2-17-3537/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3537

Tsiviilasi

XxxxOÜ

(likvideerimisel)

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

29.03.2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: XxxxOÜ (likvideerimisel; reg.kood:

xxxx; asukoht: xxxx)

Avaldaja/võlgniku likvideerija: Toomas Saarma (e-

post: haldur@haldur.eu)

Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (isikukood

37011102745, Cavere Õigusbüroo OÜ, aadress Estonia

pst 1, 10143 Tallinn, e-post: martin@cavere.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) kahe

kuu

jooksul

menetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (isikukood 37011102745) alates

XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata XxxxOÜ (likvideerimisel, registrikood xxxx) dokumentide hoidjaks

likvideerija Toomas Saarma (isikukood 36405162725).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp (isikukood 37011102745) tasu suuruseks

1080 eurot (s.h käibemaks 180 eurot) ning kulude katteks 59,46 eurot.

6. Välja mõista XxxxOÜ-lt (likvideerimisel, registrikood xxxx) ajutise pankrotihalduri

Martin Krupp (isikukood 37011102745) kasuks ajutise pankrotihalduri tasu 1080 eurot

(s.h käibemaks 180 eurot) ning kulude katteks 59,46 eurot.

7. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Martin Krupp (isikukood 37011102745)

pankrotihalduri tasust 476,40 eurot (s.h käibemaks 79,40 eurot) riigi vahenditest ning

kanda hüvitatav summa Saneerimismenetluse OÜ-le (registrikood 11579994) a/a

EE092200221044428799 Swedbank AS.

8. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Toimetada kohtumäärus kätte Rahandusministeeriumile, võlgnikule ja ajutisele

haldurile.

11. Saata kohtumäärus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku

määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad Rahandusministeerium, võlgnik/

pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg

3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

06.03.2017 esitas äriseadustiku (ÄS) § 210 alusel XxxxOÜ (likvideerimisel) likvideerija

Toomas Saarma Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks.

10.03.2017 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks Martin Krupp´i. Ajutine haldur esitas 24.03.2017 kohtule kirjaliku aruande

pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt

kohustusi vähemalt 35 325,82 eurot, teadaolev vara puudub. Kuna ajutine pankrotihaldur ei ole

saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega, on ajutisel pankrotihalduril võlgniku

maksejõuetuse põhjustele hinnangu andmine raskendatud. Võlgniku likvideerija selgituste

kohaselt on äriühingul, alates Xxxxjuhatuse liikmeks nimetamisest 19.07.2012, puudunud

arvelduskontode väljavõtete kohaselt tulutoov majandustegevus, mille arvelt tekkinud

kohustusi täita, seega ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetus

tekkinud juba 2012. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud talle kättesaadavatest andmetest

selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur märgib, et ajutisele

pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnik käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud

ning ei oma piisavalt vahendeid kohustuste tasumiseks, mistõttu, võttes arvesse võlgniku

kohustuste mahtu ja võlgniku väljavaateid täiendavate käibevahendite laekumisele, ei ole

ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik.

Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ega tervendada. Ajutise pankrotihalduri

hinnangul ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga.

Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu on ajutisel

pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes arvesse, et

võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane aruanne on 2011.a majandusaasta aruanne, ei

saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine), §

3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) ja § 385 (vara varjamine pankroti- ja

täitemenetluses) sätestatud süüteo tunnused.

29.03.2017 kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri. Võlgnik midagi

lisada ei soovinud. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, kuid palus

raugemise määruse kohtul edastada prokuratuurile.

Kohus määras 29.03.2017 kohtumäärusega XxxxOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

17.04.2017 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata likvideerija Toomas Saarma

(isikukood 36405162725).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Võlgnikul on ajutisele haldurile

teadaolevalt kohustusi vähemalt 35 325,82 eurot, teadaolev vara puudub. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

kohtu määratud summa.

29.03.2017 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib

PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest

arvates likvideerimismenetluseta.

ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on

juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist

dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või

kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks

määrata likvideerija Toomas Saarma. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku

likvideerija Toomas Saarma.

PankrS § 22 lg 5 kohaselt esitab ajutine haldur kohtule kirjaliku arvamuse võlgniku

maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2

kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust

võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist

tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena pankrotikuritegu

ja rasket juhtimisviga. Võlgnik ei ole esitanud äriühingu raamatupidamise dokumente, mistõttu

on ajutisel pankrotihalduril raskendatud maksejõuetuse põhjuste ja aja hindamine. Võttes

arvesse, et võlgniku poolt registripidajale esitatud viimane aruanne on 2011.a majandusaasta

aruanne, ei saa ajutine pankrotihaldur välistada, et esinevad KarS § 384 (maksejõuetuse

põhjustamine), § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) ja § 385 (vara varjamine

pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud süüteo tunnused. Ajutine haldur palub raugemise korral

edastada kohtumääruse prokuratuurile. Kohus peab ajutise halduri taotlust põhjendatuks ja

edastab kohtumääruse pärast jõustumist prokuratuurile.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 14 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1512 eurot (sealhulgas käibemaks

252 eurot) ning vajalike kulude katteks 59,46 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole ajutise halduri töö ajamaht põhjendatud ja vajalik rohkem, kui 10 h

ulatuses (10 h x 90= 900 eurot + käibemaks 180 eurot = 1080 eurot), arvestades esitatud aruande

ja teostatud päringute sisu ja mahtu.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise halduri tasuks 1080 eurot (s.h käibemaks 180 eurot) ning kulude katteks 59,46

eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele

haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot).

PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või

elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu

lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja

3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike

2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58

lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine

pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik