3-16-1737/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-1737

Haldusasi

Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot

ja kohustamiskaebuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Deniss Rogateni apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Rogaten

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus osas, milles halduskohus lahendas

Deniss Rogateni kohustamisnõude. Jätta vastavas osas kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta apellatsioonkaebus hüvitamisnõude osas rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

21.11.2016. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva

otsuse põhjendustega.

3. Jätta Deniss Rogateni menetluskulud (riigilõiv apellatsiooniastmes) Eesti Vabariigi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.05.2017 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. Rogaten esitas 24.05.2016 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus võimaldada

talle jalutamist jalutusboksis, kus ei ole ühtegi suitsetajat ning lisas, et kuna ta ei

suitseta ja käib jalutamas ühes jalutusboksis suitsetajatega, siis on tema tervis

ohustatud.

2. Viru Vangla jättis 17.06.2016. a vastusega nr 6-10/15457-2 taotluse rahuldamata.

3. D. Rogaten esitas 05.07.2016 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta palus

maksta talle hüvitist 5000 eurot, kuna tema õigusi riivatakse ning tema elu ja tervis seatakse

ohtu, sest ta pannakse koos suitsetajatega jalutusboksi jalutama, kuigi Eesti Vabariigi seadus

keelab suitsetamise avalikus kohas, milleks on ka jalutusboks.

4. Viru Vangla jättis 23.08.2016. a otsusega nr 6-16/95-2 D. Rogateni kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud eraldi

jalutusalad, mistõttu ei pea mittesuitsetajad olema suitsuga mõjutatud alal. Vanglale pole

teada, et kaebajal oleksid tekkinud terviseprobleemid ning vähese suitsulõhna tundmine

jalutusalal ei ületa tavapäraseid vangistusega kaasnevaid ebameeldivusi.

5. D. Rogaten esitas 25.08.2016 kaebuse, milles ta palus mõista talle Viru Vanglalt välja

hüvitis summas 5000 eurot tema tervise õigusvastase kahjustamise eest ning kohustada

vanglat viima suitsetajad ja mittesuitsetajad eraldi jalutama. Kaebuse põhjendused:

Jalutusboksi äärmuslik kitsus (10×16 m), suitsetajate rohkus (kuni 15 inimest ja rohkem) ning

suitsetajate eraldamatus teistest (punane joon põrandal) ei takista suitsu levimist üle

jalutusboksi. Suitsetajad jalutavad kontrollimatult jalutusboksis, ignoreerides märgitud ala.

Kõik need tegurid viivad kaebaja tervise kahjustamiseni, mida vangla keeldub tunnistamast.

Põhiseaduse (PS) § 28 lg 1 sätestab igaühele õiguse tervise kaitsele. Isiku hoidmine vastu

tema tahtmist ruumis, kus suitsetatakse, on käsitatav tervise õigusvastase kahjustamisena, mis

toob kaasa õiguse nõuda kahju hüvitamist.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.11.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Tubakaseaduse (TubS) §-s 29 toodud nimekirjas ei ole kinnipidamisasutusi. Seega on väär

kaebaja seisukoht, et suitsetamine avalikes kohtades üldiselt on keelatud (nt keelatud ei ole

tänaval suitsetamine). Vastustaja joonisest nähtub, et jalutusõu suurus on 164,6 m², millest

moodustab suitsetamisala ca 15 m². Puudub alus kahelda vastustaja esitatud joonise tõele

vastavuses. Riigikohus on 22.05.2014. a lahendis nr 3-3-1-30-14 leidnud, et jalutusboksis,

mille mõõtmed on ca 3×5 m, ei ole võimalik valida endale kohta, kus kinnipeetavat

suitsetamine ei häiriks. Samas käesolevas kaasuses märgitud jalutusala on oluliselt suurem (ca

10×17 m), mis tähendab, et jalutusõue suurust ja kuju arvestades on mittesuitsetaval

kinnipeetaval võimalik jalutuskäigu ajal eemalduda suitsetavatest kinnipeetavatest piisavalt

kaugele ja püsida neist ka ringiliikumise ajal piisavas kauguses, vältimaks soovimatut

tubakasuitsu sissehingamist.

2) Kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et kinnipeetaval oleksid tekkinud terviseprobleemid, mis

seonduksid asjaoluga, et ta viibis jalutamas koos suitsetajatest kinnipeetavatega. Kaebajale on

aastatel 2011-2016 teostatud iga-aastaselt röntgenuuring, mille tulemina patoloogilisi leide ei

sedastatud. Seega ei kinnita miski suitsetajatega koos jalutama sundimisest kaebaja tervisele

tekkida võinud kahju. Olukorras, kus mittesuitsetajast kinnipeetav viiakse jalutama koos

suitsetavate kinnipeetavatega samasse jalutusõue, võis tekitada kaebajale pahameelt,

solvumist, alandust ja muid sarnaseid üleelamisi, kuid tegemist pole sellise intensiivsusega

rikkumisega, mis saaks õigustada kaebajale rahalise hüvitise määramist tema inimväärikuse

alandamise eest. Kui tõdeda, et kinnipeetav peab taluma vähesel määral tubakasuitsu lõhna, ei

ole tegemist intensiivsema piiranguga, kui seda on kinnipidamisasutuses viibimine ja tegemist

pole piinamisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3

tähenduses. Kuivõrd kohus ei tuvastanud avaliku võimu kandja õigusvastast tegevust, puudub

alus kahju hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. D. Rogaten esitas 12.12.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu otsus ja rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

TubS § 29 p 8 keelab suitsetamise sportimiseks ettenähtud ruumis. Vangla on kohustatud

võimaldama kinnipeetavale ühe tunni sportimist päevas värskes õhus. Jalutusboksis

ringiliikumise ajal ei ole võimalik püsida suitsetavatest kinnipeetavatest piisavalt kaugel, kuna

jalutusboks on väike ja suitsetamisala paikneb jalutusboksi keskel. Kannatused, mida

kaebajale tekitatakse, ei ole paratamatud ning seda keelab PS, EL aktid ja vangistusseaduse

(VangS) § 4¹. Diskrimineerivalt lastakse Viru Vanglas astmahaiged jalutama eraldi

suitsetajatest. Sellega vangla kinnitab, et oht on olemas. Ka kaebaja tervis omab sama

väärtust.

8. Viru Vangla esitas 11.01.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2016. a otsus muutmata. Vastuse

põhjendused:

Kaebaja paikneb S1 osakonnas, mille kinnipeetavad viiakse jalutama hoone katusel asuvale

jalutusõuele, mis on seintega piiratud, ilma katuseta ala, mõõtudelt ca 10×16 m². Jalutusõuel

on suitsetajatele ja mittesuitsetajatele ette nähtud eraldatud alad. Suitsetamine on lubatud vaid

suitsetamisalal mõõtudes ca 4×4 m². Jalutusõue suurust ja suitsetajate/mittesuitsetajate poolt

kasutatava ala eraldatust arvestades, ei ole mittesuitsetajast kaebaja sunnitud olema suitsuga

mõjutatud alal. Jalutusalal võib kinnipeetav soovi korral sportida, kuid tegemist ei ole

sportimisalaga, vaid jalutusalaga. Kaebajal ei ole astmat diagnoositud. Vanglale ei ole teada,

et kaebajal oleksid kahjunõudes märgitud asjaoludel tekkinud terviseprobleemid. Kui kaebaja

on tundnud vähest suitsulõhna jalutusõues, siis ei ületa see vangistusega kaasnevaid

tavapäraseid ebameeldivusi. Olukord võis äärmisel juhul olla kaebajale ebameeldiv, kuid

tegemist pole olukorraga, mis saaks õigustada kaebajale rahalise hüvitise määramist. Vanglad

on järjepidevalt vähendanud kinnipeetavate suitsetamist ning teevad ettevalmistusi vanglates

2017. aastal suitsetamine lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning kohustamisnõude

osas läbi vaatamata jätta. Apellatsioonkaebus jääb hüvitamisnõude osas rahuldamata.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 tuleneb, et seadusega ettenähtud

kohustusliku vaidemenetluse korral võib kaebuse halduskohtule esitada üksnes siis, kui isik

on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses,

milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg

5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusasja

materjalidest ilmneb, et Viru Vangla jättis 17.06.2016. a kirjaga nr 6-10/15457-2 kaebaja

taotluse jalutuskäigu võimaldamiseks jalutusboksis, kus ei ole ühtegi suitsetajat, rahuldamata

(tl 14). Kaebaja sai vangla vastuse kätte 20.06.2016. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

kaebaja oleks esitanud vastusele vaide, mida vastustaja oleks lahendanud ning seda ei

kinnitanud ringkonnakohtule ka vastustaja. Samas esitas kaebaja halduskohtule koos

mittevaralise kahju hüvitamise nõudega ka nõude, kohustada Viru Vanglat viima suitsetajad ja

mittesuitsetajad eraldi jalutama. Halduskohus on kaebuse tervikuna menetlusse võtnud (tl 20-

21) ning ka kohustamisnõude osas lahendanud (tl 53-55). Kuna kaebaja kohustamisnõue ei

olnud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu lubatav, tulnuks

halduskohtul kaebus vastava nõude osas kas koheselt tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 4) või

pärast menetlusse võtmist läbi vaatamata jätta (HKMS § 151 lg 1 p 1). Kuna halduskohus

seda ei teinud, tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning kaebus kohustamisnõude osas

läbi vaatamata jätta.

11. Hüvitamisnõude osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga kaebuse

lahendamisel ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu otsuse

põhjendusi korrata. Käesoleva haldusasja asjaoludest ei ilmne, et kaebaja S1 osakonna

kinnipeetavana pidi kinnipeetavatele mõeldud jalutusõues kannatama tubakasuitsu kahjulikku

mõju määral, mis õigustaks kaebaja kasuks mittevaralise kahju väljamõistmist.

12. Kohtupraktikas on tubakasuitsu mõju analüüsides viidatud teadusuuringule, mille kohaselt

võib „[l]äbiviidud mõõtmiste kohaselt väliskeskkonnas tubakasuitsuga kokku puutudes

üldiselt kahjulike peenosakeste ja suitsu taset pidada nullilähedaseks, kui kaugus ühest

põlevast sigaretist on rohkem kui 2 meetrit. Tubakasuitsu kahjulike mõjude ulatus

väliskeskkonnas sõltub oluliselt tuule suunast ja tugevusest. Mõju on nullilähedane, kui asuda

põlevast sigaretist pealtuule suunas, kuid seevastu suitsetajast allatuule suunas asudes ulatub

sigaretisuitsu kahjulik mõju 4 meetrini või rohkemgi. Samuti on kahjulik mõju seda suurem,

mida suurem on korraga põlevate sigarettide arv või mida lähemal isik suitsetajale asub“ (vt

N. E. Klepeis, W. R. Ott, P. Switzer „Real-Time Measurement of Outdoor Tobacco Smoke

Particles“, Journal of the Air & Waste Management Association, Vol 57, May 2007, p 533 –

http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.3155/1047-3289.57.5.522). Ringkonnakohus nõustub

eelviidatud uuringule tuginedes kohtupraktikas tehtud järeldusega, mille kohaselt kahjustab

tubakasuitsu läheduses viibimine inimese tervist ka väliskeskkonnas, olenedes samas

märkimisväärselt tuuletingimustest ja kaugusest suitsetajast. Olukorras, kus isikul pole

võimalik asetuda suitsetaja suhtes pealtuult, saab turvaliseks pidada paiknemist põlevast

sigaretist minimaalselt 2 meetri kaugusel, arvestades samas ka mitmest suitsetajast ja vastavas

keskkonnas viibimise kestusest lähtuvat kumulatiivset mõju (TlnRK 24.09.2015. a jõustunud

otsus asjas 3-13-70034, p 14).

13. Vastustaja poolt esitatud jalutusõue plaanilt nähtub, et Viru Vangla jalutusõu on 164,6 m2

suurune ala, millest suitsetamisala moodustab ca 16 m2. Suitsetamisala ei asu jalutusõue

keskel, nagu väidab kaebaja, vaid selle ühes nurgas, olles kahest küljest ääristatud seintega.

Selleks, et jalutusõues jalutajad jääksid suitsetamisalal tekkiva tubakasuitsu suhtes allatuult,

peaks tuul puhuma tubakasuitsu suitsetamisalast välja. Tuule tekkimine ja puhumine teisi

jalutavaid ohustavas suunas ei ole samas suitsetamisala kahest küljest ääristavate seinte tõttu

võimalik. Võimalikuks saab pidada vaid tuulevaikse ilma korral suitsetamisalale

kontsentreerunud tubakasuitsu vähemal määral levimist väljapoole suitsetamisala olukorras,

kus suitsetajaid on suitsetamisalal rohkem. Ka juhul, kui eeldada suitsetamisalalt igas suunas

jalutusalale puhuvat tuult ning eraldada suitsetamisala seetõttu mõttelise 4-meetri laiuse

turvatsooniga, jääb jalutusõuele selle mõõtmeid arvestades veel igas küljes piisaval määral

jalutusruumi. Seega ei saa väita, et jalutusõues suitsuvaba ruum puudus. Vangla esitatud

jooniselt nähtub, et jalutusõue katab osaliselt varikatus, mis ei ole samas sedavõrd lai, et see

takistaks jalutusalal õhuringlust ning värske õhu juurdevoolu. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukohaga selles, et nimetatud olukord erineb oluliselt Riigikohtu 22.05.2014. a

lahendis nr 3-3-1-30-14 märgitust, mil kinnipeetaval tuli viibida koos suitsetajatega 15 m2

suuruses jalutusboksis. Kuna ringkonnakohus on seega kokkuvõtlikult seisukohal, et ohtu

kaebaja tervisele ei esinenud, ei oma kaebaja väited astmahaigetele kohaldatavast

jalutamisrežiimist käesolevas asjas tähtsust.

14. Asjakohane ei ole kaebaja viide tubakaseaduse (TubS) § 29 lõike 1 punktile 8. TubS § 29

lg 1 p 8 järgi on suitsetamine keelatud sportimiseks ettenähtud ruumis. Vastustaja selgituse

kohaselt ei ole jalutusõue näol tegemist sportimis-, vaid jalutusalaga. Ühtlasi ei saa osalise

varikatusega ala pidada TubS § 29 lg 1 p 8 mõistes kinniseks ruumiks.

15. VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

VangS § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt

üks tund päevas. Eeltoodud sätetest eraldi ega koosmõjus ei tulene, et vangla peab tagama

kinnipeetavatele võimaluse tegeleda kehakultuuriga värskes õhus. Iseenesest ei ole välistatud,

et kinnipeetavad kasutavad värskes õhus jalutuskäiguks mõeldud aega ka spordiharjutuste

tegemiseks, kuid ainuüksi see ei muuda jalutusõue funktsiooni ega pane vastustajale kohustust

rakendada jalutusõue suhtes TubS § 29 lg 1 p-s 8 toodud nõudeid.

16. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus kaebaja hüvitamisnõudes rahuldamata

ning halduskohtu otsus nimetatud osas muutmata. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kaebaja oli

apellatsiooniastmes menetlusabi jätkuvuse korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest

vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama

menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud

riigi kanda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel