3-17-267/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-267

Vaidlus

Radix

Hoolduse

OÜ

vaidlustus

Tallinna

Keskkonnaameti 22.12.2016 käskkirja nr 4-4.1/89 p-de

3 ja 4 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Radix Hoolduse OÜ, volitatud

esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja

(hankija)

–

Tallinna

linn

(Tallinna

Keskkonnaameti kaudu), volitatud esindajad Kristel

Kivijärv ja Kristjan Mark

Kolmas isik – OÜ Ekovir

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.03.2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17.04.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Radix Hoolduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

20.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-17-267 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 04.05.2017 (HKMS § 278

lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Keskkonnaamet (hankija) avaldas 16.09.2014 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teenuste kontsessiooni andmine jäätmete

kogumiseks ja veoks (Pirita ja Vanalinn)“ (viitenumber 154895) hanketeate. Riigihange oli

jagatud kaheks osaks: osa 1 – Pirita jäätmeveopiirkond nr 13 ja osa 2 – Vanalinna

jäätmeveopiirkond nr 8. Riigihankes esitas Pirita jäätmeveopiirkonna osas pakkumuse muu

hulgas Radix Hoolduse OÜ.

3-17-267

2(9)

2. Tallinna Keskkonnaamet avas Pirita jäätmeveopiirkonna osas pakkumused 29.10.2014

ning 22.12.2016 käskkirja nr 4-4.1/89 p-ga 1 kvalifitseeriti pakkujad (sh Radix Hoolduse OÜ),

p-ga 2 tunnistati pakkujate (sh Radix Hoolduse OÜ) pakkumused vastavaks, p-ga 3 lükati Radix

Hoolduse OÜ pakkumus kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus tagasi ning p-ga 4

tunnistati edukaks OÜ Ekovir pakkumus.

Pärast pakkuja täiendavate selgituste hindamist leiab hankija endiselt, et Radix Hoolduse OÜ

pakkumus ühikuhinnaga 0,20 eurot on põhjendamatult madala maksumusega. Pakkuja ei ole

konteinerite

tühjendustest

saadava

tulu

kalkuleerimisel

õigesti

arvesse

võtnud

hankedokumentide (HD) lisa 2 p-des 5.1–5.5 toodud koefitsiente. Pakkuja saadav tulu on

koefitsiente arvestades 20 805 eurot 26 742,80 asemel. Kuna konteinerite rentimise teenus ei

kuulu hanke eseme hulka, on pakkuja ebaõigesti vastava tuluga arvestanud. Samuti on pakkuja

tugevasti üle hinnanud muude lisateenuste (mahutiväliste jäätmete kogumine ja tühisõidutasu,

vooderduskoti paigaldamine, käsitransport, avamisvahendite haldamine) osutamisest saadavat

tulu. Hankija hinnangul saab lisateenustest saadav tulu olla maksimaalselt 5735 eurot aastas,

mitte 20 444 eurot, nagu väidab pakkuja. Pakkumuse maksumuse juures ühikuhinnaga 0,20

eurot oleksid pakkuja tulud kokku maksimaalselt 26 540 eurot aastas, mis ei kata teenuse

nõuetekohaseks osutamiseks minimaalselt vajalikke kulusid (43 323,20 eurot aastas).

3. Radix Hoolduse OÜ vaidlustas 22.12.2016 käskkirja p-d 3 ja 4 riigihangete

vaidlustuskomisjonis (VAKO).

4. VAKO 27.01.2017 otsusega vaidlustuses nr 2-17/154895 jäeti Radix Hoolduse OÜ

vaidlustus rahuldamata.

5. Radix Hoolduse OÜ esitas 03.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

19.02.2017) riigihankes viitenumbriga 154895 Tallinna Keskkonnaameti 22.12.2016 käskkirja

p-de 3 ja 4 ning VAKO 27.01.2017 otsuse tühistamiseks.

1) VAKO leidis ekslikult, et kaebaja ei soovi hankelepingut sõlmida ning jättis õigusvastaselt

kontrollimata 22.12.2016 käskkirja p 3 õiguspärasuse. Ebaõige on VAKO seisukoht, et kaebajal

ei ole õigust vaidlustada hankija otsust sõlmida hankeleping hanketingimustest erinevatel

tingimustel. Euroopa Kohtu 29.04.2004 otsusest kohtuasjas nr C-496/99 P (p-d 59, 64 ja 115)

tuleneb, et ka pärast hankelepingu sõlmimist on hankes osalenud konkurendi kaebus hanke

võitjale suunatud otsuste tühistamiseks lubatav – sõltumata sellest, kas isiku pakkumus on välja

valitud, peab tal olema võimalus kontrollida kogu pakkumusmenetluse ja selle jooksul tehtud

otsuste õiguspärasust.

2) Hankija on põhjendamatult vähendanud kaebaja poolt lisateenuste osutamisest saadud tulu

ning jätnud arvesse võtmata kaebaja äririski, mis põhineb konteinerite tegelikul

tühjenduskordade arvul. Hankija leiab ebaõigesti, et kaebaja ei saanud pakkumuse maksumuse

arvutamisel arvestada jäätmemahutite üüritulu. Kaebaja ei nõustu hankija seisukohtadega

ületäitunud jäätmemahutite ja kogumisvahendite kõrvalt kogutud jäätmete vedamise tasu ja

tühisõidutasu arvestusega. Mahutivälised jäätmed tekivad tühisõitude tulemusena ning

tühisõitude arv suurendab vedaja tasu. Vooderduskoti paigaldamise tasu osas lähtus kaebaja

emaettevõtte (AS Eesti Keskkonnateenused) andmetest ning eeldusest, et veopiirkonnas

paigaldatakse keskmiselt 600 vooderduskotti kuus, mida on rohkem kui hanketeates toodud

hinnanguline arv (5512 biolagunevate jäätmete mahuti tühjendust aastas). Hankija on

põhjendamatult seadnud kahtluse alla kaebaja avamisvahendite haldamise tasu arvestuse.

3) Hanketeate ja HD järgi oli teenuse osutamise algusajaks 01.12.2015. Hankelepingu

sõlmimine pärast nimetatud kuupäeva oleks vastuolus hanketeate ja HD-ga. Riigikohus leidis

28.10.2014 otsuse asjas nr 3-1-1-46-14 p-des 11.2 ja 11.3, et hankeleping tuleb sõlmida HD-ga

samadel tingimustel ning HD-st erineva sisuga lepingu sõlmimine ei ole ühelgi põhjusel

3-17-267

3(9)

seaduslik. HD-s toodud tingimustel ei ole Pirita veopiirkonnas hankelepingu õiguspärane

sõlmimine seega enam võimalik. Sellest tulenevalt on ka OÜ Ekovir pakkumuse edukaks

tunnistamine (käskkirja p 4) õigusvastane. Vaidlustatud käskkirja p 4 on vastuolus Euroopa

parlamendi ja nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/18/EÜ art-ga 2, asjaomase Euroopa Kohtu

praktika (C-559/10, p 25; C-42/13, p-d 42–44; T-415/10, p-d 80 ja 133; C-278, p-d 26–29),

riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-dega 2 ja 3 ning § 36 lg 1 ls-ga 1. Hankelepingu sõlmimine

praegusel ajal tähendaks hanke algdokumentides ette nähtud hankelepingu olulise tingimuse

muutmist. HD-st ei nähtu, et hankija oleks endale sõnaselgelt jätnud õiguse muuta hankelepingu

täitmise tähtpäeva, mistõttu oli hankija kohustatud sõlmima hankelepingu hanketingimustes

näidatud tähtpäeval.

4) Kui kohtu hinnangul on võimalik hankelepingu õiguspärane sõlmimine, siis piiravad

käskkirja p-d 3 ja 4 kaebaja õigust sõlmida hankeleping Pirita veopiirkonnas. Kui kohus aga

leiab, et hankelepingu sõlmimine ei ole lubatud, rikub hankelepingu sõlmimine pärast HD-s

määratud tähtpäeva kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele koosmõjus ettevõtlusvabadusega.

Riigikohus on aktsepteerinud riigihankes osalenud pakkuja õigust vaidlustada samas riigihankes

sõlmitud hankelepingu muutmist. Radix Hoolduse OÜ kaebeõigus tuleneb ka HKMS § 268 lg-

st 1, mida tuleb mõista sarnaselt RHS § 117 lg-le 1 (Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr 3-3-1-

44-13, p 16).

5) Kaebuse lahendamiseks on vajalik taotleda Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi

89/665/EMÜ art 1 lg 3 ja direktiivi 2004/18 art 2 tõlgendamise kohta.

6. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Teenuse maht oli riigihankes ette antud ning sellest pidid lähtuma kõik pakkujad. Kaebaja

ei võtnud pakkumust tehes aluseks HD-le lisatud teenuse eeldatavat mahtu ning koefitsienti 0,8.

Neid näitajaid arvestades oleks kaebaja teenitav tulu 20 805 eurot aastas kaebaja väidetud 26

742,80 euro asemel. Teenuse eeldatava mahu määramisel lähtus hankija Tallinna

jäätmevaldajate registri andmetest, mis pärinevad piirkonna varasemalt jäätmeveo ainuõigust

omavalt ettevõttelt AS-lt Eesti Keskkonnateenused. Kaebaja esitatud andmed tühjenduste arvu

ja jäätmete koguse kohta ei ole kontrollitavad.

2) Kaebaja ei saanud pakkumust tehes arvestada konteinerite üürituluga, kuna see ei kuulu

hanke eseme hulka (Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-559).

Hankijale teadaolevalt jääb tühisõitude arv alla 1% kõikidest tühjendustest. Selleks, et kaebaja

saaks oma soovitud lisatulu, peaks tühisõite olema enam kui 10% kõigist tühjendustest. Kuna

kaebaja kalkuleeritud tühisõitude arv ei ole põhjendatud, siis on kaebaja alusetult arvestanud ka

mahutiväliste jäätmete äraveo eest saadava tuluga. Kaebaja seisukoha ebaõigsust kinnitab ka

asjaolu, et kaebaja arvutab mahutiväliste jäätmete mahtu ja tühisõite veoki kohta. Pakkumuse

hinna kujundamisel peab lähtuma sellest, mitu kuupmeetrit jäätmeid, sh mahutiväliseid jäätmeid

saab jäätmevaldaja tekitada. Samuti on kaebaja eksinud vooderduskottide paigaldamisest,

jäätmemahutite käsitranspordist ja luku avamise teenusest saadava tulu arvestamisel. Kui

lahutada kaebaja planeeritud tulust jäätmemahutite üüriteenuse eest planeeritud tulu ja summa,

mille kaebaja on jäätmemahutite tühjenduste arvuga eksimise tõttu valesti käibe hulka arvutanud,

teeb see kaebaja tuluks kokku 205 647,64 eurot. Kuivõrd kaebaja on selgitanud, et tema kulud

kokku on 216 616 eurot, siis isegi juhul, kui kaebaja on muude lisateenuste eest saadava tulu

õigesti arvestanud, on kaebaja pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, sest kaebaja

kulud ei kata tema tulusid.

3) Kvalifitseerimistingimustest ei saa tuletada teenuse osutamise kohustuslikku algustähtpäeva.

HD p-s 2.5.1 märgitud teenuse osutamise eeldatav algusaeg 01.12.2015 ei ole pooltele siduv ning

mõistlikult tähelepanelik pakkuja pidi sellest aru saama. Hankelepingu kestus on hanketeate p II.3

3-17-267

4(9)

kohaselt 60 kuud teenuse osutamise alustamise kuupäevast arvates. HD p 5.22 järgi tuleb

vastuolude korral lähtuda hanketeatest. Hanketeates ega HD-s ei ole määratud kindlaks teenuse

osutamise ajavahemikku. Eelnevat arvestades ei ole kaebaja viide Euroopa Kohtu otsusele

kohtuasjas C-496/99 P asjakohane. Kuna hanke alusdokumentides ei olnud teenuse osutamise

perioodi fikseeritud kindlaksmääratud kuupäevadega, siis ei ole teenuse osutamisega alustamine

pärast 01.12.2015 käsitletav HD muutmisena ja vastuolu RHS § 36 lg-ga 1 puudub.

7. OÜ Ekovir ei esitanud kaebusele oma seisukohta.

8. Tallinna

Halduskohus

jättis

20.03.2017

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

1) Arvestades, et kaebaja on nii VAKO-le esitatud vaidlustuses kui ka kohtumenetluses

kinnitanud, et hankelepingu õiguspärase sõlmimise võimalikkuse korral soovib ta hankelepingu

sõlmida, leidis VAKO ebaõigesti, et kaebajal puudub kaebeõigus vaidlustatud käskkirja p 3

tühistamise nõudmiseks.

2) Tehnilise kirjelduse p 6 mõte sai olla üksnes see, et kõik pakkujad lähtuksid pakkumuste

esitamisel ühtsetel alustel HD-le lisatud Exceli failides olevatest andmetest, mitte ei otsustaks

ise, milline on tegelik teenuse maht. Kui kaebaja leidis, et hankija on teenuse eeldatava mahu

osas lähtunud vääratest andmetest, oleks kaebaja pidanud vaidlustama HD või paluma hankijalt

selgitusi. Kaebaja seda ei teinud.

3) Hankija on põhjendatult leidnud, et kaebaja on pakkumuses lubamatult arvestanud

konteinerite üürimisest saadava tuluga. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-16-

559 järgi saab hankelepingu nõuetekohase täitmise riski hinnates arvesse võtta üksnes

konkreetse pakkumuse tingimusi ja hankelepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid ning

aktsepteerida ei tohiks sellist pakkumust, mille tegemisel on pakkuja (nt turuosa hõivamiseks)

algusest peale kavandanud hankelepingu täitmisega otseselt seonduvate kulutuste katmist

konkreetse hankelepingu välistest tuludest. Seega ei saa oletuslikku konteinerite rendist

saadavat tulu arvestada hankelepingu alusel saadava tulu hulgas.

4) Kui lahutada kaebaja poolt planeeritud kogutulust summas 267 428 eurot jäätmemahutite

renditeenuse eest planeeritud tulu summas 32 091,36 eurot ja 29 689 eurot, mille kaebaja on

jäätmemahutite tühjenduste arvuga eksimise tõttu valesti käibe hulka arvestanud, teeb see

kaebaja tuluks kokku 205 647,64 eurot. Kuivõrd kaebaja väitel on tema kulud kokku 216 616

eurot, siis isegi juhul, kui kaebaja on lisateenuste eest saadava tulu õigesti arvestanud, on

kaebaja pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, sest kaebaja tulud ei kata tema

kulusid. Seega on hankija kaebaja pakkumuse õiguspäraselt RHS § 48 lg 3 alusel tagasi

lükanud.

5) Kuivõrd kaebaja pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi, ei saa OÜ Ekovir pakkumuse

edukaks tunnistamine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustaja õigustatud huvi

hankemenetluses

osalemiseks

peab

seonduma

hankija

tegevusega

konkreetses

hankemenetluses ning isiku seadusega kaitstavaks huviks ei saa olla samas asjas uue

hankemenetluse korraldamine. Kaebaja kaebeõigust ei saa tuletada ka Euroopa Kohtu lahendist

kohtuasjas nr C-689/13. Euroopa Kohus ei ole pidanud vaidlustuse esitamise õiguspäraseks

huviks uue hankemenetluse läbiviimise taotlemist eesmärgiga selles osaleda, vaid on selgitanud,

et uue hankemenetluse algatamine võib olla vajalik, kui edukaks tunnistatud pakkumus ei osutu

nõuetekohaseks. Ka direktiivi 89/665 art 1 lg-t 3 ei saa tõlgendada viisil, et see annaks

kaebeõiguse isikule, kelle pakkumus on hankija poolt õiguspäraselt tagasi lükatud ning kelle

huviks on samas asjas uue riigihanke korraldamine.

6) Kaebaja leiab ekslikult, et hanketeates märgitud osalemistingimustes on kindlaks määratud

hankelepingu algusaeg. Kuna hankija on tähtaja juures kasutanud sõna „eeldatav“, ei saanud

3-17-267

5(9)

tegemist olla hankelepingu sõlmimisel kohustusliku tingimusega. Hanketeates ega HD-s pole

sätestatud teenuse osutamise kindlaks määratud ajavahemikku. Piisavalt informeeritud ja

mõistlikult tähelepanelikud pakkujad pidid hanketeatest ja HD-st aru saama selliselt, et tegelik

teenuse osutamise algusaeg võib teenuse osutamise eeldatavast algusajast erineda. Seega pole

õige kaebaja seisukoht, et hankija kavatseb hankelepingu sõlmida hanketeates või HD-s

sätestatust erinevatel tingimustel. Kaebaja väited võimalikust konkurentsieelisest ja võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisest on otsitud ja tõendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Radix Hoolduse OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Halduskohus lähtus pakkumuse tagasilükkamist põhjendades asjaoludest, millest hankija

ei lähtunud. Hankija ja halduskohus ei arvestanud sellega, et pakkumuste esitamise ja teenuse

osutamise eeldatava alguspäeva vahele jääva aja (aasta ja 1 kuu) jooksul võib Pirita

veopiirkonnas toimuda pakkumuse maksumust mõjutada võivad muutusi, näiteks elanike arvu

suurenemine.

2) Halduskohtu ja hankija viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-16-559

on asjakohatu, kuna see otsus tehti avalikult teatavaks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

ning kaebaja ei saanud sellega pakkumuse tegemisel arvestada. Kuigi konteinerite rentimine ei

ole hanke objektiks, on see lahutamatult seotud korraldatud jäätmeveoga. Kohtupraktikas

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-87-10, Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-06-

1484) on aktsepteeritud võimalust, et jäätmevedaja katab korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamise kulud lisaks hankelepingu alusel saadavale tasule ka teiste tulude arvelt.

Halduskohus ei hinnanud kõiki kaebaja pakkumuse tagasilükkamist puudutavaid vastuväiteid.

3) Hankelepingu täitmise algustähtpäeva möödumise tõttu ei ole hankelepingu õiguspärane

sõlmimine enam võimalik. Seega peab hankija korraldama uue jäätmeveo hanke. Halduskohus

jättis tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu otsuse haldusasjas nr 3-06-647, milles leiti, et uuel

riigihankel osalemise võimalus on halduskohtumenetluses kaitstav õigus. Direktiivi 89/665 art

1 lg-st 3 tulenev kaebeõigus hankeasjades ei ole seotud nn pakkuja staatusega, vaid kaebeõigus

on muu hulgas ka isikul, kes on hankemenetluses pakkumuse esitanud (Euroopa Kohtu otsus

kohtuasjas nr C-26/03, p 40). Halduskohus, asudes ekslikult seisukohale, et kaebajal puudub

käskkirja p 4 vaidlustamiseks kaebeõigus, jättis hindamata osad kaebaja vastuväited käskkirja

p 4 õiguspärasusele. Kui ka ringkonnakohus kahtleb kaebaja kaebeõiguses, tuleb küsida

Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi 89/665 art 1 lg 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 2

tõlgendamise kohta. Käskkirja p 4 õigusvastasuse küsimuses jääb kaebaja halduskohtule

esitatud seisukohtade juurde.

10. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

1) Halduskohus lähtus käskkirja p 3 õiguspärasust kontrollides käskkirjas toodud kaalutlustest

ega esitanud oma täiendavaid põhjendusi. Kuivõrd Pirital kehtib jäätmete vedamisel hetkel

vaba turu olukord, ei ole vastustajal teenuse eeldatava mahu kohta uuemaid andmeid kui

jäätmevaldajate registri andmed seisuga 25.08.2014. Arvestades, et pakkumuste esitamise

tähtpäev oli 29.10.2014, ei saanud kaebaja pakkumust esitades lähtuda sellest, kui palju inimesi

elab Pirita linnaosas hilisemal ajal. Teenuse maht võib pärast lepingu sõlmimist mõnevõrra

muutuda, kuid teenuse mahu kasvuga ei kasva mitte üksnes jäätmevedaja tulud, vaid ka kulud.

3-17-267

6(9)

2) Vastustaja tugines õiguspäraselt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-16-

559. Asjaolu, et kõnealune otsus tehti pärast pakkumuste esitamist, ei tähenda seda, et

pakkumuse maksumuses võis arvestada hankelepingu välise tuluga.

3) Kaebaja on arvestanud Pirita veopiirkonnas kümme korda suurema tühisõitude ja

mahutiväliste jäätmete hulgaga kui teistes piirkondades. Seetõttu on kaebaja tühisõitude ja

mahutiväliste jäätmete vedamise osas arvestanud põhjendamatult suure eeldatava tuluga.

Samuti on kaebaja arvestanud tegelikkusest tunduvalt suurema biolagunevate jäätmete

vooderduskottide paigaldamisest, käsitranspordi teenuse osutamisest ja avamisvahendite

haldamisest saadava tuluga.

4) Kuna vastustaja lükkas kaebaja pakkumuse kui põhjendamatult madala maksumusega

pakkumuse õiguspäraselt tagasi, puudub kaebajal kaebeõigus käskkirja p 4 vaidlustamiseks.

Kaebaja leiab ekslikult, et vastustajal pole teenuse osutamise alustamise tähtpäeva möödumise

tõttu võimalik enam õiguspäraselt hankelepingut sõlmida.

11. OÜ Ekovir ei esitanud apellatsioonkaebusele oma seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Käskkirja p 3

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega käskkirja p 3 puudutavas osas

ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS §

201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

14. RHS § 48 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus

on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija

kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Hankija luges praegusel

juhul ühe mahuti tühjenduskorra eeldatavaks maksumuseks 0,77 eurot (käibemaksuta). Kaebaja

pakkumus 0,20 eurot (käibemaksuta) oli sellest ning ka teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste

maksumusest mitu korda madalam. See asjaolu tekitas hankijal kahtluse, et kaebaja pakkumus

võib olla põhjendamatult madala maksumusega ning sellise hinna puhul võib sattuda ohtu

lepingu kohane täitmine. Hankija alustas RHS § 48 lg 1 kohast kontrollimenetlust ning asus

pärast korduvat selgituste küsimist seisukohale, et Radix Hoolduse OÜ pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega.

15. Kaebaja ja vastustaja seisukohad erinevad nii konteinerite tühjendamisest kui ka

lisateenustest saadava võimaliku tulu osas. Kaebaja hindab konteinerite tühjendamisest

saadavaks tasuks 26 742,80 eurot aastas. Vastustaja on käskkirjas märkinud, et kaebaja pole

pakkumuse esitamisel õigesti arvestanud hankelepingu projekti p-des 5.1–5.5 sätestatud

koefitsiente. Pirita jäätmeveopiirkonnas on hankija andmetel valdavalt väiksemad konteinerid

(140 ja 240 liitrit), mille korral rakendub koefitsient 0,8. Sellest lähtuvalt on vastustaja leidnud,

et kaebaja saadavaks tasuks on 20 805 eurot aastas. Kaebaja ei väida, et hankija on oma

andmetele tuginedes kaebaja saadava tulu valesti arvutanud, vaid leiab, et hankija oleks pidanud

arvestama tema käsutuses olevate andmete seisuga 25.08.2014 ja teenuse osutamise alustamise

vahele jääva aja jooksul Pirita veopiirkonnas eeldatavalt toimuvate muudatustega.

16. Kaebaja etteheide, et halduskohus on oma otsuse p-des 16–18 esitanud asjakohatuid

kaalutlusi ning rikkunud HKMS § 158 lg-t 3, on alusetu. Kaebaja on nii vaidlustuses kui ka

kaebuses teenuse eeldatava mahu osas rõhutanud, et HD-s on vananenud andmed, mistõttu on

3-17-267

7(9)

kaebaja tuginenud talle oma emaettevõtja kaudu teada olevatele andmetele jäätmeveo teenuse

mahu kohta. Halduskohus on otsuse p-des 16–18 põhjendanud, miks ta kaebaja mõttekäiguga

ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja oleks pidanud

lähtuma HD andmetest teenuse eeldatava mahu kohta. Sõnade „eeldatav“ ja „planeeritav“

kasutamine ei tähenda praeguses kontekstis seda, et pakkujad võivad lähtuda muudest

andmetest. Kuna jäätmete tegelik kogus selgub alles teenuse osutamise käigus, saab hankija

esitada vaid jäätmete oletatava koguse, kuid selleks, et pakkumused oleksid võrreldavad ning

tagatud oleks pakkujate võrdne kohtlemine, tuleb pakkumuse esitamisel lähtuda HD-s esitatud

andmetest. Kui kaebaja leidis, et hankija on teenuse mahu valesti arvestanud, oli kaebajal

võimalik HD-d vaidlustada. Lisaks tuleb märkida, et kuna kaebaja pole esitanud oma

alternatiivset arvutuskäiku, jäävad kaebaja vastuväited paljasõnaliseks. Kaebaja ja vastustaja

arvestuste vahe on 5937,80 eurot aastas ja kogu hankelepingu perioodi kohta 29 689 eurot, mis

ületab vastustaja arvestuse järgi kaebaja poolt ühes aastas teenitavat tulu. Pakkumuse esitamine

kätkeb endas alati teatud äririski, kuid kõnealune summa on liiga suur, et jääda kaalutletud

mõistliku äririski raamesse.

17. Hankija jättis kõrvale konteinerite üürist saadava tulu, mille kaebaja oli pakkumuse

esitamisel eeldatavate tulude hulka arvestanud, kuna see teenus ei kuulunud hanke eseme hulka.

Hankija viitas seejuures Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsusele haldusasjas nr 3-16-559.

Asjaolu, et nimetatud otsus tehti alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist, ei

välistanud hankijal sellele tuginemast. Tegemist ei olnud uue asjaoluga, millega kaebaja

pakkumuse tegemisel ei saanud kuidagi arvestada, vaid lahendiga, mis üksnes toetas hankija

seisukohta, et pakkuja ei saa pakkumuse madalat maksumust põhjendada hankelepingu välise

tuluga. Hankelepingu välise lisatuluga arvestamise vajadus näitab, et pakutud hinnaga ei ole

võimalik hankelepingu esemeks olevat teenust tegelikult osutada. Haldusasjas 3-16-559

selgitas ringkonnakohus, et kui jäätmemahutite üürimist ei ole hanke alusdokumentides

lisateenusena sätestatud, pole alust väita, et see teenus oleks hankelepingu lahutamatuks osaks.

Sellel, kuidas täpsemalt põhjendas hankija haldusasjas nr 3-16-559 vaidlustatud haldusaktis

pakkumuse tagasilükkamist, ei ole määravat tähtsust, vaid oluline on see, et praeguses asjas on

hankija konteinerite rendist saadava tulu jäätmeveoteenuse osutamisega saadavatest tuludest

põhjendatult ja õiguspäraselt välja arvanud. Kaebaja viited Tallinna Ringkonnakohtu

varasemale praktikale (otsused haldusasjades nr 3-06-1484, nr 3-08-1581, nr 3-09-1197, nr 3-

09-2213 ja nr 3-09-2932) ei ole asjakohased. Sarnaselt haldusasjale nr 3-16-559 ei ole ka

praegusel juhul tegemist n-ö klassikalise korraldatud jäätmeveo hankega, mis hõlmaks muu

hulgas jäätmevedaja kohustust pakkuda soovijatele jäätmemahutite üürimist või võimaldaks

jäätmevedajal endal valida majanduslikult soodsaim lahendus kogutavate jäätmete edasiseks

käitlemiseks, vaid hankija tellib sõlmitava hankelepinguga ainult üksikuid teenuseid. HD-s (HD

lisa 1 p-d 1–3 ja 8) on täpselt määratletud, milliseid teenuseid hankeleping hõlmab. Kuna

konteinerite üürimist pole nende hulgas nimetatud, oleks kaebaja pidanud mõistma, et

hankeleping kõnealust teenust ei hõlma. Kahtluse korral oleks kaebaja saanud hankijale selle

kohta enne pakkumuse esitamist küsimuse esitada.

18. Mis puutub muudesse lisateenustesse (mahutiväliste jäätmete kogumine ja tühisõidutasu,

vooderduskoti paigaldamine, käsitransport, avamisvahendite haldamine), siis on hankija

piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja on vastavatest teenustest saadavat tulu tugevalt

üle hinnanud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks seejuures arvestanud asjakohatute

kaalutlustega, jätnud arvestamata oluliste asjaoludega või eksinud muude kaalutlusreeglite

vastu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vastuväited on suuresti

paljasõnalised ega lükka ümber vastustaja esitatud andmeid. Vastustaja on täiendavalt

märkinud, et isegi kui pidada õigeks kaebaja arvestust nendest lisateenustest saadava tulu kohta,

ületaks teenuse osutamisega kaasnevad kulud (216 616 eurot) kaebaja teenitavaid tulusid

3-17-267

8(9)

(267 428 – 32 091,36 – 29 689 = 205 647,67 eurot). Seega asjaolu, et halduskohus ei ole iga

lisateenusest saadava tulu põhjendatust eraldi analüüsinud, ei saanud tuua kaasa ebaõiget otsust.

19. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kuna kaebaja ei esitanud veenvaid selgitusi, mis

kummutaksid hankija kahtluse tema pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta,

lükkas hankija kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi.

Käskkirja p 4

20. Kaebaja vaidlustab käskkirja p 4 eelkõige väitega, et hankelepingu õiguspärane sõlmimine

pole võimalik, kuna HD-s sätestatud teenuse osutamise alustamise tähtaeg oli käskkirja

andmise ajaks möödunud. Seetõttu ei saanud hankija kaebaja arvates ka OÜ Ekovir pakkumust

edukaks tunnistada.

21. Riigikohus on pidanud võimalikuks pakkuja, kelle pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi,

kaebeõiguse olemasolu olukorras, kus hankelepingu tühisus ei ole ilmselge (Riigikohtu lahend

nr 3-3-1-44-13, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu kaebaja kaebeõigus sellest, kas

hankeleping on sõlmitud või mitte, vaid sellest, kas hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitav

hankeleping oleks tühine. Kui sõlmitava hankelepingu tühisuse puudumine on ilmselge, ei ole

kaebajal enam võimalik saavutada endaga hankelepingu sõlmimist. Praeguses asjas ei nähtu

asjaolusid, mis viitaksid potentsiaalselt sõlmitava hankelepingu tühisusele. Isegi kui möönda

kaebeõigust, ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebajaga, et hankelepingu täitmise algustähtpäev

on HD-s siduvalt kindlaks määratud ning kui hankeleping sõlmitakse sellest tähtpäevast

(01.12.2015) hiljem, on tegemist hanketingimuste olulise muutmisega.

22. Hanketeate osa II p 3 sätestab hankelepingu kestuse kuudes (60) ega määratle

hankelepingu algus- ega lõpptähtpäeva. HD p 2.4 sätestab samuti, et teenuse osutamise periood

on 60 kuud teenuse osutamise alustamise kuupäevast arvates. HD p 2.5 järgi on teenuse

osutamise eeldatav alustamise aeg Pirita jäätmeveopiirkonnas „1. detsembriks 2015“. VAKO

ja halduskohus on õigesti leidnud, et sõna „eeldatav“ kasutamisest järeldub, et tegemist ei ole

lõplikult kindlaks määratud kuupäevaga ega hankelepingu sõlmimisel kohustusliku

tingimusega (sarnast seisukohta on Tallinna Ringkonnakohus väljendanud ka 05.12.2013

määruses haldusasjas nr 3-13-70072 ja 28.11.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-1636). Nii pidi

HD p-st 2.5 aru saama ka mõistlikult tähelepanelik pakkuja. Riigihangetes tehtud otsuste suurt

vaidlustatavust arvestades on teenuse osutamise algusaja teadlik lahtiseks jätmine ka igati

loogiline. Kuna hankelepingu sõlmimise kindlat kuupäeva ei olnud hanke alusdokumentides

määratud, pole alust väita, et vastustaja kavatseb hankelepingu sõlmida hanketeates ja HD-s

sätestatust erinevatel tingimustel. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et hanketeate osa III p 2.3

alap 2 näeb ette, et pakkuja omandis peavad olema riigihanke objektiks olevate tööde

teostamiseks vajalikud jäätmeveokid või pakkujal peab olema sõlmitud eelleping vastavate

veokite

kasutusõiguse

omandamiseks

hiljemalt

01.12.2015.

Tegemist

on

kvalifitseerimistingimusega ning sellest ei saa tuletada hankelepingu kohustuslikku tingimust.

Hankija ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest veokite hankimisel pidid kõik

pakkujad arvestama hanketeates märgitud kuupäevaga, samas kui ühelegi pakkujale ei olnud

kindlalt teada teenuse osutamise alustamise tegelik algusaeg. Ühtlasi, kui edukaks oleks

tunnistatud kaebaja pakkumus, oleks ka temal olnud võimalik sõlmida hankeleping sõltumata

teenuse osutamise alustamise eeldatava tähtaja möödumisest. Seega on põhjendamatud kaebaja

väited kolmanda isiku poolt hankelepingu sõlmimisel saadava õigusvastase eelise kohta.

23. Eelnevast järeldub, et ka juhul, kui kaebeõigust jaatada, on kaebaja väited käskkirja p 4

õigusvastasuse kohta põhjendamatud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks analüüsida

apellatsioonkaebuse p-s 19 toodud väiteid, mis puudutavad kaebaja õigust vaidlustada hankija

otsust kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Arvestades käesoleva otsuse p-

3-17-267

9(9)

des 21 ja 22 märgitut, puudub ka vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust direktiivi 89/665 art

1 lg 3 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 2 tõlgendamise kohta ning halduskohus jättis kaebaja vastava

taotluse põhjendatult rahuldamata.

Menetluskulud

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole esitanud

menetluskulude nimekirja, jäävad ka vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks