3-17-672/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2017. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-672

Haldusasi

AS Piletilevi kaebus varalise kahju hüvitamiseks

summas 2574 eurot koos seadusjärgse viivisega

Rahvusooperilt Estonia

Menetlusosalised

Kaebaja

–

AS

Piletilevi,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Denis Piskunov

Vastustaja – Rahvusooper Estonia, volitatud esindaja

vandeadvokaat Raiko Lipstok

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Piletilevi ja Rahvusooper Estonia vahel sõlmitud kompromiss kinnitamata

osas, mis puudutab kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetava määruse jõustumist,

s.o vaidlustamise tähtaja lühendamist (kompromissi p 9), ja riigilõivu tagastamist

(kompromissi p 8).

2. Muus osas kinnitada AS Piletilevi ja Rahvusooper Estonia vahel sõlmitud

kompromiss, mille sisu on järgmine:

2.1. Vastustaja kohustub tasuma kaebajale kokku 1250 eurot (üks tuhat kakssada

viiskümmend eurot; edaspidi „kompromiss-summa“) kaebaja pangakontole nr

EE142200221012111025 kolme tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

2.2. Kompromiss-summa nõuetekohasel tasumisel loetakse, et kaebaja on loobunud

kompromiss-summat ületavas osas kõigist oma haldusasja nr 3-17-672 vaidluse

esemega seotud nõuetest vastustaja vastu.

2.3. Vastustaja poolt tasumisele kuuluva summa tasumisega viivitamise korral on

vastustaja kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kuni

võlgnevuse tasumiseni.

2.4. Pooled on leppinud kokku, et kompromiss reguleerib lõplikult haldusasja

esemeks olevad nõuded ning nõuete aluseks olevatest asjaoludest pooltele

tulenevad õigused ja kohustused. Pooled omandavad kompromissi alusel

haldusasjas vaieldavast õigussuhtest tulenevate kohustuste asemel uued õigused

ja kohustused. Pärast kompromissi täitmist ei ole pooltel haldusasjas esitatud

nõuete aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid mis tahes nõudeid teineteise vastu.

2.5. Pooled on leppinud kokku, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-17-672 menetlus.

3-17-672

2(3)

4. Tagastada AS-ile Piletilevi asjas tasutud riigilõiv 65,56 (kuuskümmend viis eurot ja

56 senti) eurot ja kanda see AS Piletilevi pangakontole nr EE142200221012111025 AS-is

Swedbank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, §

203 lg 1, § 204 lg 2).

ASJAOLUD

1. AS Piletilevi osales Rahvusooper Estonia avatud hankemenetlusena läbiviidavas

riigihankes „Teatri piletimüügi- ja kliendihalduse infosüsteemi täisteenuse hankimine“

(viitenumber 172316), esitades pakkumuse 26.08.2016. Hankija jättis kaebaja 04.10.2016

protokollilise otsusega kvalifitseerimata, mispeale esitas kaebaja vaidlustuse VAKO-le.

VAKO rahuldas 02.11.2016 otsusega vaidlustuse, tunnistades kehtetuks Rahvusooper Estonia

otsuse AS Piletilevi kvalifitseerimata jätmise kohta. VAKO ei mõistnud hankijalt välja

menetluskulusid, küll aga mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja riigilõivu. Hankija tunnistas

23.12.2016 otsusega hankemenetluse kehtetuks.

2. Tallinna Halduskohtusse saabus 23.03.2017 AS Piletilevi kaebus nõudega hüvitada VAKO

menetluses kantud õigusabikulud summas 2574 eurot koos seadusjärgse viivisega. Tegemist

on varalise kahjuga. Vastustaja ei ole kaebaja 20.01.2017 kahju hüvitamise taotlusele

tähtaegselt vastanud.

3. Kohus võttis 24.03.2017 määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja

kaebusele vastamiseks.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 17.04.2017 kaebaja ja vastustaja ühine taotlus, milles nad

paluvad kinnitada kompromissi ja lõpetada haldusasja menetlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse

kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui

kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik.

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku

õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HKMS § 155 lg 4 sätestab, et kompromissi

kinnitab kohus määrusega, millega ta lõpetab ühtlasi asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus kompromissi ei

kinnita, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Menetluse lõpetamisel on HKMS §-s 43

sätestatud tagajärjed (HKMS § 155 lg 6). See tähendab, et kaebaja ei saa pärast kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumist enam sama nõudega samal alusel uuesti kaebusega

halduskohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

6. Kohus leiab, et kompromiss ei ole lubatav osas, mis puudutab kompromissi kinnitamise ja

menetlust lõpetava määruse jõustumist (kompromissi p 9) ja tasutud riigilõivu tagastamist

(kompromissi p 8).

Pooltevaheline kompromiss ei pea seonduma vaidluse esemega. Kaebetähtaja lühendamine

puudutab aga menetlusõigust, milles pooled ei saa kokku leppida erinevalt, kui on sätestatud

seaduses. Määruskaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti (HKMS § 206 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on reguleeritud

erinevalt apellatsioonkaebuse esitamise tähtajast: määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15

päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2). Liiati

3-17-672

3(3)

kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

sätteid

üksnes

halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud juhul (HKMS § 1 lg 3). HKMS § 181 kohaselt ei saa

halduskohtumenetluses apellatsioonitähtaega lühendada.

Kohus selgitab lisaks, et riigilõivu tagastamine on kohtu pädevuses, milles pooled ei saa

kokku leppida. Tasutud riigilõivu tagastamine on reguleeritud HKMS § 104 lg-tes 5–8.

Eelnevast tulenevalt tuleb kompromiss jätta nimetatud osades kinnitamata. Kompromissi

kinnitamine on võimalik ka vastavate kokkulepeteta, kuna see ei riku ühegi menetlusosalise

õigusi.

7. Kohus leiab, et muus osas ei ole kohtule esitatud kompromissi kinnitamata jätmiseks alust.

Kompromiss on õiguspärane, see ei riiva menetlusväliste isikute õigusi. Sõlmitud kokkulepet

on võimalik täita. Menetlusosalised on kompromissi sõlmimisega nõustunud ning kinnitavad,

et on kompromissi tingimustega tutvunud ja neist aru saanud ning on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kuna menetlusosalisi

esindavad

advokaadid,

ei

ole

kahtlust,

et

menetluse

lõpetamise

tagajärjed

on

menetlusosalistele teada. Menetlusosalised on leppinud kompromissi sõlmides kokku, et

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

8. HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitatakse kompromiss määrusega. HKMS § 152 lg 1 p-s 3

sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi

kinnitab. Kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks ei ole vaja korraldada

kohtuistungit. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja haldusasja nr 3-17-672 menetlus HKMS §

152 lg 1 p 3 alusel lõpetada.

9. HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot,

tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. AS Piletilevi

tasus kaebuselt riigilõivu 104,17 eurot (22.03.2017 maksekorraldusega nr 1721, tl 42

pöördel). Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 2 on asjas tasutav riigilõiv 77,22 eurot

(2574 x 0,03 = 77,22). Kaebaja on tasunud riigilõivu seega rohkem, kui seaduse järgi nõutud.

Tagastatav riigilõiv arvestatakse, lähtudes HKMS § 104 lg 6 p-st tulenevast valemist, millele

lisandub enam tasutud riigilõiv. Seega tuleb kaebajale tagastada riigilõiv summas (77,22 : 2)

+ (104,17 – 77,22) = 65,56 eurot.

Kohus möönab, et HKMS § 104 lg 8 ls 3 kohaselt tagastatakse enam tasutud riigilõiv isiku

nõudel. Seda, et isik peab enam tasutud riigilõivu tagastamist eraldi taotlema, on sätestatud ka

RLS §-is 12. Praktikas tagastavad kohtud enam tasutud riigilõivu mõnel juhul ka ilma vastava

taotluseta ning sellist võimalust pooldab ka hetkel kooskõlastamise staadiumis olev eelnõu

(halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja

riigi õigusabi seaduse muutmise seadus, § 1 p 9). Kohus leiab, et kuna ta ei ole varasemas

menetluses juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebuselt on tasutud riigilõivu rohkem,

kui

nõuab

seadus,

on

otstarbekas

tagastada

riigilõiv

vastavasisulise

taotluseta.

Vandeadvokaadist esindajal tuleb siiski järgida riigilõivu tasumisel seaduses sätestatud

riigilõivu määrasid. Täiendavate kohtunõuete ja taotluste esitamine suurendab asjatult kohtu

töökoormust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

Kohtunik