3-17-309/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-17-309

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses riiete, voodipesu ja

käterätikute vahetamise õigeaegse tagamata jätmisega ja

jalutuskäikudest ilmajäämisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus

Kirjalik menetlus

Määruskaebuse esitaja Aleksei Bobrovnitski

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.02.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 06.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 4-5), milles palus

tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses riiete, voodipesu ja käterätikute

vahetamise tagamata jätmisega ja jalutuskäikudest ilmajäämisega. Kaebuse põhjendused olid

järgmised.

Sektsioonis P2, kus määruskaebuse esitaja viibis, toimus voodipesu ja käterätikute vahetus

16.12.2016. Viru Vangla võttis samal päeval määruskaebuse esitajalt pesemiseks vanglariietuse:

püksid, lühikesed püksid ja kaks T-särki. Pärast seda ei vahetatud voodipesu kuni 13.01.2017 ja

vanglariietus tagastati 16.01.2017. Seejärel tuldi riideid pesemiseks küsima 13.01.2017, aga

16.12.2016 antud riideid ei olnud veel tagasi toodud. Viru Vangla lubas 13.01.2017, et toovad

detsembris pesemiseks antud riided tagasi 13.01.2017 pärastlõunal. Kuna pesust lubati riided

pärastlõunal tagasi tuua, andis määruskaebuse esitaja ära pesemiseks enda püksid, lühikesed

püksid ja T-särgi. Lubatud riided aga toodi pesust tagasi alles 16.01.2017. Seega ei saanud

määruskaebuse esitaja käia kolm päeva väljas värskes õhus jalutamas. Määruskaebuse esitaja

palus tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus voodipesu ja käterätikute, vangla riietuse

vahetamise õigeaegse mittetagamise ja värskes õhus jalutuskäigust ilma jätmise osas.

Põhjendatud huvina tõi määruskaebuse esitaja välja samasuguse tegevuse edaspidise

ärahoidmise.

2. Viru Vangla vabandas kohtunõudele (tl 6) esitatud vastuses (tl 8-9) määruskaebuse esitaja

ees, et vangla ei suutnud tagada määruskaebuse esitaja riietusesemete vahetust vangla

kodukorras sätestatud viisil, samuti, et eelnevast tulenevalt ei saanud määruskaebuse esitaja

kasutada oma õigust jalutuskäigule. Viru Vangla oli seisukohal, et määruskaebuse esitatud

faktiväidete üle vaidlus puudub. Vangla selgitas, et nad on alustanud vastavate tööprotsesside

hindamist, et sisse viia vajalikud muudatused, et edaspidi analoogseid minetusi minimeerida

ning alati tagada kinnipeetavatele vajalike riietusesemete olemasolu. Viru Vangla oli

seisukohal, et tuvastamiskaebuse menetlemiseks puudub halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 45 lg 2 sätestatud alus. Vangla ei pidanud tõenäoliseks, et analoogne situatsioon

määruskaebuse esitajaga korduks. Viru Vangla märkis täiendavalt, et kinnipeetav peab vastavalt

kodukorrale saama puhta pesukomplekti tagasi nädala jooksul, kui aga mingil põhjusel ta seda

ei saa, tuleks sellest informeerida inspektor-kontaktisikut ning vajadusel saab kinnipeetav

kaitsta enda õigusi kohustamisnõudega.

3. Tartu Halduskohus lõpetas 28.02.2017. a määrusega (tl 12-13) haldusasja menetluse Viru

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kaebust menetlusse võtmata.

Halduskohus selgitas, et HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse,

kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on

antud või toiming tehtud. Menetlus lõpetatakse sellel alusel ka tuvastamiskaebuse osas, kui

vastustaja sooritab toimingu, millega rahuldab kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu

tuvastamise vastu (vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne, lk 509). Määruskaebuse esitaja pöördus halduskohtu poole põhjusel, et tuvastada

Viru Vangla tegevuse õigusvastasus riiete, voodipesu ja käterätikute mitteõigeaegsel tagamisel.

Samuti palus määruskaebuse esitaja tuvastada, et ta jäi eelnevaga seoses ilma jalutuskäikudest

värskes õhus. Viru Vangla on 27.02.2017. a vastuses kohtule teatanud, et on tutvunud

kaebusega, kohtunõudega ning vanglasiseselt kontrollinud kaebuse asjaolusid ning on

seisukohal, et kinnipeetava poolt esitatud faktiväidete üle vaidlus puudub. Halduskohtule

esitatud seisukoht sisaldas vabandust määruskaebuse esitaja ees. Halduskohus leidis, et

määruskaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud. Halduskohus selgitas, et HKMS § 152 lg 1

punkti 4 tuleb tõlgendada laiendavalt, s.o sätte kohaldamine ei eelda kaebuses esitatud nõude

formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt. Määruskaebuse esitaja küll soovis kohtult vangla

tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, aga vangla on võtnud toimunud sündmused omaks, ei

väida nende õiguspärasust ning on toimunu osas vabandanud. Halduskohtu hinnangul puudus

vajadus otsustada toimingute õigusvastasuse üle juhtumil, kus poolte vahel vaidlust rikkumise

toimumise üle ei ole.

Halduskohus leidis, et menetluse jätkamine HKMS § 152 lg 2 alusel tuvastamisnõudes ei ole

määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik. Kõne alla tuleks tuvastusnõue hilisema kahju

hüvitamise nõude esitamise eesmärgil, kuid vangla on juba rikkumised omaks võtnud. Juhul,

kui praeguse kohtuasja asjaolude pinnalt on määruskaebuse esitajale tekkinud kahju, on

määruskaebuse esitajal võimalik pöörduda hüvitusnõudega otse vangla poole. Halduskohtu

hinnangul puuduks vajadus vangla toimingu võimaliku õigusvastasuse eraldiseisvaks

tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil isegi siis, kui määruskaebuse esitaja

seda taotleks. Halduskohus märkis, et selline tuvastamiskaebus ei oleks lubatav ka HKMS § 45

lg-s 2 nimetatud piirangute tõttu.

Eeltoodust tulenevalt lõpetas halduskohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 ja

§ 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 06.03.2017 määruskaebuse (tl 20) Tartu Halduskohtu

28.02.2017. a määruse peale, milles palus määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta

menetluse määruskaebuse esitaja kaebus Viru Vangla tegevuse tuvastamise nõudes.

Määruskaebuse esitaja väitis, et tegemist pole ühekordse juhtumiga vaid mitteõigeaegne

voodipesu, käterätikute ja samuti vangla riiete vahetus on süstemaatilise iseloomuga ning

kirjeldas voodipesu ja käterätikute vahetust jaanuaris-veebruaris 2017.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28.02.2017. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses toodud väide ei anna alust selle

rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6. Määruskaebuse esitaja väitis, et tuvastamisnõue on põhjendatud, sest vangla tegevus

mitteõigeaegse voodipesu, käterätikute ja vangla riietuse vahetusega seonduvalt on

süstemaatilise iseloomuga. Halduskohus nentis määruses, et puudub vajadus otsustada

toimingute õigusvastasuse üle juhtumil, kus poolte vahel vaidlust rikkumise toimumise üle ei

ole. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu praktika kohaselt on tuvastamisnõude esitamine

lubatud üksnes juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel

(RKHKm 02.04.2009, 3-3-1-100-08, p 36). Ringkonnakohus leiab, et kui kohus tuvastab eraldi

otsusega Viru Vangla toimingute õigusvastasuse, siis see ei anna määruskaebuse esitajale oma

õiguste edaspidiseks kaitseks eelist. Antud juhul toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral ei

pruugi haldusorgan tegevust lõpetada või tegevusetuse asemel tegutsema asuda. Kohus saab

toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral fikseerida ainult fakti, et toiming oli õigusvastane.

Viru Vangla ei ole halduskohtule esitatud vastuses määruskaebuse esitaja väidetele vastu

vaielnud ja on asunud seisukohale, et faktiväidete üle vaidlus puudub. Järelikult

tuvastamisotsuse tegemine antud olukorras ei annaks määruskaebuse esitajale edaspidi kindlust

määruskaebuse esitaja poolt märgitud tegevusetuste ärahoidmiseks. Olukorras, kus Viru Vangla

on määruskaebuse esitaja ees vabandanud ja oma eksimust tunnistanud, puudub määruskaebuse

esitajal preventiivne huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus nõustub

Viru Vanglaga, et kui määruskaebuse esitaja ei ole saanud puhast pesukomplekti tagasi

kodukorras märgitud tähtaja jooksul, on igati mõistlik sellest teada anda oma

inspektorkontaktisikule ning vajadusel saab määruskaebuse esitaja enda õigusi kaitsta

kohustamisnõudega.

7. Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2017. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits