2-16-102926/16 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Keelduda CityHaldus OÜ apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 28.02.2017 otsuse

peale menetlusse võtmisest.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

Marko

Kuiki

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-102926

Kohtuasi

CityHaldus OÜ hagi AL (L) vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CityHaldus OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja CityHaldus OÜ (registrikood 10952612),

lepinguline esindaja Alar Salu

Kostja AL (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. CityHaldus OÜ (hageja) esitas 12.02.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu

Maakohtule AL (kostja) vastu 101,67 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 06.04.2016 kohtule edastatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevus 98,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6,69 eurot ja lisanduv viivis 0,07%

päevas tasumata põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

2. Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

3. 18.01.2017 toimunud istungil andis kohus hagejale menetluskulude nimekirja esitamiseks

tähtaja 20.01.2017 ja vastuväidete esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva. Hageja

esitas menetluskulude nimekirja 23.01.2017.

4. Kostja palus jätta hilinenult esitatud menetluskulude nimekiri arvesse võtmata. Lisaks märkis

kostja, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid ebaproportsionaalselt suured:

hagihind 101,67 eurot, kuid menetluskulud 950 eurot.

5. Maakohus rahuldas hagiavalduse ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 98,70 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 6,69 eurot ja alates 07.04.2016 viivise 0,07% päevas tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot.

Hageja muude menetluskulude osas märkis kohus, et kuna hageja ei esitanud menetluskulude

nimekirja tähtaegselt, s.o 20.01.2017 ja ei taotlenud ka tähtaja pikendamist või ennistamist, tuli

hageja esitatud menetluskulude nimekiri vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-

le 66 jätta arvesse võtmata. Kuivõrd toimiku materjalidest nähtus, et hageja tasus maksekäsu

kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 75 eurot, mõistis kohus hageja

kasuks kostjalt välja riigilõivu.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes maakohtu otsus osaliselt

tühistada, s.o osas, milles kohus määras kindlaks hüvitatavad menetluskulud ja teha

vaidlustatud osas uus lahend, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud koos lepingulise

esindaja kulude hüvitamisega.

Hagejale anti kolm päeva menetluskulude nimekirja esitamiseks ja kuna tähtpäev langes

puhkepäevale, kohustus hageja menetluskulude nimekirja kohtule esitama 23.01.2017. Seega

ei hilinenud hageja menetluskulude nimekirja esitamisega. Kostja vastuväide hageja

menetluskuludele esitati hilinenult, sest kostja kohustus esitama hageja menetluskulude

nimekirjale seisukoha kolme päeva jooksul, s.o 26.01.2017, kuid kostja tegi seda 28.01.2017.

Eelnevast sõltumata peab kohus menetluskulud kindlaks määrama ka siis, kui menetlusosalised

seda ei taotle, sh juhul, kui menetluskulude nimekiri on kohtule esitatud hilinenult.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust

menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada.

Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse osale, milles kohus määras kindlaks

menetluskulud. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks

välja põhivõlg, sissenõutavaks muutunud viivised ja lisanduv viivis ning jäeti menetluskulud

kostja kanda. Kirjeldatud osas on maakohtu otsus jõustunud.

Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud kolm väidetavat maakohtu minetust: (1) kohus

tuvastas valesti, et menetluskulude nimekiri esitati hilinenult, (2) kohus arvestas ebaõigesti

kostja vastuväidetega hageja menetluskulude nimekirjale, sest need olid esitatud hilinenult, (3)

maakohtul tulnuks omal initsiatiivil kindlaks määrata hageja vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud.

Reeglina, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt

näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude

kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine (TsMS § 176 lg

1). Riigikohus on 07.09.2016 otsuses nr 3-2-1-60-16 selgitanud lisaks, et menetlusosaline võib

esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga ka kõigi

menetluses kantud menetluskulude nimekirja, mitte ainult istungiga seotud menetluskulude

nimekirja.

Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas kohus 18.01.2017 aset leidnud istungil hagejat

esitama menetluskulude nimekiri 20.01.2017 (I kd lk 196). Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 136 lg-le 7, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub

tähtpäev sellel kuupäeval. Üksnes juhul, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, lükkub tähtpäev edasi (TsÜS §

136 lg 8). Kohtu määratud tähtpäev ei langenud praegusel juhul riigipühale või muule

puhkepäevale, mistõttu tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri 20.01.2017.

Vastavalt TsMS § 176 lg-le 7 tuleb menetluskulude nimekiri teisele poolele kätte toimetada.

Kohtumaterjalidest nähtuvalt tehti kostjale hageja menetluskulude nimekiri e-toimiku kaudu

nähtavaks 25.01.2017 ja nimekirja kättesaamist nimetatud kuupäeval kinnitas ka kostja

05.02.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 208). TsMS § 176 lg 8 järgi määrab kohus

menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tähtaeg ei

või olla pikem kui seitse päeva menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest

arvates. Vastavalt 18.01.2017 kohtuistungi protokollile anti kostjale aega vastuväidete

esitamiseks menetluskulude nimekirjale kolm päeva (I kd lk 196). Vastuväite hageja

menetluskulude nimekirjale esitas kostja 28.01.2017. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt, kui tähtpäeva

saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku

viimasel päeval. Seega esitas kostja oma seisukoha tähtaegselt.

Õige on hageja seisukoht, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks nt

tsiviilasja materjalid. Eelnev ei tähenda, et kohus võib ise ilma igasuguste dokumentideta asuda

hindama, kas ja kui palju võis menetlusosalise esindajal kuluda kohtumenetluses aega õigusabi

osutamiseks. Sellises olukorras saab kohus kindlaks määrata ja kohustatud poolelt välja mõista

üksnes need kulud, mille kandmine menetlusosalise poolt nähtub toimikust, s.o riigilõiv,

kohtueksperdi kulu jms.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud

seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud

faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine

on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS §

638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust

hagejale ei tagasta.

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja

kanda (TsMS § 168 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots