2-16-11177/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-11177

Tsiviilasi

Eesti

Meremeeste

Sõltumatu

Ametiühingu

hagi

TRANSIIDIKESKUS

AKTSIASELTSI

vastu

ebaõigete

andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

4760 eurot

Hageja: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (registrikood:

80122993, asukoht Ahti 8, 10151 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Antsmäe (e-

post: menetlus@antsmae.ee)

Kostja: TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASElTS (registrikood:

10189553, seisukoht Rävala pst 3/Kuke 2, 10143 Tallinn)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Allar Aru (e-post:

allar.aru@tark.legal) ja Tauno Tark (e-post: tauno.tark@tark.legal)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. märts 2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu hagi TRANSIIDIKESKUS

AKTSIASELTSI vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes.

2. Kohustada kostjat TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI esitama omal kulul

uudisteportaalile Baltic News Service järgmises sõnastus avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic

News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive

vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS

avaldanud järgmise ebaõige faktiväite:

Eesti

Meremeeste

Sõltumatu

Ametiühing

on

Põhjamaiste

konkurentsadamate

ametiühingute poolt rahastatav.

3. Sellises sõnastuses avaldus tuleb uudisteportaalile Baltic News Service esitada viie

tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete,

avalduse allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning

eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus sisaldada muud teksti, sh ühtki hinnangut,

kommentaari ega fotot.

4. Kohustada

kostjat

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS

esitama

omal

kulul

meediaväljaandele Delfi Ärileht järgmises sõnastuses avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi

Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord

on

muutumas

kriitiliseks,

leppetrahvid

on

õhus“

on

TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTS avaldanud alljärgnevad ebaõiged faktiväited:

(i) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt

finantseeritud;

(ii) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete

kulusid ülespoole ajada ja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet

vähendada.

5. Sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse

allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud

sõnastuses teksti ei tohi see avaldus sisaldada muud teksti, sh ühtki hinnangut,

kommentaari ega fotot.

6. Välja mõista kostjalt TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS-lt hageja Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu kasuks varalise kahju hüvitis summas 1260,00 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

Uudisteagentuuri Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse

konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ ja meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud

EMSA kohta alljärgnevalt väljatoodud ebaõiged faktiväited:

Uudisteagentuuri Baltic News Service (edaspidi ka BNS) 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga

„Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on kostja juhatuse

esimehe Erik Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta:

/.../ Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu /…/“

Väide, et EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt, on ebaõige

faktiväide.

Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse

juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik

Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta:

"/.../ oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../"

Väide, et EMSA on finantseeritud EMSA Põhjala partnerite poolt, on ebaõige faktiväide.

Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse

juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik

Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta:

„/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete

kulusid ülespoole ajada /.../“

Väide, et EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada, on ebaõige

faktiväide.

Meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse

juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik

Laidvee ütlustena avaldatud EMSA kohta:

„/.../ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ meie

[TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI] konkurentsivõimet vähendada./.../“

Väide, et EMSA on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI

konkurentsivõimet vähendada, on ebaõige faktiväide.

Ebaõiged faktiväited on avaldatud meediaväljaannetele TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI

juhatuse esimehe Erik Laidvee poolt. Meediaväljaannete poolt nende andmete avaldamisel

avaldatud artikli ja uudise teksti arvestades on üheselt mõistetav, et Erik Laidvee on avaldanud

kõnesolevad ebaõiged faktiväited TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI seadusliku esindajana

(juhatuse liikmena), mistõttu on tema poolt ebaõigete andmete avaldamine omistatav tema

esindatud TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSILE. Seetõttu on hageja lugenud kostjaks

TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI, mitte aga Erik Laidvee.

Hagejal on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist mitte üksnes need faktiväited

avaldanud uudisteagentuurilt BNS ja meediaväljaandelt Delfi Ärileht, vaid ka kostjalt või omal

valikul üksnes kostjalt.

EMSA kui ametiühing teostab seadusest ja põhikirjast tulenevaid ülesandeid, mida võib pidada

EMSA majandus- ja kutsetegevuseks võlaõigusseaduse (sh VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1)

tähenduses. Kostja poolne hageja majandus- ka kutsetegevusse sekkumine seisneb hageja kohta

ebaõigete andmete avaldamises. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 eeldatakse, et ebaõigeid andmeid

avaldanud isik teadis või pidi nende ebaõigsusest teadma. See tähendab, et kostja peab kahju

hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta ei teadnud andmete avaldamisel nende

ebaõigsusest ega pidanudki nendest teadma. Käesoleval juhul on kostja poolt avaldatud hageja

kohta selgelt halvustavaid ja hageja mainet kahjustavaid andmeid.

Hageja leiab, et kuigi EMSA ei ole äriühing ega ettevõtja selle tavapärases tähenduses, kohaldub

VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatu ka EMSA kui ametiühingu suhtes, mille organisatsiooniline ning

eelarveline tegevus on suuresti analoogne ettevõtja tegevusele. Ametiühingu tegutsemisvõimelisuse

ja jätkusuutlikkuse ning põhikirjast ja seadusest tulenevate ülesannete täitmise võimekuse eelduseks

on selleks vajalikus ulatuses liikmemaksude saamine, milleks peab ametiühingu liikmeskond olema

selleks piisava suurusega ning omakorda selle eelduseks on ametiühingu hea maine nii avalikkuse

kui ka ametiühingu liikmete ees. Kostja poolt hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed on

avalikustatud internetis ülemaailmselt kättesaadavates meediaväljaannetes (BNS ja Delfi Ärileht),

millest tuleneb, et ebaõiged andmed on jõudnud suure ja määratlemata hulga inimesteni. Kostja

avaldatud ebaõiged faktiväited on hagejale majanduslikult kahjulikud ning rikuvad hageja mainet,

sest need tekitavad avalikkuses ja EMSA liikmetes (keda ülekantud tähenduses võib lugeda isegi

samaväärseks ettevõtja klientidega) väära arusaama, nagu oleks ei oleks EMSA ametiühinguna

sõltumatu, vaid on teiste organisatsioonide poolt finantseeritud (n.ö. kinni makstud), ja et EMSA on

tegutsenud selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning TRANSIIDIKESKUSE

AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada.

Kostja tegude õigusvastasust ei välista VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud nn hoolsuskohustus. Hageja on

seisukohal, et kostjal ei saanud olla põhjendatud huvi ebaõigete faktiväidete avalikustamise vastu.

Põhjendatud huvi ei saa esineda ebaõigete faktiväidete avaldamise olukorras, kui tegemist on

negatiivset hinnangut sisaldavate faktiväidetega, mis avaldati määratlemata arvule isikutele.

Kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud kahju, sest hageja on olnud seetõttu sunnitud kasutama

enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Hagejal on tekkinud kohustus tasuda temale

seoses kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega osutatud õigusteenuse eest Advokaadibüroo

ANTSMÄE & Partnerid OÜ-le 1260 eurot. Eelnimetatud õigusteenus hõlmab seonduvalt kostja

poolt ebaõigete faktiväidete avaldamisega EMSA kohtueelset konsulteerimist kliendi õiguste ja

nõuete osas ning selleks vajalikku õiguslikku analüüsi ja lisaks veel ka kohtueelse

nõudekirja/hagihoiatuse koostamist saatmiseks vastukostjale.

Hageja palub kohustada kostjat:

1. esitama kostja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS omal kulul uudisteportaalile Baltic News

Service uudisteportaalis Baltic News Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga

„Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ lõigus „/.../ Põhjamaiste

konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu

/…/“ hageja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige faktiväite

ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News

Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme

kvartaliga 20 protsenti“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste

konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav, on ebaõige faktiväide.“,

kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb uudisteportaalile Baltic News Service esitada viie

tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse

allkirjastaja andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti

ei tohi see avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

2. esitama kostja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS omal kulul meediaväljaandele Delfi

Ärileht meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga

transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus "/.../ oma

Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" hageja Eesti

Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks

järgmises sõnastuses avalduse,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma

Põhjala partnerite poolt finantseeritud, on ebaõige faktiväide.“,

kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja

andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see

avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

3. esitama kostja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS omal kulul meediaväljaandele Delfi

Ärileht meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga

transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus „/.../ Eesti

Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ Eesti ettevõtete kulusid

ülespoole ajada /.../“ hageja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige

faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud

midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada, on ebaõige faktiväide“,

kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja

andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see

avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

4. esitama kostja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS omal kulul meediaväljaandele Delfi

Ärileht meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga

transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus „/.../ Eesti

Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et /.../ meie konkurentsivõimet

vähendada./.../“ hageja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige

faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses avalduse,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud

midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada, on

ebaõige faktiväide.“,

kusjuures sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja

andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see

avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada;

5. Välja mõista kostjalt TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS hageja Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing kasuks hüvitis varalise kahju eest summas 1260,00 eurot.

6. Jätta kõik menetluskulud kostja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS kanda ja määrata, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastus

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagis tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile

vastu täies ulatuses. Kostja hinnangul hagi on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Kostja leiab, et hageja poolt esile toodud väidete puhul pole täielikult tegemist faktiväidetega, nagu

väidab EMSA, ning kostjal ei lasu andmete (eba)õigsuse tõendamise koormis. Ka juhul, kui

tegemist on osaliselt faktiväidetega, vastavad need tegelikkusele. EMSA poolt esile toodud

avaldustest on näha, et suur osa vaidlusalustest lausetest ja lausekatkenditest ei ole faktiväited, vaid

hinnangud. Lisaks eelnevale on aga hageja esitlenud faktiväidetena katkendeid lausetest

kontekstiväliselt, püüdes selliselt eksitada kohut.

Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et EMSA on Põhjamaiste konkurentsadamate

ametiühingute poolt rahastatud. Kostjal leiab, et esiteks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on

faktiväitega, siis avaldatu vastab tõele. Ainuüksi EMSA majandusaasta aruannetest nähtuvalt

moodustavad EMSA tulud olulises osas muudest rahalistest vahenditest peale liikmemaksude.

Tulenevalt 2015. aasta tulemiaruandest sai EMSA kokku tulusid summas 452 620 eurot, millest

vaid 313 987 eurot moodustasid liikmemaksud. Majandusaasta aruande lisast 8 tuleneb, et tulu

sihtfinantseerimisest moodustas summa 138 343 eurot. Tulenevalt EMSA põhikirja p-st 13.1

koosneb EMSA vara liikmemaksudest, annetustest ja eraldistest, põhikirjaliste eesmärkidega

kooskõlas olevate ürituste korraldamisest, muudest seadusega lubatud laekumistest. EMSA ja

Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) kirjastatud trükis on Norra rahaliste

instrumentide poolt rahastatud ning NTF-iga koostöös väljastatud trükis Põhjamaade ametiühingu

koostöös ning ühises rahastuses loodud. Tulenevalt EMSA põhikirja p-st 2.3.8 on EMSA-l oma

eesmärkide saavutamiseks õigus välja anda ja levitada trükiseid, mida koostöös Norra

transporditöötajate ametiühingu ja Norra valitsuse instrumentidega ka tehti.

Teiseks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, siis avaldatu ei kahjusta ühelgi juhul

EMSA mainet. Kostja hinnangul tema poolt avaldatust ei saa mitte ühelgi juhul teha ükski mõistlik

inimene järeldust, nagu oleks soovinud kostja viidata sellele, et EMSA on „kellegi poolt kinni

makstud“ või et EMSA pole „sõltumatu“. EMSA väited on täiesti põhjendamatud. Hageja

järeldused on meelevaldsed, kuna tema väitel EMSA ainus sissetulek moodustub liikmemaksudest.

Eelnev seisukoht on aga ilmselgelt vale. EMSA on ise erinevates vormides avalikkusele avaldanud

ja kinnitanud (majandusaasta aruannetes, põhikirjas, avaldatud trükistes), et nende tulud

moodustavad olulises osas muudest allikatest peale liikmemaksude, sh eraldistest, mis pärinevad

Põhjamaade instrumentidest ja koostööst Põhjamaade ametiühingutega. Eelneva valguses on

ilmselgelt eksitav vihjata majanduslikult kahjulikele tagajärgedele EMSA jaoks olukorras, kus

Transiidikeskus on viidanud vaid EMSA enda poolt avaldatule.

Kolmandaks, kuigi avaldatud väite puhul (juhul kui neid pidada faktiväideteks) on tegemist

tõelevastava avaldusega, on kostja ilmselgelt piisavalt kontrollinud ka andmete tegelikkusele

vastavust. Lisaks tuleb avaldatut hinnata kogu artikli kontekstis. Transiidikeskus on kirjeldanud

oma konteinerkäivete mahtu ning teinud seda oma konkurentide olukorra valguses mh Läänemere

regioonis. Ka EMSA koostööpartnerid tegutsevad Läänemere regioonis ning mõjutavad sealsete

ettevõtjate igapäevast majandustegevust, mistõttu avaldatu suhtes oli kostjal ilmselge õigustatud

huvi.

Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et EMSA on Põhjamaiste partnerite poolt

finantseeritud. Esiteks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, avaldatu vastab tõele.

Teiseks, juhul kui kohus leiab, et tegemist on faktiväitega, avaldatu ei kahjusta ühelgi juhul EMSA

mainet. Kolmandaks, kuigi avaldatud väite puhul (juhul kui seda pidada faktiväideteks) on tegemist

tõelevastava avaldusega, on Transiidikeskus ilmselgelt piisavalt kontrollinud ka andmete

tegelikkusele vastavust.

Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada. Kostja hinnangul esiteks ei ole

tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga, mille sisu või väärtust pole võimalik tõendada. Tegemist on

üksnes subjektiivse arvamusega. Eelnevast tulenevalt puudub hagejal alus nõuda kostjalt

väärtushinnangu ümberlükkamist ja parandamist ning samuti ei lasu kostjal tõendamiskoormist

andmete tõendamiseks. Teiseks, tulenevalt kohtupraktikast peab hageja nõue faktiväidete

ümberlükkamiseks olema selge ja üheselt mõistetav, niisamuti saab nõuda ümberlükkamist kostja

poolt konkreetselt esitatud faktiväidete osas. Kostja ei ole esitanud nimetatud tsitaati, mistõttu selle

ümberlükkamist pole ka võimalik taotleda. Kolmandaks, juhul kui kohus peaks asuma seisukohale,

et tegemist on faktiväitega, siis see vastab tõele. Neljandaks, tegemist poleks ühelgi juhul au

teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega. Eeldatavalt pole vaidlust selles, et EMSA seisab

enda väitel hea oma liikmete õiguste eest muu hulgas nende töötasude ja -tingimuste parendamisel.

Arvestades eelnevat pole võimalik väita, nagu EMSAle mõjuks kuidagi au teotavalt või muul viisil

kahjulikult väited selle kohta, et EMSA väidetavalt oma töötajate õigusi kaitseb.

Hageja hinnangul on ebaõigeks faktiväiteks avaldatud, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

on teinud midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet

vähendada. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole faktitiväitega, vaid hinnanguga, mille sisu või

väärtust pole võimalik tõendada. Tegemist on üksnes subjektiivse arvamusega. Eelnevast tulenevalt

puudub hagejal alus nõuda kostjalt väärtushinnangu ümberlükkamist ja parandamist ning samuti ei

lasu kostjal tõendamiskoormis andmete tõendamiseks. Lisaks, kostja pole konkreetselt öelnud,

kuidas on konkurentsivõimet vähendatud. Lausekatkend viitab, et probleemiga pole tegeletud ja

konkurentsivõime on seega vähenenud. Järelikult on väide üksnes subjektiivne ning on vaid pelgalt

hinnang ning kostjal puudub kohustus tõendada, et hageja on konkurentsivõimet vähendanud.

Teiseks, tulenevalt kohtupraktikast peab hageja nõue faktiväidete ümberlükkamiseks olema selge ja

üheselt mõistetav, niisamuti saab nõuda ümberlükkamist kostja poolt konkreetselt esitatud

faktiväidete osas. Transiidikeskus selgitab, et ta ei ole esitanud nimetatud tsitaati, mistõttu selle

ümberlükkamist pole ka võimalik säärasel kujul taotleda. Kolmandaks, juhul kui kohus peaks

asuma seisukohale, et tegemist on faktiväitega, selgitab Transiidikeskus, et see vastab tõele.

Neljandaks, tegemist poleks ühelgi juhul au teotavate ega majanduslikult kahjulike väidetega.

Eeldatavalt pole vaidlust selles, et EMSA seisab enda väitel hea oma liikmete õiguste eest muu

hulgas nende töötasude ja -tingimuste parendamisel. Arvestades eelnevat pole võimalik väita, nagu

EMSAle mõjuks kuidagi au teotavalt või muul viisil kahjulikult eelnevad väited. Transiidikeskusel

oli igal juhul õigustatud huvi meedias avaldatud seisukohta võtta. Viiendaks, hageja on valesti

esitlenud eelnevat väidet ilma artiklis sisalduva kontekstita, mistõttu pole võimalik avaldatu

õiguspärasust või tõelevastavust või mõju hagejale ühelgi juhul hinnata.

Kostja leiab, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus

leiab, et hagi esemes esile toodud väidete puhul on tegemist faktiväidetega, siis on igal juhul need

tõele vastavad. Ühelgi juhul pole tegemist õigusvastaste väidetega, sest need pole au teotavad ega

majanduslikult kahjustavad. Kostja on piisava hoolega kontrollinud väidete tõelevastavust.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning

toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud

uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ on

kostja juhatuse esimees Erik Laidvee ütlusena avaldatud järgmine lause: “Sellele vaatamata oleme

langenud Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatava Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingute juhi Jüri Lemberi isiklike rünnakute ala, kelle jaoks ükski võte Eesti

transiidisektori mustamiseks ja konkurentsipoliitika halvendamiseks pole liiga alatu“ (I kd lk 20).

Poolte vahel puudub samuti vaidlus selles, et 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud

artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on

õhus“ on kostja juhatuse esimehe Erik Laidvee ütlusena avaldatud järgmine lause: "Eesti

stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete

kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ (I kd lk 23).

Hageja leiab, et eelnimetatud kostja poolt avaldatud laused sisaldavad järgmisi ebaõigeid

faktiväiteid:

 EMSA on rahastatav Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt;

 EMSA on finantseeritud Põhjala partnerite poolt;

 EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada;

 EMSA on teinud midagi selleks, et Transiidikeskuse Aktsiaseltsi konkurentsivõimet

väheneda.

Hageja nõuab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja kulul. Nimetatud nõude õiguslikuks

aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu

andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse

kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et

avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on

kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud

väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p

26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).

Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on

faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud

asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul.

See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis

peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või

parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse

tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli

nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-161-05, p 13)

Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p-s 21 on leitud, et avaldatud faktiväited tuleb võtta

sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole oluline. Avaldamine

VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-95-05, p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud

asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud 06.10.2015 Uudisteagentuuri

Baltic New Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme

kvartaliga 20 protsenti“ ja 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga

„Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“. Riigikohtu

praktika kohaselt saab meedias andmete avaldamise korral olla avaldajaks (st andmete avaldamise

eest vastutavaks isikuks) ka meediaväljaandele andmeid edastanu isik (Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-95-05, p 25). Eelnimetatud laused on avaldatud meediaväljaannetele Transiidikeskuse

Aktsiaseltsi juhatuse esimehe Eerik Laidvee poolt. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et Eerik

Laidvee on avaldanud eelnimetatud laused Transiidikeskuse Aktsiaseltsi seadusliku esindajana,

mistõttu tema poolt esitatud väited on omistatavad Transiidikeskuse Aktsiaseltsile. Riigikohus on

tsiviilasjades nr 3-2-1-95-02, p-des 25 ja 30 ning 3-2-1-166-12, p-s 13 leidnud, et kui ebaõigete

andmete ümberlükkamist nõutakse isikult, kes edastas andmed meediaväljaandele, peab see

andmeid edastanud isik lükkama andmed ümber meediaväljaande ees. Seega on kostja avaldajaks.

VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus või kutsetegevusse

sekkumine isiku ja tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui

avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Hageja

leiab, et kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidete avaldamisega on kostja sekkunud hageja

majandus- ja kutsetegevusse. EMSA kui ametiühing teostab seadusest ja põhikirjast tulenevaid

ülesandeid, mida võib pidada EMSA majandus-ja kutsetegevuseks (VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047

lg 1 ) tähenduses.

Hageja leiab, et kostja poolt hageja kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged ning need on hagejale

majanduslikult kahjulikud ja kahjustavad hageja mainet, sest need tekitavad avalikkuses ja EMSA

liikmetes väära arusaama, nagu ei oleks EMSA ametiühinguna sõltumatu, vaid on kostja

konkurentide juures tegutsevate teiste ametiühingute poolt finantseeritud (n.ö. kinni makstud) ja

EMSA on näinud kõvasti vaeva (st tegutsenud ehk teinud midagi) selleks, et Eesti ettevõtete kulusid

suurendada ning kostja konkurentsivõimet vähendada. Hageja leiab, et ilmeselgelt on ka ebausutav,

et kostja üldse enne andmete avaldamist tema avaldatud andmete tõelevastavust kontrollis. Kui

kostja oleks andmete tõelevastavust kontrollinud, ei oleks kostja ühelgi viisil saanud avaldatud

faktiväiteid tõeseks lugeda.

Seega kohtul tuleb kõigepealt tuvastada, kas kostja poolt 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New

Service avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga

20 protsenti“ ja 08.03.2016 meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga

transiidikeskuse juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatud andmed

on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka

kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32). Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid

ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada kõigi

asjasse puudutavate asjaolude kohta seisukoha kohtuistungil (TsMS § 351 lg 1 ja 2).

Hageja on seisukohal, et 06.10.2015 Uudisteagentuuri Baltic New Service avaldatud uudises

pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme kvartaliga 20 protsenti“ avaldatud

lause "Sellele vaatamata oleme langenud Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt

rahastatava Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingute juhi Jüri Lemberi isiklike rünnakute ala,

kelle jaoks ükski võte Eesti transiidisektori mustamiseks ja konkurentsipoliitika halvendamiseks

pole liiga alatu“ sisaldab alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: EMSA on rahastatav Põhjamaiste

konkurentsadamate ametiühingute poolt. Samuti on hageja seisukohal, et 08.03.2016

meediaväljaandes Delfi Ärileht avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord

on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatud lauses: "Eesti stividoridele pole

üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada ja

meie konkurentsivõimet vähendada“ sisaldab alljärgnevat ebaõiget faktiväidet: EMSA on

finantseeritud Põhjala partnerite poolt.

Kostja leiab, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväidetega, siis kostja

poolt avaldatu vastab tõele. Samuti on kostja seisukohal, et kostja poolt avaldatu ei kahjusta hageja

mainet. Kostja on ilmselgelt piisavalt kontrollinud andmete tõelevastavust.

Kohus asub seisukohale, et kostja poolt avaldatud väidete, et Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühing on rahastatav põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt ja et Eesti

Meremeeste Sõltumatu Ametiühingut finantseerivad Põhjala partnerid näol on tegemist

faktiväidetega, sest nende väidete tõelevastavust saab kontrollida.

Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kostja väidete kohaselt

on kostja eelnimetatud väite avaldamisel tuginenud hageja majandusaasta aruannetele ning EMSA

põhikirjale ja EMSA ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) kirjastatud trükisele.

Hageja on selgitanud, et EMSA Põhjala partnerid (st partnerid Põhjamaades 2016.a märtsikuus

üldlevinud tähenduses ehk Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Islandil) olid eelnimetatud Põhjamaade

transpordivaldkonna ametiühingud või selliste ametiühingute ühendused). Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et selliselt mõistab seda ka mõistlik isik, et ametiühingu partneriks teise riigis on selles

teises riigis tegutsev ametiühing või ametiühingute ühendus/liit/föderatsioon.

Kohtule esitatud EMSA põhikirja p-st 13.1. tulenevalt koosneb EMSA vara liikmemaksudest,

annetustest ja eraldistest, põhikirja eesmärkidega kooskõla olevate ürituste korraldamisest, muudest

seadusega lubatud laekumistest. EMSA põhikirja p 2.2.5 kohaselt üheks EMSA eesmärgiks on

aktiivse koostöö arendamine teiste ametiühingutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle

eesmärgid ühtivad EMSA omadega. EMSA põhikirja p-st 2.3.9 tulenevalt on EMSA-l oma

eesmärkide saavutamiseks õigus luua kontakte ja teha koostööd teise ametiühingute ja

ametiühingute ühendustega. EMSA põhikirja p-st 2.3.16 tulenevalt on EMSA-l eesmärkide

saavutamiseks õigus liituda organisatsioonidega, kes esindavad EMSA liikmete huve (I kd lk 78-

87). EMSA 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tegevusaruandest nähtuvalt EMSA

sissetuleku moodustavad liikmemaksud ja Rahvusvahelise Transpordiametiühingute Föderatsiooni

sihtotstarbelised eraldised ITF-i Mugavuslepingu (Flag of Conviences- FOS) Eesti inspektoraadi

kuude katteks. EMSA 2015. majandusaasta aruande osaks olevast tulemiaruandest nähtuvalt sai

EMSA kokku tulusid 452 620 eurot, millest 313 987 eurot moodustasid liikmemaksud ja

sihtfinantseerimise moodustas 138 342 eurot (I kd lk 58-72). Kohtule esitatud ITF kodulehekülje

väljavõttest nähtuvalt ITF peakontor asub Ühendatud Kuningriikides Londonis ja esindused asuvad

Ammanis, Brüsselis, Nairobis, New Dehlis, Uoagadougous, Rio de Janeiros ja Tokyos (I kd lk137-

139). Seega ITF ei ole Põhjamaade ametiühing, Põhjamaade ametiühingute ühendus ega EMSA

Põhjala partner.

Kohtule esitatud vene keelse raamatu “Võti paremate töösuhteni” eessõnas on raamatut kirjeldatud

alljärgnevalt: See raamat on Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ja Põhjamaade

Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) dokkerite sektsiooni koostöö tulemus, ja on vajalik

selleks, et aidata Eesti sadamate töötajatel jõuda inimväärse töö põhimõteteni oma töökohtadel, mis

on kinnitatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonis. Projekti raames tahtsime

jõuda konstruktiivse dialoogini tööalaste suhete küsimustes viie Eesti sadama eraettevõttega kes

suudaksid pakkuda sadamatöölistele usaldustunnet oma õiguste eest seismiseks, ja selles aitab meid

Norway Grants u Innovation Norway projekti programmi “Korralik töö” kaasfinantseerimine (I kd

lk 73-77). Kohtule esitatud Innovation Norway kodulehekülje väljavõttest ja Wikipedia artiklist

nähtuvalt Innovation Norway, mis vahendas Norway Grants programmiga seotud toetusi, on Norra

riigile kuuluv kompanii ja arengupank, mis vahendab Norra riigi raha erinevate toetusprogrammide

jaoks (I kd lk 140-143). Seega mistahes Innovation Norway poolt hallatavate programmide osas

toetuskõlbulikul isikul on võimalik taotleda Innovation Norway’lt kõigile ühiste reeglite alusel

mingi konkreetse programmi raames toetust, esitades selleks vastava taotluse. Kohus nõustub

hagejaga, et Innovation Norway poolt taotlejale toetuse vahendamine ei muuda Innowation

Norway’d taotleja (sh hageja) Norra partneriks. Tõendamist on leidnud, et antud juhul toetas Norra

Kuningriik Innovation Norway vahendatud programmi kaudu konkreetset projekti, seoses millega

tegid koostööd EMSA ja EMSA Põhjal partneriks olev Põhjamaade Transporditöötajate

Föderatsioon. Seega on tegemist hoopis Norra riigi instrumendiga. Hageja on selgitanud, et antud

projekti raames tuli EMSA-l kui ühel projektiosalisel ise teha kulusid omaosaluse näol, st EMSA oli

kõnesoleva projekti puhul ise üks projekti finantseerijatest, mis nähtub ka raamatu väljavõttest.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et hageja koostöö Põhjamaade Transporditöötajate

Föderatsiooniga vene keelse raamatu väljaandmisel on olnud hageja tegevus hageja põhikirjalist

eesmärkide saavutamiseks ning sellest ei ole võimalik järeldada, et hageja on finantseeritud hageja

Põhjal partnerite poolt.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kohtule esitatud hageja 2015. majandusaasta aruandega,

EMSA põhikirjaga ning EMSA ja Põhjamaade Transporditöötajate Föderatsiooni (NTF) koostöös

avaldatud trükisega ei ole leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud väide, et EMSA on rahastatav

Põhjamaiste konkurentsisadamate ametiühingute poolt. Samuti ei ole eelnimetatud tõenditega

leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud faktiväide, et EMSA on finantseeritud Põhjal partnerite

poolt.

Seega on kostja avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited:

 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on rahastatav Põhjamaiste konkurentsisadamate

poolt.

 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on finantseeritud Põhjala partnerite poolt.

Hageja leiab, et meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga “Muuga

transiidikeskuse juht: olukord on muutunud kriitiliseks, leppetrahvid on õhus” avaldatud lauses

"Eesti stividoridele pole üllatuseks, et oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing on näinud kõvasti vaeva, et vaatamata sügavale kriisile Eesti ettevõtete

kulusid ülespoole ajada ja meie konkurentsivõimet vähendada“ on kostja avaldanud järgmised

ebaõiged faktiväited: EMSA on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ja

EMSA on teinud midagi selleks, et Transiidikeskuse Aktsiaseltsi konkurentsivõimet vähendada.

Kostja leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, vaid on tegemist hinnanguga, mille sisu või väärtust

ei ole võimalik tõendada. Juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist on faktiväidetega,

siis vastavad need kostja hinnangul tõele.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed

faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-

2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille

ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Kohus leiab, et eelnimetatud

väidete näol on tegemist kaudsete faktiväidetega, millest mõistlik inimene saab aru, et EMSA on

tegutsenud ehk teinud midagi, et Eesti ettevõtete kulusid suurendada ning kostja konkurentsivõimet

vähendada. Kohus leiab, et kohtumenetluses on võimalik kontrollida, kas hageja tegevuse

tulemusena kostja kulud on kasvanud või mitte ning kas kostja konkurentsivõime on vähenenud.

Kuivõrd näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab juba mitmeid aastaid välja Eesti Ettevõtete

Konkurentsivõime Edetabelit ja ka Eesti Pank koostab Eesti konkurentsivõime ülevaadet, siis on

kohtu hinnangul võimalik ka ettevõtte konkurentsivõime vähenemist või suurenemist hinnata ja

tegemist ei ole pelgalt kostja poolse väärtushinnanguga.

Kostja on esitanud nimetatud faktiväidete tõendamiseks kohtule EMSA poolt kostjale 5. novembril

2016 kollektiivilepingu projekti, mille punkti 2 kohaselt kostja tunnistab Ametiühingut kui töötajate

täievolilist esindajat läbirääkimistel kollektiivlepingu sõlmimiseks ja muudes kollektiivsetes

töösuhetes, punkti 5 kohaselt iga kostja töötaja palk tõuseks alates 1. jaanuarist 2016 vähemalt 200

eurot võrra kuus ja punkt 7 kohaselt annab kostja töötajatele 7. kalendripäeva tasustatud lisapuhkust

kalendriaastas (I kd 89). Kostja hinnangul on sellega tõendatud, et EMSA on ilmselgelt “teinud

midagi selleks”, et ettevõtte kulusid ülespoole ajada.

Kohtule esitatud EMSA põhikirja p 2.2.1 kohaselt on EMSA eesmärgiks töötajate tööalaste,

majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate ees. EMSA põhikirja p

2.2.4. kohaselt on EMSA eesmärgiks liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele

kaasaaitamine. Tulenevalt EMSA põhikirja p-st 2.3.1. on EMSA-l oma eesmä rkide saavutamiseks

muu hulgas õigus pidada lä birä ä kimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid. Tulenevalt EMSA põhikirja

p-st 2.3.1. on EMSA-l õigus esindada oma liikmeid tö ö alaste, sotsiaalsete ja majanduslike huvide

kaitsel ning vastavalt EMSA põhikirja p-le 2.3.2. on EMSA-l õigus esitada tö ö andjatele

omapoolseid ettepanekuid tö ö tingimuste, tö ö ohutuse, tö ö kaitse jms parandamiseks. Ametiühingute

seaduse § 16 lg-st 1 tulenevalt on kollektiivsetes tö ö suhetes ametiü hingul oma pä devuse piires

õigus esindada ja kaitsta tö ö tajate õigusi ja huve. Tö ö tajate õiguste ja huvide esindamiseks,

teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub ametiü hingute pä devusse tulenevalt ametiühingute seaduse § 17

p-st 1 muu hulgas ka kollektiiv- või muude tö ö -, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate

lepingute sõlmimine tö ö andjatega ning tulenevalt ametiühingute seaduse § 17 p-st 7 ka oma

liikmete esindamine ja kaitsmine suhetes tö ö andjatega. Vastavalt ametiühingute seaduse § 18 lg 1

p-le 2 on ametiü hingul oma pä devuse teostamiseks muu hulgas õigus pidada tö ö -, teenistus- ja

sotsiaalsetes kü simustes lä birä ä kimisi tö ö andjate ja nende ü hendustega kollektiiv- ja muude

lepingute sõlmimiseks.

Kohus nõustub hagejaga, et tö ö tajate tö ö tasu tõstmise ja tö ö tajatele tä iendava tasustatud lisapuhkuse

andmise ettepanekuid sisaldava kollektiivlepingu projekti kostjale esitamisel teostas EMSA oma

põhikirjalist ja ka seadusest tulenevat pä devust. Kõnealuse kollektiivlepingu sõlmimise ettepaneku

esitamise eesmärgiks oli kaasa aidata EMSA liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele

ning parendada tö ö tajate tö ö tingimusi (et tö ö tajatel võimaldataks rohkem puhata), mitte suurendada

Eesti ettevõtete (st ka kostja) kulusid ega vä hendada kostja konkurentsivõimet. Seda, et

kollektiivlepingu projekti (muu hulgas kostja tö ö tajate tö ö tasu tõstmise ja tö ö tajatele tä iendava

tasustatud lisapuhkuse andmise ettepanekutega) oleks EMSA esitanud selleks, et suurendada Eesti

ettevõtete (st ka kostja) kulusid ega selleks, et vä hendada kostja konkurentsi, ei nä htu ei

kõnesolevast kollektiivlepingu projektist ega ka ü hestki muust kostja esitatud tõendist. Kohus

märgib, et töötajata töötasu tõstmine ja töötingimuste parandamine ei tähenda automaatselt, et

sellega tõusevad ettevõtte (kostja) kulud ja konkurentsivõime väheneks. Töötasu tõstmine ja

töötingimuste parandamine võib kaasa tuua ka ettevõtte kulude kokkuhoiu, sest lisa puhkepäeva

andmisega võimaldatakse töötajatel rohkem puhata ja sellega võib kaasneda hoopis töötajate poolt

tööülesannete täitmise efektiivsemaks muutumine.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on EMSA tegutsenud selleks, et töötajate töötingimused

paraneksid, mis oli EMSA poolt kollektiivse töösuhtes läbirääkimiste pidamise peamine eesmärk.

Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik inimene saab aru, et ametiühing ei pea palgaläbirääkimisi ega

sõlmi kollektiivlepinguid (nt palgakokkuleppeid) selleks, et tööandja kulusid ülespoole ajada, vaid

selleks, et saavutada töötajate tingimuste paranemine (sh näiteks palgatingimuste paranemine).

Seega ka käesoleval juhul on EMSA pidanud kollektiivläbirääkimisi selleks, et töötajate tingimused

paraneksid. Seega on meelevaldne kostja järeldus, et EMSA peab kollektiivläbirääkimisi

eesmärgiga Eesti ettevõtjate kulude ülespoole ajamiseks ja kostja konkurentsivõime vähendamiseks.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja on

teinud

midagi

(tegutsenud)

eesmärgiga

Eesti

ettevõtjate

kulusid

suurenda

ja

kostja

konkurentsivõimet vähendada. Seega on tegemist ebaõigete faktiväidetega.

VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamise kohustuse sõltumata

andmete avaldamise õigusvastasusest. VÕS § 1047 lg 4 sätestatud kaitsevahend teenib avalikkuse

teavitamise korral ka kannatanule suunatud eesmärki- tagada isiku õigus olla üldsuse ees kujutatud

tõeselt. Seetõttu ongi andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduse objektiivse vastutusena,

sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Riigikohus on

otsuses nr 3-2-1-166-12 punktis 12 rõhutanud, et kui isiku mainet kahjustanud andmete avaldaja ei

tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat

mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt hageja suhtes avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkamist.

Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete

ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja

samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul

on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged

andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks.

Hageja palub kohustada kostjat esitama omal kulul uudisteportaalile Baltic News Service viie

tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest järgmises sõnastuses avalduse:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News

Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme

kvartaliga 20 protsenti“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste

konkurentsadamate ametiühingute poolt rahastatav, on ebaõige faktiväide.“

Hageja leiab, et peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete, avalduse

allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus sisalda muud

teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada.

Hageja palub kohustada kostjat esitama omal kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht

meediaväljaandes Delfi Ärileht 08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse

juht: olukord on muutumas kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ lõigus "/.../ oma Põhjala partnerite

poolt finantseeritud Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing /.../" hageja Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks järgmises sõnastuses

avalduse:

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma

Põhjala partnerite poolt finantseeritud, on ebaõige faktiväide.“,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud

midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid ülespoole ajada, on ebaõige faktiväide“,

„AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ avaldatu, et Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud

midagi selleks, et TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada, on

ebaõige faktiväide.“.

Hageja palub eelnimetatud sisuga 3 avaldust esitada meediaväljaandele Delfi Ärileht 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete,

avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus

muud teksti, sh ühtki hinnangut ega kommentaari, ega ka ühtki fotot sisaldada.

Kostja ei ole hageja taotlustele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud, et

kostja esitab uudisteportaalile Baltic New Service ühe avalduse ja meediaväljandele Delfi Ärileht 3

eraldi avaldust ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud 3

avaldust tuleks ümber sõnastada 1 avalduseks ja kohus sõnastab hageja poolt esitatud avaldused

ümber. Kohus leiab, et sellisel viisil avalduse esitamine ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav

ja täidab oma eesmärki viisil, et avalikkust teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete

avaldamisest.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI esitama

omal kulul uudisteportaalile Baltic News Service järgmises sõnastus avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et uudisteportaalis Baltic News

Service 06.10.2015 avaldatud uudises pealkirjaga „Transiidikeskuse konteinerkäive vähenes kolme

kvartaliga 20 protsenti“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS avaldanud järgmise ebaõige

faktiväite:

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on Põhjamaiste konkurentsadamate ametiühingute poolt

rahastatav.

Sellises sõnastuses avaldus tuleb uudisteportaalile Baltic News Service esitada viie tööpäeva

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja

andmete, avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see

avaldus muud teksti, sh ühtki hinnangut, kommentaari ega fotot sisaldada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS esitama omal

kulul meediaväljaandele Delfi Ärileht järgmises sõnastuses avaldus:

AVALDUS

Käesolevaga avaldab TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS, et meediaväljaandes Delfi Ärileht

08.03.2016 avaldatud artiklis pealkirjaga „Muuga transiidikeskuse juht: olukord on muutumas

kriitiliseks, leppetrahvid on õhus“ on TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELT avaldanud

alljärgnevad ebaõiged faktiväited:

(i) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on oma Põhjala partnerite poolt finantseeritud;

(ii) Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing on teinud midagi selleks, et Eesti ettevõtete kulusid

ülespoole ajada ja TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI konkurentsivõimet vähendada.

Sellises sõnastuses avaldus tuleb meediaväljaandele Delfi Ärileht esitada viie tööpäeva jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest ning peale avalduse saaja andmete, avalduse allkirjastaja andmete,

avalduse allkirjastamise kuupäeva andmete ning eeltoodud sõnastuses teksti ei tohi see avaldus

muud teksti, sh ühtki hinnangut, kommentaari ega fotot sisaldada.

Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 1260 eurot. Hageja on palunud välja mõista

kostjalt õigusabikulud summas 1270 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja tellinud

õigusabi Advokaadibüroolt Antsmäe & Partnerid OÜ-lt seoses Transiidikeskus AS-i poolt EMSA

kohta ebaõigete faktiväidete avaldamisega (õiguslik analüüs ja kliendi kohtueelne konsulteerimine

kliendi õiguste ja nõuete osas ning selleks vajaliku analüüsi ja lisaks veel kohtueelse

nõudekirja/hagihoiatuse koostamisega saatmiseks kostjale (I kd lk 23-19). Kohtu hingul arvestades

käesoleva vaidluste keerukust ja hageja poolt kostjale esitatud nõudekirja sisu ja pikkust (5

lehekülge) ei ole õigusabi eest tasumisele kuuluv kogusumma ülemäärane.

Riigikohus on leidnud 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab

kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda.

Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg

1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 101 lg 1 p 3 ja

§ 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kahju ei kuulub seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Käesoleval juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel

tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et käesoleval

juhul kohtueelses menetluses oli mõistlik kasutada professionaalset õigusabi ning õige ei ole kostja

seisukoht, et kohtueelne õigusabikulu on täies ulatuses tarbetu. Kui kostjaga õigusvaidlust ei oleks

tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise

summas 1260 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

kohtuotsusega hagi rahuldab jäävad menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik