2-15-11990/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-11990

Tsiviilasi

Erik Kase (Kask) hagi Meelis Viitaki vastu alusetult saadu

17 600

euro

tagastamiseks

ning

intressi

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9708,56 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. mai 2016. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Meelis Viitaki apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Meelis Viitak (isikukood: XXX); esindaja

advokaat Vahur Ambos;

Vastustaja (hageja): Erik Kask (isikukood: XXXX); esindajad

vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar ja advokaat Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. mai 2016. a otsus muutmata ja

Meelis Viitaki apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Meelis

Viitaki kanda.

3. Mõista Meelis Viitakilt välja Erik Kase kasuks 550 eurot

ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Erik Kasele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Erik Kask (hageja) esitas 12. augustil 2015 Meelis Viitaki (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt välja mõista põhinõude 17 600 eurot, intressi 2,50 eurot ja alates 25. juulist 2015 kuni

hagiavalduse esitamiseni seadusjärgses määras arvestatud viivised 69,84 eurot ning seaduses

sätestatud määras viivised alates hagi esitamisest TsMS § 367 alusel kuni põhinõude

rahuldamiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2014. a detsembris kirjaliku lepingu, mille järgi

kostja nõustus hagejale müüma tema omandis oleva XXXX kinnistu XXX hinnaga 35 000 eurot.

Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja tasub XXXX kinnistu eest järelmaksuga. Kokku on

hageja tasunud kostjale 17 600 eurot. XXXX kinnistut hakkasid 2015. a kevadel kasutama hageja

perekonnaliikmed, kes käisid paar korda kuus kinnistul. Vaatamata poolte kokkuleppele, et

kinnistu müügi- ja asjaõigusleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis, esitas kostja

ettekäändeid notarisse mitteilmumiseks.

2015. a juulis teatas hageja kostjale, et kinnistu müügihinna järgmise osamakse tasumine toimub

pärast kinnistu müügilepingu sõlmimist notariaalselt tõestatud vormis. Hageja ei pidanud

mõistlikuks maksete jätkamist, kuni ei ole sõlmitud seaduses ettenähtud vormis lepingut. Kostja

vastas seepeale, et XXXX kinnistule on leitud uus ostja ja kostja ei kavatsenudki kinnistut tegelikult

hagejale müüja. 24. juulil 2015 lahkusid hageja ja tema elukaaslane M.R. oma perega lühiajaliselt

XXXX kinnistul paiknevast elumajast. 25. juulil 2015 XXXX kinnistule naastes avastas hageja, et

elumaja ukselukud on vahetatud ja neil ei ole võimalik elumajja siseneda. Sealjuures jäid majja

perekonna isiklikud esemed. Samal päeval pöördus hageja kostja poole selgituste ja raha

viivitamatu tagastamise nõudega. Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole ja tegi talle

ettepaneku asja kokkuleppel lahendamiseks. 10. augustil teatas kostja, et ei võta hageja esindaja

pakkumist vastu, kuid oli nõus hagejale üle andma tema ja tema perekonna isiklikud esemed

15. augustil 2015 kell 10:00 XXXX kinnistul.

Hagejal nõuab kostjalt tühise tehingu alusel saadud 17 600 euro tagastamist, kuna poolte vahel

2014. a detsembris sõlmitud müügileping on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu.

Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestamise nõudele ja leidis, et ei ole tekitanud kostjale varalist

kahju. Kahju ei ole hageja hinnangul tõendatud. Kostja ei fikseerinud elumaja ja kinnistu

seisukorda 24. juulil 2015 korrektse aktiga, millel oleks mõlema poole allkiri. Kostja väide

küttekolde kahjustamise kohta on väär ja välja mõeldud. Elumajas asuva pliidi raud, välis- ja

sisevooder olid korras nii 2014. a detsembris kui ka 24. juulil 2015, kui kostja tõkestas hageja

juurdepääsu kinnistule. On võimalik, et kostja ise on küttekollet kahjustanud.

Hageja vaidles vastu ka võimalikule kahjule seoses remonditöödega ja teatas, et tema ise ega tema

pereliikmed ei ole elumaja siseruume kahjustanud. Maja vajas juba 2014. a detsembris kinnistu

üleandmise ajal remonti. Hageja teatas, et ei ole rikkunud maja välisfassaadi lampide

paigaldamisega, ei ole maha saaginud viljapuud, ei ole tarvitanud kostja poolt väidetud mahus

elektrit. Kostja väiteid kahju tekitamisest ei saa tõendada vaid remonditööde ja mööbli

hinnapakkumisega. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse määrata hagi rahuldamise korral

väljamõistetud summa tasumine maksegraafiku alusel.

Kostja poolt esitatud väide sanitaarremondi vajaduse kohta on tõendamata ja isegi kui need oleks

tõendatud, on Katuse Ässad OÜ 30.09.2015 hinnapakkumises tehtud tööde maksumus

põhjendamatult kõrge. Katuse Ässad OÜ pakkumises esitatud kapi, vaipade, voodimadratsi

soetamiseks puudub vajadus, sest sarnased esemed (sh hagejale kuuluvad vaibad) on elamus ja jäid

sinna igati kasutuskõlblikena. Samuti on köögiaken igati kasutuskõlblik ja korralik, seda ei ole

värvitud ega töödeldud, vastupidised väited on tõendamata.

Hageja teatel tellis tema kinnistule 2015. a kevadel (juunis) 10 ruumimeetrit küttepuid, millest

enamik jäi kinnistule. Puude eest tasus hageja müüjale sularahas.

Elektri eest tasus hageja elukaaslane sularahas kostjale. Arveid ei ole hageja näinud, sest need said

kostja kätte. Kuivkäimla, millele kostja viitab, on teisaldatav. Hageja ostis selle ja võttis lahkudes

kaasa, mingeid ehitustöid selle paigaldamine või eemaldamine ei nõudnud. Hageja sai kinnistu oma

valdusse 26. detsembril 2014, kuid alaliselt seal ei elanud. Lisaks kasutasid kostja ja tema

elukaaslane kinnistut samal ajal.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused

nõuded kattuvas ulatuses summas 8115,39 eurot, jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt soovis kostja 2014. a sügisel müüa XXXX kinnistu. Hindamisakti kohaselt oli

kinnistu turuväärtus 45 000 eurot. Hageja lubas tasuda kokkulepitud kinnistu ostuhinna 35 000

eurot 2014. a detsembris jõulude ajal. Kostja soovis hagejaga kokku leppida XXXX kinnistu ostu-

müügilepingu sõlmimise aja notari juures. Kohtumisel 2014. a detsembris jõulude ajal teatas

hageja, et raha puudumise tõttu ei saa ta kinnistu ostuhinda kostjale tasuda ühe maksega ja lubas

tasuda osade kaupa selliselt, et 2015. a jõuludeks on ostuhind täielikult tasutud. Pooled leppisid

tasumise osas kokku maksegraafiku.

Kostja lubas hagejal asuda koos perega XXXX kinnistule elama ning hageja perekond elas seal

24.12.2014 – 24.07.2015. Hageja ei pidanud kokkulepitud maksegraafikust kinni ning hilines

maksetega korduvalt. Kokku on hageja tasunud 17 600 eurot. 18. juulil 2015 teatas hageja kostjale,

et tal pole raha, et loobub XXXX kinnistu ostmisest ning soovib tagasi saada kostjale tasutud raha.

Kostja ei soovinud kokkulepitud tehingust loobuda. Kuna kostjal ei olnud võimalik koheselt raha

tagastada, leppisid pooled kokku, et kostja hakkab XXXX kinnistule uuesti ostjat otsima ja peale

kinnistu müümist tagastab hagejale viimaselt saadud summad.

Hageja teatas 18. juulil 2015 kostjale ostu-müügitehingust loobumisest, aga ei vabastanud XXXX

kinnistut koheselt, vaid elas seal edasi. 24. juulil 2015 võttis kostja temale kuuluva XXXX kinnistu

oma otsesesse valdusesse ja vahetas elamu ukselukud. Peale XXXX kinnistu otsese valduse

tagasisaamist selgus, et hageja on kinnistul elamise ajal kahjustanud kinnistul asuvat elamut ja aeda

ning kasutanud kütmiseks kostjale kuuluvaid küttepuid. Hageja poolt kostjale tekitatud varaline

kahju on järgmine:

1) elamu pliidi ülekütmise tulemusena purunenud pliidiraud, pliidi kivist välis- ja sisevooder on

mõranenud ja pude. Remontimiseks vajalike materjalide maksumus koos pottsepa töö ja muude

lisanduvate kuludega on 700 eurot;

2) elamu siseruumides on kahjustatud seinu ja lagesid ning ruumides paiknevat vallasvara.

Kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude summa on 6981,60 eurot;

3) elamus elamise ajal on hageja ära tarvitanud 7 ruumimeetrit kostja küttepuid summas 210 eurot.

Sellele lisaks on hageja jätnud kinnistu kasutamise ajal tasumata arved AS-le Eesti Energia summas

223,79 eurot, mille oli sunnitud kostja ise tasuma.

Tasaarvestatav nõue kokku moodustab seega 8115,39 eurot, mille kostja soovib tasaarvestada

hageja nõudega. Peale tasaarvestust jääb hageja nõude suuruseks 9484,61 eurot, mida kostja ei

tunnista. Kostjale tuli hageja poolne tehingust loobumine 18. juulil 2015 üllatusena. Kostja eeldas

seni, et hageja täidab heas usus kohustused ja sõlmib kostjaga notariaalselt sõlmitud ostu-

müügilepingu. Hageja on käitunud heas usus. Lisaks ei ole saabunud hageja nõude täitmise tähtaeg,

mistõttu on põhjendamatud ka hageja viivise nõuded.

Hageja väited seoses pliidiraua korrasolekuga on väärad. FIE Ivar Feimani teatise kohaselt on

pliidiraud purunenud ülekütmise tagajärjel. See pidi toimuma nimelt kütteperioodil alates 2014

detsembrist kuni 2015 kevadeni, s.o ajal, kui majas elas hageja koos oma perekonnaga.

Kostja ei ole andnud hagejale luba kuivkäimla sellisel kujul väljaehitamiseks. Kuivkäimla rikub

elamusisese õhustiku. Kuivkäimla likvideerimiseks/ümberehitamiseks tuleb kostjal teha kulutusi,

samuti vähendab see elamu turuväärtust.

Katuse Ässad OÜ hinnapakkumises märgitud köögiaken on spetsiaalse tellimuse alusel valmistatud

pakettaken, mille hind koos paigaldusega on kokku 230 eurot. Hageja on püüdnud aknaraami

värvida ja/või millegagi töödelda, mille tulemusena on aknaraam ja osaliselt klaas rikutud. Kostja

on püüdnud akent puhastada, kui see on osutunud võimatuks. Akna üle vaadanud Katuse Ässad

OÜ spetsialistide hinnangul ei ole puhastamine võimalik.

Hageja kasutas 2015. a talvel ära 7 ruumimeetrit kinnistul olnud küttepuid. Kevadel pöördus ta

kostja poole palvega tellida uus kogus küttepuid. Kuna sellel ajal olid pooled veel sõbralikes

suhetes, tellis kostja küttepuud ning hageja tasus küttepuude hinna 200 eurot, mille kohta on tehtud

vastav märkus maja ostu-müügi maksegraafiku lk 2. Samas rõhutas kostja, et varasemalt

äratarvitatud kostja küttepuude eest (ca 7 ruumimeetrit) ei ole hageja kostjale tasunud kuni

käesoleva ajani. Hageja poolt esitatud remonditööde hinnakirju ei saa kostja hinnangul tõenditena

arvestada, sest esitatud dokumentide näol tegemist üldiste hinnakirjadega, mitte konkreetsete

hinnapakkumistega XXXX kinnistu hoonete remondi osas.

Kostja kinnitusel ei ole ta elektri eest raha saanud ega arveid näinud. Arved läksid kinnistu

aadressile. Pooltel oli kokkulepe, et hageja maksab elektri eest otse AS-le Eesti Energia.

14.04.2016 toimunud istungil võttis kostja õigeks hageja nõude summas 9839,74 eurot. Kostja

loobus tasaarvestusest küttepuude hüvitamises osas summas 210 eurot ja osaliselt elektrikulu osas

summas 145,13 eurot. Kostja nõustus, et hageja on toonud lisaks talle tasutud 7 ruumimeetrile

puudele kinnistule veel 10 ruumimeetrit puid, mis jäid suures osas kasutamata. Samuti selgitas

kostja, et 2015. a veebruaris arvel olev võlgnevus Eesti Energiale summas 145,13 eurot pärineb

perioodist, kui hageja perekond veel kinnistut ei kasutanud. Kostja märkis, et tasus hageja eest

juulis elektri võla summas 78,66 eurot. Kostja ise selgitas, et oli suuline kokkulepe hagejaga, et

hageja tasub arveid. Kostja selgitas, et hageja pandud konksudest jäid augud ja hageja seal midagi

ei renoveerinud. Seoses tualetiga leidis kostja, et tal oli olemas tualettpott ja hageja oleks pidanud

selle paika panema ja samuti oli tualett väljas. Kostja esindaja vaidles vastu intressi ja viivise

nõudele ja palus selle jätta rahuldamata.

Alternatiivse vastuväitena palus kostja hagi osalise või täieliku rahuldamise korral TsMS § 445

lg 1 alusel ajatada väljamõistetava summa tasumine vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine sõltub sellest, millal õnnestub kostjal müüa XXXX

kinnistu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 04. mai 2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis Meelis

Viitakilt Erik Kase kasuks välja kokku 18 169,07 eurot, millest 17 133,34 eurot on alusetult

saaduna tagastav põhivõlg, 2,75 eurot intress ja 1032,98 eurot viivis kohtuotsuse tegemise seisuga.

Samuti mõistis maakohus mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras alates 05.05.2016 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis

menetluskulud summas 4444,20 eurot Meelis Viitaki kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus, et sõlmiti kinnistu ostu-müügi

maksegraafik (tl 16) ja nimetatud kirjalik kokkulepe ei ole kehtiv kinnistu ostu-müügi eelleping.

Pooled ei vaidle, et nimetatud graafiku alusel on hageja tasunud kostjale kokku 17 600 eurot.

Maakohus leidis, et VÕS § 1028 lg 1 sätestatud alusetu rikastumise nõude eeldused on täidetud ja

kostjal on kohustus hagejale alusetult saadu tagastada. Hageja andis kostjale raha ilma õigusliku

aluseta, st tühise tehingu alusel. Kostja on omaks võtnud hageja nõude osas, mida ei kata kostja

poolt esitatud tasaarvestuse nõue summas 9839,74 eurot. Kostja nõue tasaarvestuseks jäi

14.04.2016 toimunud istungi seisuga summas 7760,26 eurot, s.o pliidi taastamine 700 eurot, hageja

poolt tarbitud elektrikulu 78,66 eurot, ruumide remondi ja mööbli ja vaipade asendamise kulu

6981,60 eurot.

Kohus asus seisukohale, et pooltel on teineteise vastu samaliigilised, s.o raha tasumise nõuded,

mõlemad nõuded on sissenõutavad. Kostja nõue kahju hüvitamiseks muutus sissenõutavaks kahju

tekkimisel. Hageja nõue ei muutunud sissenõutavaks kohe nõude esitamise järgsel päeval, s.o

26.07.2015, vaid tulenevast hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes oleks hageja pidanud

andma kostjale kohustuse täitumiseks mõistliku aja, kohtu hinnangul 10 päeva.

Kohus leidis, et kostja tasaarvestusnõue hageja vastu kahju ja kulutuste hüvitamiseks on

põhjendatud osaliselt.

Elektri eest tasumisele kuuluva summa 78,66 eurot saab lugeda kostjale tekitatud kahjuks ning

hagejal tuleb see summa hüvitada. Kostjal oli AS-i Eesti Energia ees arvete tasumise kohustus,

kuid see asjaolu ei vabasta hagejat kohustusest hüvitada tema poolt tarbitud elektri kulud.

Pliidi remondiga seotud kostja nõude luges kohus põhjendatuks osaliselt, s.o summas 112 eurot.

Kohus leidis, et puuduvad tõendid, et hageja või tema pereliikmed oleks põhjustanud muid

kahjustusi pliidile kui mõra pliidirauas ja ühe kivi sisse kukkumine küttekoldesse. Pliidiraua

mõranemine ja ühe kivi vahetuse vajadus tekkisid siis, kui elamu oli hageja ja tema pereliikmete

otseses valduses. Nimetatud sündmused on võimalik tunnistaja ütluste alusel ajaliselt määratleda.

Kulusid pliidi remontimiseks vajalike materjalide transpordiks ja pottsepa töö eest tasumiseks ei

ole kostja tõendanud.

Maakohus leidis, et nõue seoses siseruumide remondi ja mööbli ning vaipade hüvitamisega on

suures osas põhjendamatu. Kostja ei esitanud nimetatud kulude vajalikkuse kohta muid tõendeid

kui Katuse Ässad OÜ hinnapakkumise ning tunnistaja I.R.i ütlused. Seejuures lähevad I.R.i ütlused

vastuollu teise tunnistaja ütlustega ning kuna muid tõendeid kahjustuste ulatuse kohta pole, ei

pidanud maakohus I.R.i ütlusi usaldusväärseks. Katuse Ässad OÜ hinnapakkumine näitab vaid

seda, millised tööd on tellinud kostja, mitte aga seda, et hageja on nimetatud esemeid kahjustanud.

Tunnistajate ütlused on maja seisukorra kohas täielikult vastuolus.

Kohus pidas tunnistaja I.R.i ütlusi suures osas eluliselt ebausutavateks. Kui tunnistaja viibis

kinnistul koos lastega, siis vanaemana võinuks ta takistada lapsi sisustust rikkumast või neid

korrale kutsuda. Kostja ei esitanud ütlegi täiendavat tõendit, mis tunnistaja ütlusi toetaks ja millest

oleks nähtunud katkised või soditud tapeedid, soditud sein, määritud vaibad või madrats või katkine

kapp. Hageja esitatud fotodelt (tl 77-78, 113), mis on tehtud 15.08.2015, ei nähtu määrdunud

vaibad või rebenenud ja määrdunud tapeedid.

Maakohus märkis, et nõude kohaselt soovis kostja saada uusi vaipu, madratsit ja kappi, kuigi

tunnistaja I.R.i ütluste kohaselt ei olnud nimetatud esemed hagejale üleandmise ajal uued. Kostja

soovis ka söögitoa laminaatparketi vahetust, kuid ei esitanud tõendeid, et parkett oleks rikutud

hageja tegevuse tulemusel. Nimetatud osas on kostja nõue põhjendamatu.

Kohus luges kostja pretensiooni põhjendatuks köögi akna rikkumist puudutavas osas. Maakohus

leidis et Katuse Ässad AS pakkumises märgitud hind 276 eurot koos paigaldusega on asjakohane.

Kostja heitis hagejale ette ka muid kahjustusi, kuid rahalist nõuet nimetatud asjaolude osas ei

esitanud, mistõttu kohus jättis hindamata nii poolte väited kuivkäimla paigaldamise kohta kui ka

seintesse aukude puurimise kohta.

Kokku oli kostja tasaarvestuse nõue maakohtu hinnangul põhjendatud 466,66 euro suuruses

summas, mis kuulub hageja nõudest mahaarvamisele. Tasaarvestuse tulemusel on kostja

kohustatud hagejale tagastama alusetult saadu 17 133,34 eurot.

Kohus leidis, et põhjendatud on hageja taotlus mõista kostjalt välja intress raha kasutamise eest

VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel. Kostja teadis juba kokkuleppe sõlmimisel, et lihtkirjalik kinnistu

järelmaksu kokkulepe ei ole kehtiv. Seetõttu on kostjal kohustus tasuda saadud summadelt intressi.

Kostja ise selgitas, et on saadud summad ära kasutanud ning kasutas seega teadlikult võõrast raha

nagu endale kuuluvat. Kostjalt tuleb välja mõista intress kokku 2,75 eurot.

Maakohus rahuldas hageja nõude tasumisega viivitamise ees viivise välja mõistmiseks

seadusjärgses määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 05.08.2015, kohutuotsuse tegemise aja

seisuga on kostja olnud viivituses kokku 274 päeva. Kohus arvestas viivist summalt, mida kostja

on kohustatud hagejale tagastama: 17 133,34 eurot. Viivise päevamääraks on seega 3,77 eurot ja

viiviseks kogu perioodi eest kokku on 1032,98 eurot. Maakohus rahuldas hageja nõude kostjalt

välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised.

Maakohus jättis rahuldamata kostja esitatud taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra

ja täitmise tähtaja kindlaks määramiseks. Kohus jättis kuni kohtuotsuse täitmiseni kehtima

14.08.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, mille kohaselt on arestitud kostjale kuuluvad

XXXX ja Kodu kinnistu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas,

millega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt välja põhivõlg 7293,60 eurot, intress 2,75 eurot, viivis

1032,98 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ja teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub apellant tühistada

maakohtu otsus vaidlustatud osas ja saata asi vastavas ulatuses uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud

nõudeid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks olid tunnistaja M.R.i ütlused usutavamad kui

tunnistaja I.R.i ütlused.

Kohtu seisukohad ja järeldused kostja elamu pliidi kahjustuste ja parandamise küsimustes ei ole

veenvad ega asjakohased, pliidi parandamise võimaluste kohta hinnangu andmine ei kuulu

maakohtu pädevusse. Nimetatud küsimuses tuleks eelkõige uskuda asjatundjat Ivar Feimani.

Maakohtu seisukoht ja järeldus ruumides tapeetide rikkumise küsimuses ei ole asjakohane. I.R.i

ütluste lugemine ebausutavateks on alusetu ja vastuolus TsMS § 436 lõikega 2. Maakohtu

paljasõnalised järeldused ei lükka ümber Katuse Ässad OÜ hinnapakkumist ega tunnistaja I.R.i

ütlustega tõendatud asjaolusid kahjustuste kohta elamu siseruumides.

Põhjendamatu on maakohtu etteheide apellandile, et apellant ei andnud vastustajale võimalust

tekitatud rikkumisi kõrvaldada, kuivõrd elamu valduse tagasivõtmine apellandi poolt ja lukkude

vahetamine 25.07.2015 toimus vastustaja jaoks ootamatult. Hageja oleks soovi korral saanud

rikkumised kõrvaldada või hüvitada ka peale 25.07.2015.

Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks ei ole kõlblik tõend kostja poolt esitatud Katuse

Ässad OÜ hinnapakkumine ning miks pidas kohus selles küsimuses kõigist tõenditest usutavaks

tunnistaja M.R.i ütlusi.

Tasaarvestuse tegemisel oleks tulnud võtta arvesse kostja kulusid pliidi remontimiseks vajalike

materjalide transpordiks ja pottsepa töö eest tasumiseks tulenevalt VÕS § 127 lg 6. On eluliselt

selge ja usutav, et ilma materjalide transportimiseta ja pottsepa tööta ei ole võimalik pliiti

remontida, samuti ei tööta pottsepp tasuta, seega tekiksid kostjal vastavad kulud. Samuti on

nimetatud kulude tekkimist ja lisandumist materjalide maksumusele (399,25 eurot) kinnitanud Ivar

Feiman oma arvamuses.

Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja oli osamaksete saamise ajal teadlik, et

tegemist on tühise kokkuleppe alusel saadud maksetega ja seega on tal kohustus tasuda saadud

summadelt intressi. Apellandil puuduvad juriidilised teadmised hindamaks, kas poolte

maksegraafiku kokkulepe oli osamaksete saamise ajal tühine. Apellant kasutas vastustajalt saadud

summasid heas usus oma praeguse elukoha remondiks. Vastustaja nõuded viivise ja intressi välja

mõistmiseks apellandilt on ebaõiglased ning need tuleks jätta rahuldamata või neid oluliselt

vähendada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 sätetest tulenevalt.

Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata apellandi taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel maakohtu

otsusega väljamõistetava summa ajatamist vähemalt 12-kuulise perioodi peale alates kohtuotsuse

jõustumisest võrdsetes osamaksetes igas kuus.

Apellant vaidlustab ka vastaspoole menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Põhjendamatu on

menetluskulude jätmine täies ulatuses kostja kanda, kulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Põhjendatud ei ole õigusabikulude väljamõistmine kahe advokaadi

paralleelse tegevuse eest (arve nr 20151113).

5. Vastustaja (hageja) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning

menetluskulud apellandi kanda.

Vastuse kohaselt on õige maakohtu seisukoht, et kostja kahju hüvitamise nõue ei ole 7293,6 euro

ulatuses tõendatud ega põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tunnistaja ütluste

hindamisel.

Apellant ei ole tõendanud elumaja ruumide remondi, mööbli ja vaipade asendamise vajadust ega

kulu suurust summas 6981,60 eurot. OÜ Katuse Ässad hinnapakkumine apellandi väiteid ei tõenda

ega kinnita ning seda on maakohus ammendavalt ja arusaadavalt selgitanud.

Tõendatud ei ole pliidi remontimise vajadus ega kulu. Tunnistaja I.R. on avaldanud, et tegelikkuses

oli pliidiraud enne elamu üleandmist katki ja 2015. a jaanuaris kukkus üks kivi küttekoldesse.

Arvestades apellandil lasunud tõendamiskoormise täitmata jätmist materjalikulu põhjendatuse ja

pottsepa teenustasu osas on maakohus selles osas jõudnud õigele järeldusele.

Õige on maakohtu seisukoht, et apellandil lasub intressi ja viivise tasumise kohustus. Puuduvad

alused intressi ja viivise vähendamiseks. Samuti on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata

apellandi taotluse kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Apellandi väiteid

menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta on alusetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette

õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või

kohtulahendi põhjendamisel.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid

kõiki oma otsuses.

7. Maakohus leidis oma otsuses, et sisuliselt on hageja nõue täies ulatuses põhjendatud, s.o kostja

peaks tagastama alusetult saadud summa 17 600 eurot ning sellele lisanduvad kõrvalnõuded

(intress ja viivised).

Vaidlus on üksnes selle üle, kui suures ulatuses on kostjal hageja vastu tasaarvestatav rahaline

nõue. Kostja võttis maakohtu istungil hageja nõude õigeks summas 9839,74 eurot, kuid kostja

arvates tuleks ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Maakohus luges tõendatuks, et kostjal on

hageja vastu tasaarvestatav nõue kokku 466,66 eurot, mis kuulub hageja nõudega

tasaarvestamisele. Hageja põhinõudeks jäi seega maakohtu otsuse kohaselt 17 133,34 eurot.

Apellatsiooniastmes vaidlustab kostja temalt põhivõla 7293,60 eurot ja kõrvalnõuete

väljamõistmise. Vaidlus on seega selle üle, kas kostjal on hageja vastu täiendav kahju hüvitamise

nõue 7293,60 euro ulatuses, millega saaks hageja nõude ülejäänud vaidlusaluses osas

tasaarvestada.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et ehkki pooltevaheline õigussuhe on käsitatav

omaniku ja valdaja vahelise suhtena (Asjaõigusseaduse §§ 84 – 88), ei kuulu hageja kui valdaja

vastutuse hindamisel kohaldamisele AÕS § 84. Praegusel juhul ei ole vaidlust selle üle, et hageja

valdus kinnisasja suhtes oli seaduslik, hageja sai valduse kostjalt kui kinnisasja omanikult

pooltevahelise kokkuleppe alusel.

Poolte vahel puudus kehtiv lepinguline suhe. Sõlmitud müügileping oli vorminõude järgimata

jätmise tõttu tühine. Hageja elas kokkuleppel kostjaga kinnistul oma perekonnaga alates

detsembrist 2014 kuni juulini 2015, pooled ei ole tuginenud sellele, et kinnisasja kasutamise eest

oleks hageja pidanud kostjale tasu maksma. Ehkki poolte vahel üürileping puudus, märgib

ringkonnakohus, et VÕS § 334 lg 2 kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise

ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega kui kinnistu olukord on

halvenenud üksnes asja tavapärasele kasutamisele omase kulumise piires (sh nt piltide seinale

kinnitamine vms), ei tuleks üürisuhte puhul üürnikul sellelaadset kulumist hüvitada.

Kinnistu kasutamist hageja poolt on võimalik käsitada tasuta kasutamise suhtena (VÕS § 389 jj).

VÕS § 392 lg 3 sätestab sarnaselt üürisuhtega, et kasutaja (st hageja) ei vastuta kasutusse antud

eseme lepingulisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.

9. Kostja vastunõude õigusliku alusena tulevad kõne alla VÕS § 1043 ja § 1045 (õigusvastane

kahju tekitamine). Kostja on tuginenud sellele, et hageja rikkus tema omandit, samuti VÕS § 127

lõikest 1 tulenevale kahju hüvitamise eesmärgile.

Kostja vastunõue koosneb:

 pliidi taastamise kuludest: kostja esitas nõude 700 eurot; maakohus luges põhjendatuks 112

eurot, seega on vaidlus veel 588 euro ulatuses;

 siseruumide/ siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamise kuludest: kostja esitas nõude

6981,60 eurot, kohus luges põhjendatuks akna parandamisega seotud kulud 276 eurot,

seega on vaidlus veel 6705,60 euro ulatuses.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele osas, mis puudutab pliidi

remontimisega seotud kulude hageja kanda jätmist 112 euro ulatuses.

Kostja on esitanud pliidi parandamise kuludega seoses FIE Ivar Feimani hinnangu (tl 38), millest

tulenevalt on pliidi parandamisega seotud materjalikulu ligi 400 eurot (täpsemalt 399,25 eurot) ja

lisandub pottsepa töökulu, transport jne, milliste suurust ei ole kostja tõendanud, vaid on piirdunud

omapoolse hinnanguga, et need kulud oleksid eeldatavalt 300 eurot.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et pliidi remontimise täieulatuslikku hüvitamist ei ole alust

nõuda hagejalt. Puuduvad tõendid, et hageja või tema pereliikmed oleksid põhjustanud pliidile

muid kahjustusi kui mõra pliidirauas ja ühe kivi küttekoldesse sisse kukkumine. Ehkki pliit võis

vajada FIE Ivar Feimani teatises märgitud ulatuses remonti, puuduvad tõendid, et pliidi niisuguse

seisundi on põhjustanud hageja oma süülise tegevusega.

Maakohtule puudub alus heita ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel. Asja

materjalidest lähtudes asus kohus põhjendatult seisukohale, et hagejal tuleb hüvitada ühe

küttekoldesse kukkunud kivi ning mõranenud pliidiraua kulu. Nende kahjustuste puhul sai lugeda

tõendatuks, et need on tekkinud ajal, mil kinnistu oli hageja perekonna valduses. Hageja ei ole

maakohtu otsust vaidlustanud ega tuginenud sellele, et tegemist oli kinnistu (eluruumi) tavapärasest

kasutamisest tingitud kulumisega. Kohtul oli ka ilma eriteadmisteta võimalik asuda seisukohale, et

üht küttekoldesse kukkunud kivi on võimalik asendada ilma kogu pliiti tervikuna koost lahti

võtmata, arvestades, et asendamisele kuulus ka pliidiraud.

Hüvitise väljamõistmiseks ei ole piisav kostja oletuslik hinnang, et pliidi remondiks kuluks nn

tööraha ca 300 eurot. See hinnang puudutas kogu pliidi terviklikku remonti, mitte üksikuid

pisiparandusi (ühe kivi asendamine, pliidiraua asendamine). Pliidi remontimisega kaasneda võivad

kulud ei ole niisugused, mille suuruse tõendamine tsiviilkohtumenetluses oleks seotud eriliste

raskustega ning mida kohus oleks pidanud kindlaks määrama kaalutlusõiguse alusel (VÕS § 127

lg 6). Seega, kuna kostja kulude suurust ei tõendanud, jättis kohus põhjendatult pottsepa töö ja

transpordikulud arvesse võtmata.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjas esitatud tõendite põhjal õigesti hinnanud ka

ülejäänud kahju suurust. Asjaolu, et kostja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei anna alust heita

kohtule ette menetlusnormide rikkumist.

Kostja esitas tõendina elamu siseviimistluse rikkumise kohta hinnapakkumise (tl 39) väidetavalt

vajalike remonditööde ja uue mööbli kohta summas 4410 eurot (koos käibemaksuga 5292), lisaks

transport 1408 (käibemaksuga 1689,6) eurot; kokku 6981,60 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hinnapakkumine iseenesest ei tõenda hageja poolt

kostjale kahju tekitamist ja vara väärtuse vähendamist, s.o elamu siseviimistluse rikkumist.

Hindamisakti kohaselt (tl 55) oli elamu siseviimistlus heas seisukorras. Kohtule esitatud fotodelt

ei nähtu siseviimistluse kahjustusi. Kostja on küll väitnud, et fotosid ei saa arvestada, kuna neid

lihtsalt ei ole tehtud kahjustatud kohtadest, kuid kostja ise ei ole omalt poolt tõendina fotosid üldse

esitanud, nagu on kohtuotsuses märkinud ka maakohus.

12. Sisuliselt ainus tõend sisustuse rikkumise kohta hageja (pereliikmete – alaealiste laste) poolt

ongi tunnistaja I.R.i ütlused, kes on samaaegselt nii kostja elukaaslane kui ka laste vanaema.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud õigesti, koostoimes ning kogumis ja

siseveendumuse kohaselt. Kohus ei ole rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme.

Maakohus on märkinud, et tunnistajate ütlused (hageja elukaaslane M.R. ja kostja elukaaslane I.R.)

on maja seisukorra osas täielikult vastuolus. Vastavalt üldisele tõendamiskoormise jaotusele

(TsMS § 230 lg 1) tuli kostjal tõendada oma väiteid, et hageja ja/või tema pereliikmed rikkusid

süüliselt elamu siseviimistlust, tekitades kostjale õigusvastaselt kahju. Kui käsitada mõlema

tunnistaja ütlusi võrdväärse tõendina, siis tuleks lugeda, et tunnistaja I.R.i ütlused on tunnistaja

M.R.i ütlustega ümber lükatud. Seega puuduvad asjas tõendid selle kohta, et hageja pereliikmed

oleksid elamu seisukorda halvendanud ja kahju tekitanud.

13. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on usutav, et 7 kuu jooksul elamu kasutamisel esineb

mõningane kulumine. Tavapärasel juhul on eluruumi normaalne kulumine ehk amortisatsioon

kaetud üüriga, mida eluruumi kasutaja maksab ruumide omanikule elamu kasutamise eest.

Praegusel juhul pooled üürilepingut ei sõlminud. Siiski ei oleks kostjal olnud välistatud nõuda

hagejalt kasutuseeliste hüvitamist (TsÜS § 62 lg 1), kostja aga tugines üksnes temale varalise kahju

tekitamisele. TsMS § 5 lg 1 alusel menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest.

Maakohus on seega asjas esitatud tõenditest lähtudes teinud õigesti kindlaks kostja vastunõude

suuruse, mida kostjal on võimalik hageja nõudega tasaarvestada.

14. Asjakohased ei ole apellandi väited, mille kohaselt ei ole põhjendatud temalt intressi ja viiviste

väljamõistmine, kuna apellandil puudusid õigusalased teadmised hindamaks, kas poolte vaheline

maksegraafiku kokkulepe oli kehtiv või vorminõuete rikkumise tõttu tühine. Kohus on kohaldanud

VÕS § 1035 lõiget 3. Nii intress kui viivis on välja mõistetud seaduses sätestatud määras ning esile

ei ole toodud mõjuvaid põhjendusi, miks tuleks kõrvalnõudeid oluliselt vähendada.

Kohtule puudub alus heita ette õigusnormi väära kohaldamist seoses sellega, et kohus ei ajatanud

kohtuotsuse täitmist vastavalt kostja taotlusele 12-kuulise perioodi peale. TsMS § 445 lg 1

kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsustus, maakohus on otsuse täitmise ajatamisest keeldumist

piisavalt põhjendanud (kohtuotsuse lk 12). Hageja on kostjale alusetult tasunud 17 600 eurot,

millest hagejal on õigus tagasi saada 17 133,34 eurot ning lisanduvad kõrvalnõuded (intress 2,75

eurot ja maakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1032,98 eurot).

Poolte huvisid kaaludes puudub põhjendus eelistada kostja huve saada võlgnevuse tasumiseks

ajapikendust hageja huvile saada tagasi alusetult tasutud rahasumma.

Kuna kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, siis maakohtu otsus tervikuna ei

jõustunud ning kostjal on olnud võimalik otsuse täitmiseks vajalikke vahendeid leida ka

apellatsioonimenetluse kestel.

15. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas – s.o osas, milles kohus luges põhjendatuks vastaspoolel kahe esindaja olemasolu ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja vandeadvokaat U. Kõrgessaare poolt osutatud õigusabikulud 3 tunni ja

56 minuti ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid diskretsiooni piiride

ületamise korral. Käesoleval juhul ei ole alust maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita.

Maakohus on otsuse lk-l 14 piisava põhjalikkusega käsitlenud hageja menetluskulude suurust ja

põhjendatust, muuhulgas on kohus lugenud hagejal kahe advokaadist esindaja olemasolu

põhjendatuks üksnes osaliselt. Kohus on hinnanud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ka

tervikuna leides, et hageja õigusabi mahtu saab tervikuna pidada õigustatuks 24 tunni ja 16 minuti

ulatuses, sh kohtuistung kestusega 4 tundi ja 40 minutit. Ringkonnakohus nõustub, et niisugune

õigusabi osutamise maht on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega. Tegemist oli

keskmiselt keeruka tsiviilasjaga.

16. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta apellandi kanda. Sh jäävad apellandi kanda tema enda menetluskulud.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustajal tekkinud

ringkonnakohtus menetluskulusid õigusabikulude näol 550 euro ulatuses (summa sisaldab

käibemaksu). Vastustaja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 3 h 40 minuti ulatuses, töötunni

hinnaga 125 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades

on niisugune õigusabikulu vajalik ja põhjendatud, mistõttu tuleb vastustaja taotlus rahuldada ja

mõista apellandilt vastustaja kasuks välja 550 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude

katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/