2-16-5639/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-5639

Kohtuasi

AL, Altara Grupp OÜ, AS jt hagi Bond Recovery OÜ

vastu

nõuete tunnustamiseks Nord Hill Land

Portfolio OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bond Recovery OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

178 500 eurot (51 x 3 500)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 AL (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 2 Altara Grupp OÜ (rk 11126916)

Hageja 3 AS (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 4 AK (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 5 Aktsiaselts LINNASOOJUS (rk 10265975)

Hageja 6 Dolceberg OÜ (rk 11180293)

Hageja 7 AK (ik XXXXXXXXXX)

Hageja 8 Esmane Roll OÜ (rk 10923303)

Hageja 9 HOV (ik XXXXXXXXXX)

Hageja 10 IK (ik XXXXXXXXXX)

Hageja 13 JJ (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 14 JP (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 15 Kaipi Investeeringud OÜ (rk 11558337)

Hageja 16 Karlomer OÜ (rk 11140537)

Hageja 17 KO (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 18 LP (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 19 Maki Konsultatsioonid OÜ (rk

10871606)

Hageja 20 MR (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 21 MM (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 22 Marita Varahalduse OÜ (rk 11401400)

Hageja 23 MS (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 25 NV Investeeringute OÜ (rk 12198071)

Hageja 26 OÜ Corvus Albus (rk 11098210)

Hageja 27 OÜ EAC Kaubandus (rk 10224605)

Hageja 28 osaühing Galford Capital (rk 11099680)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bond Recovery OÜ apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Bond Recovery OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Bond Recovery OÜ (kostja) esitas 20.01.2017 apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

20.12.2016 otsuse peale, millega kohus hagejate hagid rahuldas ja jättis menetluskulud kostja

kanda. Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, sh menetluskulude jaotuse osas

ja teha uus otsus, millega jätta hagid rahuldamata. Apellatsioonkaebuse esitamise eest tasus

kostja riigilõivu 300 eurot. Ringkonnakohus võttis asja 25.01.2017 menetlusse.

2. Ringkonnakohus jättis 23.02.2017 määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis kaebuse

esitajale tähtaja kaebuselt puuduse kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kostjal tuleb tasuda

Hageja 29 OÜ HansaAssets (rk 10978402)

Hageja 30 OÜ INVESTAR (rk 10955289)

Hageja 31 OÜ LOGOBEL (rk 10852968)

Hageja 32 Osaühing Nõmme Silmakeskus (rk 10218409)

Hageja 33 OÜ PolarData (rk 11202764)

Hageja 34 Osaühing Pro Aris Et Focis (rk 10654470)

Hageja 35 OÜ PROF MESINDUS (rk 10676299)

Hageja 36 Osaühing Riisipere Puutööstus (rk 10965135)

Hageja 37 Osaühing Saare Leib (rk 10248847)

Hageja 38 Osaühing Trapets JH (rk 10885465)

Hageja 39 Osaühing VE Invest (rk 10842543)

Hageja 41 Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ (rk

10287505)

Hageja 42 PS Invest OÜ (rk 11526946)

Hageja 43 RP (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 44 TM (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 45 TA (ik XXXXXXXXXXXX)

Hageja 46 Tila Investeeringud OÜ (rk 11324875)

Hageja 47 TT (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 48 VK (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 49 Waterbird OÜ (rk 11278170)

Hageja 51 Wisetrack OÜ (rk 10306154)

Hageja 52 AS LANDESTE (rk 10365978)

Hageja 53 Eurocentral OÜ (rk 11113279)

Hageja 54 HL (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja 55 OÜ Haldamine (rk 11073798)

Hageja 56 OÜ OPTIMUM PROJEKT (rk 10620896)

Hagejate 1-6 ja 8-56 lepinguline esindaja vandeadvokaat

Marit Toom

Hageja 7 lepinguline esindaja Raimo Juurikas

Kostja Bond Recovery OÜ (rk 12868086), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets

apellatsioonkaebuse esitamise eest täiendavalt riigilõivu 15 000 eurot seitsme päeva jooksul

määruse ärakirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas, et kui kostja jätab kohtu nõudmise

määratud tähtpäevaks täitmata, jätab kohus apellatsioonkaebuse läbivaatamata osas, milles ei

ole riigilõivu tasutud ning eelnevalt kirjeldatud juhul tuleb kostjal täpsustada, kelle suhtes

kohus apellatsiooni läbi vaatab.

3. Kostja esitas 02.03.2017 kohtu tegevuse peale vastuväite, paludes tuvastada, et praegusel

juhul tuli kostjal tasuda riigilõivu 300 eurot või jätta asjakohane õigusnorm kohaldamata

vastuolu tõttu põhiseadusega ja edastada kohtumäärus Riigikohtule põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks. Kui vastuväide jääb rahuldamata, palus kostja pikendada

riigilõivu tasumise tähtaega.

4. Kohus lahendas vastuväite 06.03.2017 määrusega, tuvastades ühtlasi, et kostjal tuleb

apellatsioonkaebuse eest tasuda täiendavalt riigilõivu 15 000 eurot ning kostja viidatud

õigusnormid ei ole vastuolus põhiseadusega. Kohus jättis kostja vastuväite rahuldamata ja

pikendas riigilõivu tasumise tähtaega ning kohustas kostjat tasuma täiendav riigilõiv seitsme

päeva jooksul alates 06.03.2017 määruse kättetoimetamisest.

5. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu ei tasunud. Kohus saatis kostjale

20.03.2017 kirja, milles palus kostjal täpsustada, kelle suhtes kohus apellatsiooni läbi vaatab.

Kostja avaldas 23.03.2017 kirjas, et tema hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik otsustada,

millise hageja osas menetlust jätkata.

6. Kohus edastas 28.03.2017 menetlusosalistele kirja, milles teatas kavandatavast

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmisest põhjusel, et apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud

nõutavas summas riigilõivu. Ühtlasi andis kohus kostjale võimaluse esitada ringkonnakohtule

arvamus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise osas ja palus menetlusosalistel esitada

menetluskulude nimekiri.

Määruse põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 643 lg 1 alusel

läbi vaatamata.

Vastavalt TsMS § 643 lg-le 1 jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui

ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. TsMS § 637

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud

riigilõiv. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal tuli kaebuse esitamise eest tasuda

riigilõivu kokku 15 300 eurot, kuid kostja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu

vähem, s.o 300 eurot.

Vastavalt TsMS § 137 lg-le 1 on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis

esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Esimeses kohtuastmes esitasid 56 hagejat

ühise hagiavalduse, millega iga hageja palus tunnustada oma nõuet pankrotimenetluses.

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb hagejate nõudeid vaadelda eraldi

sõltumata asjaolust, et need on esitatud ühes dokumendis. Riigilõivu tasutakse toimingu ja

mitte dokumendi esitamise eest. Seepärast on igal nõudel eraldi hagihind, millelt tuleb tasuda

riigilõiv. Pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 1 järgi vaadatakse nõuete kaitsmise koosolekul

nõuded läbi nende esitamise järjekorras. Iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete

kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja

kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu (PankrS §

103 lg 6). PankrS § 106 lg 1 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolekul vaieldakse nõuetele vastu,

otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu

on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või

pandiõigusele vastu vaidles.

Praegusel juhul vaadati Nord Hill Land Portfolio OÜ (NHLP) pankrotimenetluses nõuete

tunnustamise koosolekul läbi kõik esitatud nõuded teineteisest sõltumata, sh kõik 56

vaidlusalust nõuet. Igaühele neist vaidles kostja 08.03.2016 toimunud koosolekul vastu, tehes

seda kõikide suhtes eraldi, mistõttu ei loetud nõudeid kaitstuks. Seejärel oli igaühel neist,

kelle nõue nõuete kaitsmise koosolekul ei saanud tunnustatud, õigus otsustada, kas esitada

ühe kuu jooksul hagi kohtusse või mitte ja kas teha seda koos ühes dokumendis või mitte.

Tsiviilasja nr 2-16-5639 raames esitasid 56 erinevat hagejat, kes omasid esitatud asjaolude

kohaselt NHLP võlakirju, kohtusse hagi kostja vastu, mis oli menetlusökonoomilistel

kaalutlustel vormistatud ühes dokumendis. Igaüks hagejatest oleks võinud hagi esitada ka

eraldi, nõudmaks oma nõude tunnustamist NHLP pankrotimenetluse raames, s.t nõuded olid

selgelt üksteisest eristatavad. Riigikohus on 02.04.2014 otsuses nr 3-2-1-162-13 selgitanud, et

juhul kui erinevad hagejad on samas hagis esitanud üksteisest sõltumatud nõuded, on igal

haginõudel eraldi hind. Sellist hagi tuleks hinna osas võrdsustada eri kostjate vastu esitatud

liidetud hagide menetlemisega. Asjaolu, et Swedbank AS osutas hagejatele teenuseid ja esitas

hagejate

nimel

hagejatelt

saadud

erinevate

volituste

alusel

ise

nõudeavalduse

pankrotimenetluses, ei anna alust hinnata, et praeguse menetluse keskmes oli üks nõue.

TsMS § 132 lg 4 p 9 kohaselt on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue hagihinna

tähenduses mittevaraline. Vastavalt TsMS § 132 lg-le 11 loetakse seesuguse nõude puhul, et

hagihind on 3 500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 järgi tasutakse TsMS § 132 lg-s 4

sätestatud

mittevaralise

nõudega

hagiavalduse

esitamisel

riigilõivu

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu

avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15).

Eelnevat silmas pidades ja arvestades, et praegusel juhul on apellatsioonkaebus esitatud 51

hageja suhtes, on hagihind 178 500 eurot (51 x 3 500), millelt tuleb tasuda riigilõivu 15 300

eurot (51 x 300), s.t 15 000 eurot rohkem, kui kostja tasus.

Kooskõlas TsMS § 643 lg-ga 2 andis kohus 23.02.2017 määrusega kostjale mõistliku aja

puuduse kõrvaldamiseks. Koos kostja 02.03.2017 vastuväite lahendamisega andis kohus

kostjale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul

riigilõivu ei tasunud. Samuti ei täpsustanud kostja, sõltumata kohtu esitatud päringust, kelle

suhtes soovib kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamist. Kuivõrd apellatsioonkaebuse

esitamises seisneva menetlusõiguse käsutusõigus on kaebuse esitanud poolel, s.o kostjal, mitte

kohtul (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1), siis ei saa kohus kostja eest otsustada, missuguse nõude osas

saaks lugeda riigilõiv tasutuks ja apellatsioonimenetlust jätkata. Seda enam, et 23.03.2017

kirjas avaldas kostja, et tema hinnangul ei ole võimalik otsustada selle üle, missuguse hageja

osas menetlust jätkata. Seega ei ole praegusel juhul võimalik apellatsioonkaebust ka osaliselt

edasi menetleda ja kaebus tuleb jätta täies ulatuses läbi vaatamata. Eelnevalt kirjeldatud

tõdemust on kinnitanud ka Riigikohus 13.01.2010 otsuses nr 3-2-1-149-09.

Eelnevast

tulenevalt

esineb

praeguses

tsiviilasjas

takistus

menetluse

jätkamiseks

ringkonnakohtus, mistõttu jätab kohus kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

Menetluskulud

8. Kaebuse läbivaatamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2). Menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks TsMS § 174 lg-s 4 sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots