülalpool toonud välja, et tal on nõudeõigus Xxxxvastu vähemalt summas 16 994,14 eurot,

mis moodustub kassa puudujäägist summas 10 996 eurot, õigusliku aluseta hüvitatud

summast 676,91 eurot ja alusetult tasutud arvetest summast 5321,23 eurot.

Nähtuvalt Xxxxpoolt Xxxx OÜ nimel 08.04.2015 koostatud tasaarvestuse avaldusest ja

nõude osalise loovutamise teatest, on Xxxxl nõue XxxxOÜ vastu summas 8000 eurot ning

Xxxx OÜ-l summas 3806,64 eurot. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja nõuded hageja

vastu (vähemalt summas 16 994,14 eurot) ületavad vaieldamatult hageja väidetavat 8000

euro suurust nõuet kostja vastu.

17. Antud juhul on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude aluseks tema nõue XxxxOÜ

vastu summas 8000 eurot. Kuivõrd Xxxx OÜ ei saanud oma nõudeid kehtivalt Xxxxtagasi

loovutada, esitab kostja alternatiivselt tasaarvestuse avalduse VÕS § 197 lg 1 alusel üksnes

juhul, kui kohus leiab, et Xxxxon kehtivalt omandanud nõude summas 8000 eurot.

XxxxOÜ-l on Xxxxvastu nõudeid vähemalt summas 16 994,14 eurot.

18. Kostja

palub

käsitleda

kostja

vastust

hagiavaldusele

protsessuaalse

tasaarvestuse vastuväitena hageja nõudele ning lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte

nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lõppenuks (II k, tl 111-119).

HAGEJA VASTUVÄIDE KOSTJA VASTUSELE

19. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et Xxxx OÜ ei saanud nõuet hagejale tagasi loovutada

ning et loovutatud nõuded ei ole piisavalt määratletud (III k, tl 63-66).

20. Kostja vastuses märgitud nõuded Xxxxvastu summas 16 994,14 eurot (kassa puudujääk

summas 10 996 eurot, õigusliku aluseta hüvitatud summa 676,91 eurot ja alusetult tasutud

arved summas 5321,23 eurot) on aegunud (III k, tl 63-66).

MENETLUSE KÄIK

21. Koos hagiavaldusega esitas hageja 25.09.2015 kohtule hagi tagamise taotluse (I k, tl 8). Kostja

esitas vastuväite hagiavalduse menetlusse võtmise ja hagi tagamise taotluse osas 30.11.2015 (II

k, tl 9-15). 02.12.2015 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hageja hagi menetlusse

võtmast (II k, tl 16-17). Hageja esitas 11.12.2015 määruskaebuse Harju Maakohtu 02.12.2015

määruse tühistamiseks (II k, tl 20-25). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.05.2016

kohtumäärusega Harju Maakohtu 02.12.2015 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule (II k, tl 37-38). 22.08.2016 kohtumäärusega võeti hageja hagi

menetlusse ning sama kohtumäärusega jäeti hageja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks

rahuldamata (II k, tl 51-52).

22. 07.03.2017 toimus käesolevas asjas kohtuistung (III k, tl 90-92). Kohtuistungil osalesid

hageja ja kostja lepingulised esindajad. Kostja lepinguline esindaja märkis 07.03.2017

toimunud kohtuistungil muu hulgas, et hageja aegumise vastuväite välistab VÕS § 200 lg 2.

3258 euro suurune nõue on kostja vastusesse sattunud kogemata ja sellist nõuet 3258 euro

suuruses summas käesolevas menetluses kostja hageja vastu ei esita, kuna selle nõude

mõistis kohus asjas nr 2-14-50302 Xxxx OÜ-lt välja (III k, tl 92; 118-120).

23. Hageja lepinguline esindaja on esitanud 07.03.2017 kohtuistungil kirjalikult kohtukõne

seisukohad (III k, tl 87-89).

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja

uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas

ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

26. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste oluliste asjaolude üle:

• Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2015/3114 (I

k, tl 45). Sissenõudja XxxxOÜ on esitanud 21.05.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

30.04.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-2708, mille nõude sisuks on menetluskulude võlg

summas 1800 eurot (I k, tl 36-44).

• Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2015/3733 (I

k, tl 79). Sissenõudja XxxxOÜ on esitanud 12.06.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu

12.06.2015 lahend tsiviilasjas nr 2-14-50973, mille nõude sisuks on võlg summas 4705

eurot (I k, tl 74-78).

• Xxxxsõlmis

2013.

ja

2014.

aastal

XxxxOÜ-ga

neli

laenulepingut,

mille

kohaselt

andis

XxxxXxxxOÜ-le

laenu

kokku

summas

eurot

järgmiselt: 1) 31.12.2012 summas 2400 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.03.2013;

2) 4.06.2013 summas 3000 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 3)

28.06.2013 summas 3260 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 01.10.2013; 4) 10.07.2013

summas 13 500 eurot, tagastamistähtajaga hiljemalt 31.12.2014 (I k, tl 188-199).

• Harju Maakohtu 06.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-50302 rahuldati XxxxOÜ

hagi Xxxx OÜ vastu osaliselt ning Xxxx OÜ-lt mõisteti XxxxOÜ kasuks välja 3258

eurot, kuid tunnistas seejuures Xxxxpoolt tehtud tasaarvestust summas 546 eurot ning

Xxxx

OÜ poolt tehtud tasaarvestust summas 6549,36 eurot (I k, tl 97-112). Harju Maakohtu

06.11.2014 otsuse punktis 5.2 on märgitud järgmist: „Kuivõrd poolte vahel puudub

vaidlus selle üle, et Xxxxon Xxxxosaühingule 31.12.2012, 14.06.2013, 28.06.2013 ja

10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxxon pidanud üleantud summat

laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud

laenulepingute olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat

kohustust olemas. Eeltoodust tulenevalt on XxxxVÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt hageja

vastu nõudeõigus õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VÕS §

1028 lg 1 alusel õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on

sissenõutav) alates iga vastava makse tegemisest“ (I k, tl 102-103).

27. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes:

• kas Xxxx OÜ poolt 08.04.2015 nõude tagasiloovutamine Xxxxon kehtiv, st kas Xxxxon

kehtivalt omandanud nõude summas 8000 eurot; kas nõude loovutamise kokkuleppe

hetkel olid nõuded selged ja piisavalt määratletud.

• Kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena enda kohustusi ning tekitanud

XxxxOÜ-le varalist kahju (st kas Xxxxtekitas XxxxOÜ kassas 10996 euro suuruse

puudujäägi; sai õigusliku aluseta hüvitist summas 676.55 eurot ning tasus alusetult arveid

summas 2063.23 eurot), millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte

nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse alusena lõppenuks.

28. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta

täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 alusel on TMS § 221 lõikes 1

nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. XxxxOÜ ja Xxxx OÜ vaheline

tsiviilasi nr 2-14-50302 puudutas otseselt neid asjaolusid, mis mõjutasid ka XxxxXxxxOÜ

vastu olevate nõuete olemasolu või puudumist. Seega tekkis tsiviilasjas nr 2-14-50302

tehtud kohtuotsuse lõpliku ning täieliku jõustumisega 16.09.2015 Xxxxning XxxxOÜ vahel

uuesti tasaarvestusolukord, kus Xxxxoli Xxxx OÜ-lt 08.04.2015 omandatud nõuded kostja

vastu ning kostjal täitemenetluste esemeks olevad nõuded hageja vastu. Seega saab

järeldada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevad faktilised

sündmused on tekkinud pärast täitedokumentideks olevate kohtulahendite nr 2-14-2708 ja

nr 2-14-50973 jõustumist.

29. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda,

kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Harju

Maakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-14-50302 on märgitud:/…/ kuivõrd poolte vahel puudub

vaidlus

selle

üle,

et

Xxxx

on

Xxxx

osaühingule

31.12.2012,

14.06.2013,

28.06.2013 ja 10.07.2013 kokku andnud 22 160 eurot, Xxxx on pidanud üleantud summat

laenulepingutest tuleneva kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole tõendanud laenulepingute

olemasolu, siis ei ole VÕS § 1028 lg 1 kohaselt laenulepingust tulenevat kohustust olemas.

Eeltoodust tulenevalt on XxxxVÕS § 1028 lõikest 1 tulenevalt hageja vastu nõudeõigus

õigusliku aluseta saadud summa 22 160 euro ulatuses. Xxxxon VÕS § 1028 lg 1 alusel

õigus alusetult tasutud summade tagasinõudmiseks (st nõue on sissenõutav) alates iga

vastava makse tegemisest“ (vt lisaks 17 oleva Harju Maakohtu otsuse punkti 5.2; I k, tl 102-

103).

30. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa

selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2

alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 Kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv.

31. Xxxxon 21.01.2014 esitanud XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse ja nõuete loovutamise

teatise, mille alusel tasaarvestas Xxxx31.12.2012 laenulepingust tulenevad nõuded

XxxxOÜ vastu viimase nõudega Xxxxvastu summas 546 eurot ning millega Xxxxandis

XxxxOÜ-le teada, et loovutas laenulepingutest tulenevad nõuded tasaarvestamise järgses

ulatuses uuele võlausaldajale Xxxx OÜ-le (I k, tl 84-86). 21.01.2014 esitas ka Xxxx OÜ

XxxxOÜ-le tasaarvestuse avalduse (I k, tl 88-91), millega XxxxOÜ ei nõustunud, esitades

12.03.2014 hagiavalduse kohtusse, mille kohus võttis tsiviilasjana nr 2-14-50302

menetlusse ning tegi otsuse 06.11.2014 (I k, tl 97-112). Seega on kohus tsiviilasjas nr 2-14-

50302 leidnud, et kõik hageja ja Xxxx OÜ tasaarvestused kostja nõuetega ning nõuete

loovutused on olnud kehtivad ja seaduspärased. Xxxx OÜ loovutas 08.04.2015 8000 euro

suuruse nõude XxxxOÜ vastu tagasi Xxxx(I k, tl 64-68). Asjas puudub vaidlus selles, et

kostja on eelpool nimetatud nõuete loovutamises olnud teadlik.

32. Eeltoodust nähtub, et hageja Xxxxon loovutanud ühel korral nõude Xxxx OÜ-le ja Xxxx

OÜ on ühel korral loovutanud nõude tagasi Xxxxle. Kostja hinnangul ei ole selline nõuete

loovutamine kooskõlas hea usu põhimõttega, sest loovutamised Xxxxja Xxxx OÜ vahel on

toimunud selliselt, nagu nendele on parajasti kasulik olnud paralleelselt käimasolevate

menetlustega (III k, tl 90-92). Seega leiab kostja, et hageja nõuete loovutamise kehtivuse

välistab tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev hea usu põhimõte.

Hea usu põhimõtte funktsiooniks on tõkestada lepingust või seadusest tulenevate õiguste

teostamise kuritarvitamine. See tähendab, et kohus ei kohalda halvas usus käitumise juhul

seadusest või lepingust tulenevat (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-49-12, p 11

teine lõik). Kui kohus tuvastab sellised asjaolud, mis viitavad hageja õiguste teostamise

kuritarvitamisele, st halvas usus käitumisele, siis saab kohus jätta hageja nõude rahuldamata

vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.

33. Asjas ei ole vaidlust selles, et Xxxxüritas tsiviilasjade nr 2-14-2708 ja nr 2-14-50973

raames temalt välja mõistetavaid summasid tasaarvestada oma nõuetega XxxxOÜ vastu

juba nimetatud menetluste raames, kuid tasaarvestused jäeti kohtute poolt tegemata.

Tallinna Ringkonnakohus on 30.05.2016 kohtumääruses märkinud, et tsiviilasjade nr 2-14-

2708 ja 2-14-50973 jõustunud lahenditest nähtub, et pigem ei olnud tasaarvestusavaldust

võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et

kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha (II k, tl 37-38).

34. Harju Maakohtu 23.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-2708 märkis kohus muu hulgas

järgmist: „Kui hageja soovib oma väidetavaid vastunõudeid kostja vastu maksma panna,

tuleb selleks esitada nõuetekohane hagi ja tasuda vastav riigilõiv. Tasaarvestusõiguse

olemasolul on võimalik oma õigusi kaitsta ka täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohase

hagiga (võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud).“ (I k, tl 11-25).

35. Kohus leiab, et hageja ei ole käitunud nõuet loovutades halvas usus. On leidnud tõendamist,

et hageja on üritanud korduvalt tasaarvestusavaldusi erinevates kohtumenetlustes maksma

panna. Hea usu põhimõtte vastane ei ole see, et Xxxx OÜ on nõude Xxxxtagasi loovutanud.

Sellisel viisil nõude tagasiloovutamine ei ole keelatud ning käesolevas asjas ei ole

tuvastatud VÕS § 166 sätestatud nõuete loovutamise piiranguid.

36. Kostja hinnangul ei saanud hageja 08.04.2015 nõudeid omandada, kuna väidetava nõude

loovutamise kokkuleppe hetkel ei olnud nõuded selged ja piisavalt määratletud (II k, tl 111-

119). Kohus sellise kostja seisukohaga ei nõustu. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja nõue

oli tekkinud hageja ja kostja vahel 2012 kuni 2013 sõlmitud neljast laenulepingust ning

nõude suuruseks oli 22160 eurot. Hageja on nimetatud summast tasaarveldanud XxxxOÜ

poolt hageja vastu esitatud nõuded. Kõigis hageja ja Xxxx OÜ tasaarvestuse avaldustes ja

nõuete loovutamise teadetes on nõuded toodud üksikasjalikult välja nii kuupäevade kui

summade kaupa (I k, tl 84-91; 64-68).

37. Kuna

tsiviilasjade

nr

2-14-2708

ja

nr

2-14-50973

menetlemisel

jäeti

Xxxx

tasaarvestuse avaldus arvesse võtmata ning ka XxxxOÜ pole seda aktsepteerinud, esitas

hageja, arvestades tsiviilasjas nr 2-14-50302 jõustunud kohtulahendit ja sellest tulenevat

mõju nii Xxxx OÜ-le kui ka Xxxxkuuluvatele XxxxOÜ vastu suunatud nõuetele,

25.09.2015 XxxxOÜ-le uue avalduse (I k, tl 140-141). Kõiki tasaarvestuse avaldusi

kogumis hinnates ei saa tekkida kahtlust selles, millises nõuete järjekorras toimusid

tasaarvestused ning millal ja millised nõuded hageja ja Xxxx OÜ ning vastupidi loovutati.

38. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on 08.04.2015 Piduline Üritused OÜ-lt 8000

euro suuruse nõude omandanud kehtivalt, nõuded on selged ja piisavalt määratletud.

39. Järgmisena analüüsib kohus, kas hageja Xxxxon rikkunud XxxxOÜ juhatuse liikmena enda

kohustusi ning tekitanud XxxxOÜ-le varalist kahju ehk kas hageja: 1) tekitas XxxxOÜ

kassas perioodil 2012 detsember kuni 2013 august 10996 euro suuruse puudujäägi; 2) sai

perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini õigusliku aluseta kütusekulude eest hüvitist

summas 676.55 eurot; 3) tasus 2013 juunis ja juulis alusetult arveid summas 2063.23 eurot),

millest tulenevalt saaks lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte nõuded kattuvas ulatuses

tasaarvestuse alusena lõppenuks.

40. Hageja hinnangul on nimetatud kostja nõuded täielikult aegunud (III k, tl 64, p 4.12).

Kohus leiab, et VÕS § 200 lg 2 tulenevalt ei ole kostja nõuded aegunud. VÕS § 200 lg 2

alusel võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui

tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude

aegumist. VÕS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine

pool saab esitada vastuväiteid. Selle sätte kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool

esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või

osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-59-10 p 10 märkinud, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele

tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul

hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud

nõude maksmapaneku.

41. ÄS § 180 lg 1 ja 2 kohaselt on osaühingu juhtorganiks juhatus, mis esindab ja juhib

osaühingut ning juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Äriregistri andmetel

(III k, tl 121-122) oli hageja Xxxxkostja XxxxOÜ juhatuse liige alates 29.03.2012 kuni

30.08.2013 ning osaühingut võis kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige.

Aastatel 2012 ja 2013 oli kostja tegevusalaks toitlustamine üritustel ja restoranid jm

toitlustuskohad (III k, tl 121-122).

42. Kostja seisukoha järgi rikkus hageja enda kohustusi kostja juhatuse liikmena ning tekitas

kostjale kahju (II k, tl 114, p 10.4). ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma

kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 alusel juhatuse liikmed, kes

on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja leiab, et hageja kostja juhatuse

liikmena tekitas kostjale kahju sellega, et kostja kassas tekkis perioodil 2012 detsembrist

kuni 2013 augustini puudujääk vähemalt summas 10996 eurot. Selle väite kinnituseks on

kostja esitanud tõenditeks kostja läbimüügi aruanded ja erinevad pangakonto väljavõtted

perioodi 2012 detsember kuni 2013 august kohta (II k, tl 120-128; 145, 147, 150, 152, 155,

157, 159, 161, 176-192; III k, tl 1-52). Hageja on esitanud 09.01.2017 kohtule taotluse

kostja 16.11.2016 vastuse lisade tsiviilasja materjalide hulgast eemaldamiseks (III k, tl 63-

66). Kohus jätab hageja vastava taotluse rahuldamata ning kohus võtab tõenditena vastu

kõik kostja 16.11.2016 vastuse lisad (II k, tl 111-192, III k, tl 1-52). TsMS § 238 lg 1

kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kostja on esitanud

kohtule tõendid, mis on antud asjas asjakohased ja tähtsust omavad, kuid seejuures märgib

kohus, et kõnealused tõendid ei ole piisavad tõendamaks hageja poolt 9 kuu jooksul

tekitatud kostja kassa puudujääki. Kostja läbimüügi aruanded ja pangakonto väljavõtted

näitavad seda, kui palju laekus kostja kontole ja kassasse vaadeldaval perioodil raha ning

tähelepanuta on jäänud kontolt ja kassast tehtud õiguspärased väljamaksed. Hageja on

esitanud tõendina kosja pearaamatu kassa konto väljavõtte perioodi 2013 jaanuar kuni 2013

juuli kohta (III k, tl 67). Pearaamatu puhul on tegemist registriga kuhu registreeritakse kõik

äriühingu vastava perioodi majandustehingud – nii laekumised kui ka väljamaksed. Kuna

kostja ei ole kassa puudujäägi arvestamisel võtnud arvesse kostja kontolt ja kassast tehtud

õiguspäraseid väljamakseid, st kõiki majandustehinguid, siis kohtu hinnangul ei ole kostja

tõendanud esitatud läbimüügi aruannete ja pangakonto väljavõtetega kostja sularahakassa

puudujääki, millise kahju väidetavalt hageja Xxxxtekitas kostjale (III k, tl 67).

43. Kostja heidab hagejale kui kostja endisele juhatuse liikmele ette, et hageja sai perioodil

2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul) õigusliku aluseta hüvitist autkütuse

eest summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ühes kuus (II k, tl 115, p 10.6). Seejuures

märgib kohus, et kostja 16.11.2016 vastuse punktis 10.6.1.5 (II k, tl 115) on ebatäpsus,

kuna kostja 2013 mai aruandest (II k, tl 165) nähtub, et kütusekulu oli summas 173.37

eurot, mitte kostja vastuses märgitud summa 173.73 eurot. Seega on kostja arvates hagejale

õigusliku aluseta hüvitatud 676.55 eurot, mitte vastuses märgitud 676.91 eurot (II k, tl 115,

p 10.6). Äriregisti andmetel oli kostja tegevusalaks aastatel 2012 ja 2013 toitlustamine

üritustel ja restoranid jm toitlustuskohad (III k, tl 121-122). Hageja on märkinud, et ta

kasutas kostja juhatuse liikmena enda isiklikku sõiduatot äriühingu asjaajamiseks, ta ei

teinud endale õigusliku aluseta väljamakseid autokütuse eest, vaid kõnealused väljamaksed

on tehtud isikliku sõiduautoga ettevõtte hüvanguks tehtud sõitude kütusekulu

kompenseerimiseks. Hageja käis isikliku sõiduautoga näiteks kontoritarbeid toomas,

lepinguid sõlmimas, klientidega läbirääkimisi pidamas jm äriühingu tavapärases

majandustegevuse käigus tekkivaid asju ajamas (III k, tl 65, p 4.13.3). Kohtu hinnangul ei

ole tegemist Xxxxõigusliku aluseta väljamaksetega kütuse eest. Hageja kasutas äriühingu

asjaajamiseks isiklikku autot, sest kostjal puudus sel ajal mistahes transpordivahend. On

eluliselt usutav, et hageja kostja juhatuse liikmena kasutas isiklikku sõiduautot äriühingu

igapäevase majandustegevusega seoses, sest äriühingu tegevusalaks oli muu hulgas

toitlustamine üritustel, mis eeldab kauba või ka nt tööliste transportimist ürituse toimumise

kohta ning lisaks teised äriühingu tavapärase majandustegevuse käigus tekkivad

asjaajamised jne. Hageja on perioodil 2012 detsembrist kuni 2013 juulini (so 8 kuu jooksul)

saanud autkütuse eest hüvitist summas 676.55 eurot, so keskmiselt 85 eurot ühes kuus (II k,

tl 115, p 10.6). Arvestades hageja isikliku sõiduauto kasutamist äriühingu igapäevase

majandustegevuse käigus, siis ühes kuus keskmiselt autokütuse hüvitis 85 euro suuruses

summas ei ole kohtu hinnangul ülemäär suur summa. Hageja esitas kostja

raamatupidamisele kütusekulu tõendamiseks kulutšekid. Isikliku sõidukiga ettevõtte

hüvanguks tehtud sõitude kütusekulu kompenseerimiseks ei ole äriseadustiku kohaselt

vajalik kostja ainuosaniku otsust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole kostja

juhatuse liikmena teinud endale õigusliku aluseta väljamaiseid autokütuse eest ning seega ei

ole sellega kostjale kahju tekitanud.

44. Kostja leiab, et tal on nõue Xxxxvastu seonduvalt osalemisega Xxxx03.07.2013 kuni

06.07.2013, sest seoses XxxxOÜ Xxxxosalemisega puuduvad lepingud, otsused jms

kirjalikud dokumendid (II k, tl 111-119). XxxxOÜ ainuosaniku juhatus ei ole mingil moel

võtnud vastu otsust XxxxOÜ Xxxxosalemiseks ega kiitnud seda heaks. Tegelikkuses

korraldas Xxxxosalemise Xxxx, kasutades selleks XxxxOÜ töötajaid ja vara ning tasudes

Xxxx seotud kulusid XxxxOÜ arvelt kokku summas 2063.23 eurot. Käesolevas asjas ei ole

vaidlust selles, et kostja XxxxOÜ on tasunud järgmised Xxxx seotud arved summas

2063,23 eurot: 1) V & V Invest OÜ arve nr 100042 summas 96 eurot (II k, tl 163); 2) V &

V Invest OÜ arve nr 10098 summas 16,56 eurot (II k, tl 164); 3) XxxxOÜ 08. juuli 2013

arve nr 26 summas 1950,67 eurot (II k, tl 165). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui

kostja juhatuse liige tekitas kostjale eelpool nimetatud arvete tasumisega 2013. aastal kahju

summas 2063,23 eurot. Hageja lepinguline esindaja on 07.03.2017 kohtuistungil märkinud,

et hageja ei eita, et Xxxxkasutati kostja vahendeid, täpsemalt kostja valguskaste selleks, et

teha kostjale reklaami. Kogu risk oli aga hagejal, kostjale mingeid riske ei kaasnenud,

pigem oli hageja tegevus kostjale kasulik, talle tehti reklaami ja suvisel ajal käivet (III k, tl

91). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendeid selle kohta, millised olid 2013 aasta

suvel kostja juhatuse liikmete ja ainuosaniku juhatuse omavahelised kokkulepped

Xxxxosalemiseks. Kohtu hinnangul ei saa arvete maksmisest summas 2063.23 eurot

järeldada, et selles summas on hageja kostjale kahju põhjustanud. Kohus leiab, et kostja ei

ole tõendanud hagejapoolset kahju tekitamist kostjale seoses 2013 suvel Xxxxosalemisega.

45. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Xxxxei ole kostja XxxxOÜ juhatuse liikmena oma

kohustusi rikkunud ega osaühingule kahju tekitanud. Samuti leiab kohus, et hageja on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg 2 tähenduses ning hageja poolt

kostjale kahju tekitamine ei ole leidnud mingil viisil tõendamist.

46. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Arvestades käesoleva kohtulahendiga

tuvastatud asjaolusid, jätab kohus rahuldamata kostja protsessuaalse tasaarvestuse

vastuväite hageja nõudele, mille alusel soovis kostja lugeda kohtuotsuse tegemisel poolte

nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestuse tulemusel lõppenuks.

47. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja Xxxxhagi kostja XxxxOÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2015/3114 ja nr 022/2015/3733. Kohus

tunnistab Harju Maakohtu 30.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-2708 kohtumääruse alusel

toimuva sundtäitmise täiteasjas nr 022/2015/3114 lubamatuks ning Harju Maakohtu

12.06.2015 tsiviilasjas nr 2-14-50973 kohtuotsuse alusel toimuva sundtäitmise täiteasjas nr

022/2015/3733 lubamatuks.

48. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 2; § 132 lg 1 ja 5 alusel 6000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

50. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

51. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-

1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7

kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt

menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud

arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

52. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja

2 jäävad käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda.

53. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad 11.09.2016 (II k, tl 58-66), 03.03.2017 (III k, tl

80-84) ja 09.03.2017 (III k, tl 94-96). Hageja lepinguline esindaja on osutanud

õigusabiteenust tunnihinnaga 32 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti kuulub hageja

menetluskulu hulka riigilõiv 200 eurot (II k, tl 58).

54. Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas järgmised vastuväite (III k, tl 108-109): 1)

neli hageja esitatud arvet on esitatud Xxxx OÜ-le ning nendes toodud kulu tuleb jätta kogu

ulatuses kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata; 2) hageja on märkinud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu palub hageja hüvitatavate menetluskulude puhul arvesse

võtta ka neilt arvestatavat käibemaksu, kuid vastavalt e-äriregistri andmetele on Xxxx OÜ

registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tal on võimalik käibemaksu tagasi arvestada;

3) hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulude hüvitamist seoses menetluskulude

avalduse ja nimekirja koostamisega, kuid kostja arvates ei ole tegemist põhjendatud ja

vajaliku kulutusega (III k, tl 108).

55. Riigikohus on lahendis 3-2-1-102-16, p 13 märkinud: „Ei ole välistatud, et hageja ja

kolmanda isiku vahel on olemas kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik hagejale

osutatud õigusabiteenuse arved, kuid hageja on kohustatud need kulud kolmandale isikule

hüvitama. Majandustegevuses ei saa eeldada tehingute tasutust. Hageja kohustus hüvitada

kolmandale isikule menetluskulud võib olla põhjendatud ka muul alusel. Sellisel juhul tuleb

hageja õigusabikulude tasumise kohustust jaatada ja põhjendatud ning vajalikud

esindajakulud kostjatelt välja mõista.” TsMS § 174 lg 9 alusel menetluskulude hüvitamist

menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, seega menetluskulude

hüvitamise ei välista asjaolu, et käesolevas asjas on osad õigusabiteenuse arved esitatud

kolmandale isikule - Xxxx OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on hageja Xxxx.

56. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta hüvitatavate

menetluskulude puhul arvesse võtta ka neilt arvestatavat käibemaksu (III k, tl 94). Kuigi

hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning

ei saa seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb silmas pidada seda, et

osad arved (nr 15630 – II k, tl 62; nr 16117- II k, tl 64; nr 16539 – II k, tl 66 ja nr 167420-

III k, tl 82) on esitatud kolmandale isikule Xxxx OÜ-le. E-äriregistri andmete kohaselt on

Xxxx OÜ käibemaksukohustuslane. Ei ole usutav, et hageja peab hüvitama kolmandale

isikule menetluskulud koos käibemaksuga olukorras, kus kolmas isik saab menetluskuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-102-16, p 16). Seega arvete nr

15630 (II k, tl 62); nr 16117 (II k, tl 64); nr 16539 (II k, tl 66) ja nr 167420 (III k, tl 82)

puhul ei võta kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse neilt arvestatud

käibemaksu. Arved nr 17066 (III k, tl 84) ja nr 17122 (III k, tl 96) on esitatud hageja

Xxxxnimele ning nende puhul saab kohus arvestada asjaoluga, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu võtab kohus nende arvete alusel hüvitatavate

menetluskulude puhul arvesse ka neilt arvestatavat käibemaksu.

57. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et hageja poolt taotletud lepingulise esindaja kulude

hüvitamine seoses menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega ei ole põhjendatud

ega vajalik kulutus. Menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid

eriteadmisi ning need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise

esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega (vt nt Riigikohtu

lahend mr 3-2-1-4-15, p 13; nr 3-2-1-77-14, p 12).

58. Eeltoodust tulenevalt saab põhejndatud ja vajalikuks kulutusteks pidada alljärgnevate arvete

alusel nimetatud kulusid:

• arve nr 15630 summas 229.33 eurot (ilma käibemaksuta; II k, tl 62). Arve nr 15630

selgitusest (II k, tl 61) nähtub, et seoses hagi koostamisega ja kohtusse esitamisega on kulu

kokku 229.33 eurot, ülejäänud selgitusel ja arvel olevad kulud moodustavad enne hagi

kohtusse esitatavad toimingud;

• arve nr 16117 summas 144 eurot (ilma käibemaksuta; II k, tl 64);

• arve nr 167420 summas 296 eurot (ilma käibemaksuta; III k, tl 82);

• arve nr 17066 summas 156,80 eurot, millele lisandub käibemaks 31,36 eurot, so kokku

188,16 eurot (III k, tl 84). Arves nr 17066 on põhjendamatuks menetluskuluks

menetluskulude nimekirja koostamise kulu summas 10,24 eurot (ilma käibemaksuta) ning

selle jätab kohus arvestamata.

• Arve nr 17122 summas 266,88 eurot (koos käibamaksuga; III k, tl 96).

• arve nr 16539 summas 16 eurot on põhjendamatu ja selle menetluskulu väljamõistmist

kohus ei rahulda (II k, tl 66).

59. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu õigusabi

eest on kokku 1124.37 eurot ja põhjendamatu kulu õigusabi osutamise eest on kokku 26,24

eurot. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse

raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostja

menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Hageja

menetluskuluks on samuti tasutud riigilõiv summas 200 eurot. Kohus peab hageja

põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks (st õigusabikulu ja riigilõiv) kokku 1324,37

eurot.

60. Kostja esitas menetluskulude nimekirjad 02.03.217 (III k, tl 71-72) ja 10.03.2017 (III k, tl

110). Hageja on esitanud kostja menetluskulude suurusele vastuväite (III k, tl 100-102).

Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata

TsMS § 162 lg 1 tulenevalt.

61. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku

summas 1324,37 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik