2-15-17775/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-17775

Tsiviilasi

Lansyst

OÜ

hagid

AS

Signaalnet

(varasem

ärinimi

AS Alarmnet) ja Reigo Lee vastu võlgnevuste ja kahjuhüvitiste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

64 993,24 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 04. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AS Signaalnet (varasem ärinimi AS Alarmnet) ja Reigo Lee

apellatsioonkaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

4. aprill 2017. a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I): AS Signaalnet (varasem ärinimi

AS Alarmnet, registrikood: 10062864); seaduslik esindaja

äriregistri 02.03.2017 kande alusel Tanel Terasmaa;

Apellant II (kostja II): Reigo Lee (isikukood: XXX);

Vastustaja (hageja): Lansyst OÜ (registrikood: 11238880);

esindaja Ferenc Koso

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta AS Signaalnet (varasema ärinimega AS Alarmnet) ja

Reigo Lee apellatsioonkaebused rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt

AS Signaalnet (varasema ärinimega AS Alarmnet) ja Reigo Lee

kanda.

4. Mõista AS-lt Signaalnet (varasema ärinimega AS Alarmnet)

ja Reigo Lee’lt solidaarselt välja 300 eurot (ilma käibemaksuta)

Lansyst

OÜ

kasuks

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Lansyst OÜ (hageja) esitas 26.11.2015 Tartu Maakohtule Alarmnet AS (kostja I) ja Reigo Lee

(kostja II) vastu hagi, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 38 631,49

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 463,58 eurot, viivis alates 27.11.2015 määras 0,05 % päevas

iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning kahjuhüvitis 3708,67 eurot.

19.01.2016 esitas Lansyst OÜ samade kostjate vastu hagi, paludes kostjatelt solidaarselt välja

mõista põhivõlg 17 290,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 165,06 eurot, viivis alates

20.01.2016 määras 0,022% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning kahjuhüvitis 1037,46

eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

Tartu Maakohus liitis 17.02.2016 määrusega hagid ühte menetlusse.

1.1. 26.11.2015 hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I kaupa (elektritooted). Esitatud

arvetest kostjale I on kauba eest tasumata 38 631,49 eurot.

Hageja ja kostja II sõlmisid 09.09.2015 käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees

solidaarselt koos kostjaga I vastutama arvete tasumisest tulenevate kohustuste nõuetekohase

täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga

I kohustuse täimist.

Hageja ja kostjad sõlmisid 09.09.2015 täiendavalt kohustusega ühinemise lepingu, mille p 3

kohaselt võtavad kostjad endale kohustuse tasuda hagejale 38 631,94 eurot hiljemalt 01.11.2015.

Kostjad ei ole 26.11.2015 hagiavalduse esitamise seisuga oma kohustust täitnud. Kohustustega

ühinemise lepingus on välja toodud nii võlasumma kui ka arved, mida kostja käendab, ja ettevõte,

mida käendab, seega oli käendus sõlmitud kostja II kutsetegevuses.

Hageja ja kostjad on kohustusega ühinemise lepingu punktis 5 kokku leppinud viivise määras

õigeaegselt tasumata summalt 0,05 % iga viivitatud päeva eest. 26.11.2015 seisuga võlgnevad

kostjad hagejale viiviseid 463,58 eurot. Samuti nõuab hageja kostjatelt tasumata põhivõla summalt

(38 631,49 eurot) viivise tasumist alates 27.11.2015 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,05% päevas.

1.2. 19.01.2016 hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale I kaupa (elektritooted) ja esitas

kostjale I kauba eest arveid summas 17 290,94 eurot. Kostja I on kauba kätte saanud, aga ei ole

täitnud oma kohustust maksta hagejale kauba eest tasu, mistõttu hagejal on saamata 17 290,94 eurot.

19.01.2016 hagiavalduses on hageja arvestanud seadusel põhinevas määras viivist, s.o 0,022 % iga

viivitatud päeva eest summas 165,06 eurot perioodi eest 09.11.2015 kuni 19.01.2016. Samuti nõuab

hageja kostjatelt tasumata põhivõla summalt (17 290,94 eurot) viivise tasumist alates 20.01.2016

iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise määraga 0,022 % päevas.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse

rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega

pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal

kahju 26.11.2015 hagiavalduses märgituna 3708,67 eurot ja 19.01.2016 hagiavalduses märgituna

1037,46 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ-le makstud teenustasus (8 % põhisummalt + käibemaks).

Kahju seisnes võla sissenõudmise kohtuvälises menetluses: telefonikõned, kirjad, e-kirjad,

krediidiinfo raportid jne. Kahju tekkimise ja suuruse kohta on hageja esitanud kirjaliku tõendi.

Kahju suurus tuleneb kostja poolsete kohustuste summast, mis on tähtaegselt tasumata.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud palusid

kostjad jätta hageja kanda.

2.1. Vastuse kohaselt on kostja I kauba kätte saanud, kuid poolte vahel tavaks olnud praktika tõttu

võib lugeda, et arve tasumise tähtaeg pole saabunud. Poolte vahel oli tavaks, et kostja I tasub

hagejale seadmete eest võimalikult viivituseta, kuid mitte enne objektide eest raha saamist. Antud

juhul läksid seadmed peamiselt nn Veerenni objektile ja osaliselt nn Kaagjärve objektile. Kuna nn

Veerenni objekti tellija jättis lepingujärgsed maksed kostjale I tähtaegselt ja nõuetekohaselt

tasumata, siis ei saanud kostja I tasuda hagejale kauba eest. Kostja I otsis ja pakkus heas usus

erinevaid lahendusi võlgade tasumiseks, sh tasumise graafiku alusel. Samuti ei täitnud kostja I ees

oma kohustusi mõned teised tellijad. Kaagvere objektiga seonduvalt on tarnitud seadmete

maksumus ca 11 000 eurot ja kuni vastava garantii saamiseni ei ole nõue sissenõutavaks muutunud.

Eeltoodu alusel ei tunnista kostja I ka viivisnõudeid.

Alusetud ja seadusega vastuolus on kahjunõuded. Arvetel on välja toodud täissumma, selgusetuks

jääb kahju koosseis. Kostja hinnangul ei ole kohtuvälise menetluse läbiviimine tõendatud. Samuti

ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et taoline arve oleks üldse esitatud ja tasutud hageja poolt.

Sisuliselt on tegemist hageja tõendamata õigusabikuludega. Lisaks on nõutav kahju ebareaalselt

suur, sest on eluliselt ebausutav, et Eesti-siseselt peetakse telefonikõnesid ja meilivahetust ning

saadakse krediidiinfot, milleks kulub vastavalt 3708,67 eurot ja 1037,46 eurot.

2.2. Kostja II vastuse kohaselt on nii käendus- kui ka kohustusega ühinemise leping tühised.

Tegemist on sisult sarnaste lepingutega ja antud juhul on kohustusega ühinemise lepingu puhul

tegemist sisult käenduslepinguga. Mõlemad lepingud on sõlmitud kostjaga II kui tarbijaga, seega

on tegemist VÕS §-s 143 sätestatud tarbijakäenduslepingutega. Tulenevalt VÕS § 143 lg-st 2 on

tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas. Antud juhul ei ole kummaski lepingus kokku lepitud kostja II vastutuse

rahaline maksimumsumma, mistõttu need lepingud on tühised. Tühisest lepingust ei tulene kostjale

II kohustusi, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole

algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Kostja II on lisaks seisukohal, et mõlemad lepingud on tühised tulenevalt vastuolust heade

kommetega. Antud juhul kasutas hageja ära kostja II erakorralist vajadust. Hageja seadis edasise

kaupade tarnimise sõltuvusse käenduslepingu ja kohustusega ühinemise lepingu sõlmimisest.

Kostja II teavitas hagejat, et oma abikaasa vastuseisu tõttu ei ole ta nõus neid lepinguid

allkirjastama, mida hageja oli talle saatnud, kuid sellele järgnevalt nõudis hageja ikkagi nende

lepingute allakirjutamist ja edasise suure kahju ärahoidmise eesmärgil oli kostja II sunnitud need

allkirjastama.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 04.04.2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis Alarmnet AS-ilt ja Reigo

Leelt solidaarselt Lansyst OÜ kasuks 09.09.2015 sõlmitud kohustusega ühinemise lepingu alusel

välja 39 095,05 eurot ning viivise põhinõudelt 38 631,49 eurot alates 27.11.2015 arvestusega

0,05 % põhivõlalt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata Lansyst

OÜ kahju hüvitamise nõude Alarmnet AS-i ja Reigo Lee vastu summas 3708,67 eurot ja 1037,46

eurot. Lisaks mõistis maakohus Alarmnet AS-ilt välja Lansyst OÜ kasuks 17 456 eurot ja viivise

põhinõudelt 17 290,94 alates 20.01.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata Lansyst OÜ nõude Reigo Lee

vastu solidaarselt Alarmnet AS-iga põhivõla 17 260,94 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Maakohus jättis hageja menetluskulud 26.11.2015 esitatud hagilt 92,56 % ulatuses solidaarselt

kostjate kanda ning 19.01.2016 esitatud hagilt 94,78 % ulatuses kostja I kanda. Ülejäänud hageja

menetluskulud jättis maakohus hageja enda kanda ning kostjate menetluskulud kostjate kanda.

Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale I kaupa müünud ning

kostja I on jätnud kauba eest tasumata. Kostja I on hagivastuses kauba saamist tunnistanud ning on

nõude sisuliselt õigeks võtnud. Kostja I vastuväited, nagu ei oleks poolte vahel tavaks olnud

praktika kohaselt arvete maksetähtaeg veel saabunud, maksetega hilinemine oli hageja poolt

varasemalt aktsepteeritud ning maksete tasumata jätmine oli tingitud teiste lepingupartnerite

käitumisest, on paljasõnalised. Tõendamata on hageja ja kostja I kokkulepe saadud kauba eest

tasumise kohta pärast hageja poolt müüdud toodetele 20-aastase garantii andmist või pärast kostjale

I tellijalt raha laekumist.

Maakohus leidis, et põhjendatud on kostja II vastuväide, mille kohaselt 09.09.2015 Lansyst OÜ ja

Reigo Lee vahel sõlmitud käendusleping (tl 24) on tühine. 09.09.2015 sõlmitud käendusleping on

VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine, sest tegemist on tarbijakäenduslepinguga, milles puudub kokkulepe

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Tühisest lepingust ei tulene kostjale II kohustusi

tulenevalt TsÜS § 84 lg-st 1.

Maakohus asus seisukohale, et hageja nõue kostja II vastu on põhjendatud 09.09.2015 sõlmitud

kohustusega ühinemise lepingu alusel (tl 25). Poolte vahel sõlmitud kohustusega ühinemise lepingu

punktis 1 on pooled kinnitanud nõuet summas 38 641,94 eurot ja punktis 2 on sätestatud, et võlgnik

ja kolmas isik vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on kostja II maakohtu hinnangul

kinnitanud oma tahet olla nimetatud tingimusega õiguslikult seotud.

Kostja II väited selle kohta, et hageja kasutas ära kostja II erakorralist vajadust, on paljasõnalised.

Kostja II ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et ta oli kohustusega ühinemise

lepingu sõlmimise ajal sundolukorras. Maakohus leidis, et juhatuse liikme poolt äriühingu võla

tagamine eesmärgil, et äripartner jätkaks kauba tarnimist, ei ole käsitatav erakorralise vajadusena

või sundolukorrana TsÜS § 86 mõttes.

Hageja ja kostjad on kohustusega ühinemise lepingu punktis 5 kokku leppinud viivise määras

õigeaegselt tasumata summalt 0,05% iga viivitatud päeva eest. Seega tuleb rahuldada hageja nõue

kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt viivise väljamõistmiseks.

Maakohus leidis, et hageja nõue 17 290,94 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt I väljamõistmiseks

tuleb rahuldada samadel põhjendustel, mis on toodud maakohtu otsuse punktis 6. Kuigi hageja

taotleb viivise väljamõistmist põhinõudelt 17 290,94 eurolt määras 0,022 % päevas, lähtub kohus

VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud sõnastusest ja mõistab viivise välja mitte kindlaksmääratud

suuruses, vaid seadusjärgses määras.

Hageja nõue 17 290,94 euro suuruse põhivõlgnevuse kostjalt II väljamõistmiseks tuleb jätta

rahuldamata põhjusel, et 09.09.2015 sõlmitud käendusleping on tühine. Tulenevalt sellest, et

põhinõue 17 290,94 euro väljamõistmiseks jääb kostja II suhtes rahuldamata, jääb rahuldamata ka

nimetatud põhivõla summalt arvestatud viivise nõue.

Maakohus leidis, et mõlemad kahjuhüvitise nõuded kogusummas 4746,13 tuleb jätta rahuldamata.

Kohus nõustus kostjatega, et sellises summas kulu tekkimine Eesti-siseselt tavatariifi alusel

peetavate telefonikõnedega, kirja- ja meilivahetuse pidamisega ning krediidiinfo hankimisega ei ole

eluliselt usutav.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad AS Alarmnet ja Reigo Lee (apellandid) esitasid 04.06.2016 Tartu Maakohtu 04.04.2016

otsuse peale apellatsioonkaebused, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o

resolutsiooni punktid 1, 2, 3, 5, 6 ja menetluskulude osas tehtud otsused ning saata asi vastavas

ulatuses Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuste kohaselt on ebaõige ja tõendite ning faktiliste asjaoludega vastuolus

maakohtu järeldus, mille kohaselt on kostja I nõude sisuliselt õigeks võtnud. Kostja I ega kostja II

ei ole nõuet omaks võtnud. Nimetatud asjaolu nähtub kõigist kostjate esitatud dokumentaalsetest

tõenditest ning istungil esitatud seisukohtadest. Ainsana ei ole kostjad vastu vaielnud kauba saamise

faktile.

Maakohus ei ole põhjendanud mittenõustumist kostjate vastuväitega, mille kohaselt ei ole arvete

maksetähtajad veel saabunud. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjaliku müügilepingut, seega sai kauba

tarnimisega seotud asjaolusid tõendada vaid suuliste ütlustega. Kostjad taotlesid kohtult, et kohus

kohustaks hagejat istungile ilmuma, et hageja kostjate väiteid istungil kinnitaks. Maakohus, jättes

täitmata kohustuse välja selgitada kõik asjaolud ja vajadusel ka ise tõendeid koguda, jättis kostjate

taotluse rahuldamata. Maakohus oleks pidanud otsuses märkima, mis põhjusel jättis ta tähelepanuta

juhatuse liikme ja kostja II ütlused kui tõendid, et poolte vahel oli praktika ja suuline kokkulepe

kauba eest tasumise kohta.

Ebaõige ja arusaamatu on maakohtu järeldus, et tõendamata on hageja ja kostja I kokkulepe saadud

kauba eest tasumise kohta pärast hageja poolt müüdud toodetele 20-aastase garantii andmist või

pärast kostjale I tellijalt raha laekumist. Kostjate poolt esitati 14.03.2016 tõendid, mis kinnitasid

20-aastase garantii andmise kohustust hageja poolt ja vastavat kirjavahetust. Maakohus pole

märkinud, mis põhjusel ei arvestata kostjate vastuväiteid, sh kostjate 14.03.2016 esitatud tõendeid.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 178 lõikeid 1 ja 4 ning jätnud kohaldamata VÕS § 143

lõiked 1 ja 2. Nii käenduslepingu kui ka kohustusega ühinemise lepingute puhul on tegemist

tarbijakäendusega. Mõlemad lepingud on õiguslikult sisult sarnased lepingud ning ka kohustustega

ühinemise lepingu näol on tegemist käenduslepinguga, kuna kostjal II ei ole olnud isiklikku huvi

kohustuse täitmise vastu ja kostja I kohustuse täitmisest ei ole sõltunud kostja II poolt teatava hüve

omandamine. Kohus ei ole märkinud, miks ta kostjate seisukohaga ei nõustu.

Apellandid ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja II väited erakorralise vajaduse kohta on

paljasõnalised. Kostjad olid tõendanud, mis põhjusel esines erakorraline vajadus TsÜS § 86

tähenduses ning asjaolud, mis viitasid sellele, et kostjad olid lepingute sõlmimise ajal

sundolukorras. Hageja ei ole vastu vaielnud kostjate väidetele, et mõlemad lepingud on tühised

TsÜS § 86 alusel.

Viivisnõuete väljamõistmine on alusetu ja ebaseaduslik, kuna üheski lepingus, sh kohustusega

ühinemise lepingus ei ole kostjad endale sellist kohustust võtnud, kuna ei ole märgitud vastutuse

rahaline maksimumsumma, lisaks ei ole alust põhinõude rahuldamisele.

5. Hageja, Lansyst OÜ (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata. Vastustaja palus menetluskulud jätta apellantide kanda.

Vastuse kohaselt apellandid ei ole oma kaebustes välja toonud ühtegi uut tõendatud asjaolu ja on

tuginenud oma kaebustes sisuliselt samadele vastuväidetele, millele on maakohus oma otsuses

hinnangu andnud. Lähtuvalt eeltoodust ei pea vastustaja apellantide kaebuseid õigeks ja palub jätta

need täielikult rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on andnud

asjakohase hinnangu kõikidele tõenditele ja poolte väidetele, kohaldanud õigesti materiaal- ja

menetlusõiguse norme ning lahend on piisavalt põhjendatud.

Nõustudes maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ei korda

ringkonnakohus neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Lähtudes TsMS § 651 lõikes 1 sätestatust ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust

osas, mille peale ei ole edasi kaevatud – s.o osas, milles kohus jättis rahuldamata. Maakohtu otsus

on seega jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kahjuhüvitise

saamiseks summas 3 708,67 eurot, samuti jättis rahuldamata hagi kostja II (Reigo Lee) vastu

solidaarselt kostjaga I (Alarmnet AS) nii põhivõla 17 290,94 euro, sellele lisanduva viivise (165,06

eurot) ja kahjuhüvitise 1037,46 eurot saamiseks.

Apellatsioonimenetluses on seega vaidluse all järgmiste hageja nõuete põhjendatus:

1) hageja nõue solidaarselt kostja I ja kostja II vastu summas 38 631,49 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 463,58 eurot ja alates 27.11.2015.a lisanduv viivis põhinõudelt määras

0,05 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

2) hageja nõue kostja I (Alarmnet AS) vastu summas 17 290,94 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 165,06 eurot ja alates 20.01.2016. a lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

8. Hageja esitatud nõuded (s.o põhivõlgnevused summas 38 631,49 eurot ja 17 290,04 eurot)

tulenevad hageja ja kostja I vahelistest kaupade müügilepingutest. Kaubad (elektritooted) on

kostjale I üle antud, arvete tasumise tähtajad on möödunud. Kostjad tuginesid väitele, et arvete

tasumise tähtaeg ei ole saabunud vaatamata arvetel märgitule, kuna müügilepingu poolte vahel olid

teistsugused kokkulepped ja praktika.

Ringkonnakohus

nõustub maakohtu

seisukohaga, et

kostjate väited maksetähtaegade

mittesaabumise kohta on paljasõnalised. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit selle kohta, et

tegelikult oli lepingpoolte vahel kokkulepe, et seadmete eest tasutakse peale seda, kui kostja 1 on

saanud objektidelt raha.

Millegagi ei ole tõendatud väide, et ka varasemas praktikas tasuti arveid korduvalt peale 60-päevat

maksetähtaega ja hageja aktsepteeris seda, samuti esines juhtumeid, kus raha objektidelt laekus

varem, mistõttu tasus kostja 1 hagejale arveid mõnikord ka enne arvetel näidatud maksetähtaja

saabumist. Ringkonnakohus märgib samas, et isegi kui esines juhtumeid, kus kostja hilines tarnete

eest tasumisega, kuid hageja aktsepteeris hilinenud makset, ei tõenda see poolte vahel kokkuleppe

olemasolu, mille kohaselt kauba saajal oli õigus valida arvete tasumise aeg vastavalt sellele, millal

laekusid talle nn objektidelt rahalised vahendid.

Kostjad esitasid tõenditena oma väidete kohta e-kirjad (tl 53-54 ja korduvalt sama 91-92) ja

teostusdokumentatsiooni ülevaated (tl 108-109). Esitatust ei nähtu poolte kokkulepet, mille kohaselt

hageja oleks olnud nõus sellega, et tarnitud kaupade eest tasub kostja siis, kui talle laekub raha. E-

kirjavahetuse kohaselt on hageja esindaja teatanud, et seoses AS Alarmnet võlgnevustega on hageja

sunnitud materjalide tarned peatama; kostja on kirjeldanud oma rahalisi võimalusi, kuid ei nähtu

hageja nõustumust (VÕS § 20) kostja ettepanekute suhtes.

Tõendatud ei ole ka kostjate väide, et hageja ja kostja I vahel oli kokkulepe, mille kohaselt tekkis

kohustus kauba eest tasuda pärast hageja poolt müüdud toodetele 20-aastase garantii andmist või

pärast kostjale I tellijalt raha laekumist. Kohtule on esitatud YIT Ehitus AS-i e-kiri, mille kohaselt

on Kaagvere objektil teostusdokumentatsiooni korrektuurid tegemata, ülevaatetabelis märgitu

kohaselt oli muuhulgas puudu tootja poolne süsteemigarantii dokument 20 aastaks. Eeltoodust ei

nähtu aga mingil viisil pooltevahelise kokkuleppe olemasolu, millele kostjad on viidanud.

9. Asjakohatud on kostjate etteheited, mille kohaselt ei osalenud hageja asja suulisel arutamisel ning

jättis tõendamata, et poolte vahel puudusid kostjate väidetud kokkulepped. Hageja esitas kohtule

dokumentaalsed tõendid (arved) kaupade tarnimise kohta, arvetel on märgitud ka maksetähtajad.

Oma väiteid, mille kohaselt olid pooltel maksetähtaegade kohta tegelikkuses teistsugused

kokkulepped, tuli tõendada kostjatel. Ringkonnakohus rõhutab, et hagimenetluses ei ole TsMS §

229 kohaselt tõendiks menetlusosaliste ütlused, mida ei ole antud vande all. Seega ei ole kostjate

väited tsiviilasjas tõendiks.

Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme tõendamiskoormuse selgitamisel ega tõendite

hindamisel. Hagimenetluse olemusega ei ole kooskõlas kostjate seisukoht, justkui oleks kohus

pidanud kohustama hagejat istungile ilmuma selleks, et hageja kinnitaks istungil kostjate väiteid.

Hagimenetluses puudub kohtul kohustus ise tõendeid koguda. Kostjad ei ole esitanud TsMS § 267

lg 1 kohast taotlust kuulata vande all ära vastaspoole (hageja) seaduslik esindaja. Maakohtu

29.02.2016. a istungil avaldasid kostjad soovi kohustada hagejat istungile ilmuma, soovides pidada

läbirääkimisi võimaliku kompromissi sõlmimiseks. Kohus jättis taotluse rahuldamata, kostjad ei

esitanud kohtu tegevusele vastuväidet (TsMS § 333). Maakohtu 21.03.2016. a istungil kostjad uusi

taotlusi ei esitanud, mh ei avaldanud soovi hageja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks.

10. Seega on maakohus kostja 1 (AS Alarmnet) suhtes hagi õigesti rahuldanud. Kuna kostjad ei ole

tõendanud oma väiteid kokkulepete olemasolu kohta, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et

tarnitud kaupade eest tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud, siis lähtus maakohus õigesti arvetel

näidatud maksetähtaegadest.

Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebustes väidetule, et nõude õigeks võtmine ja

omaks võtmine on eri tähendusega mõisted. Omaksvõtt on TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt

faktilise väitega tingimusteta selgesõnaline nõustumine. Hagi õigeks võtmine on TsMS § 4 lg 3

kohaselt olukord, kus kostja tema vastu esitatud nõuet tunnustab. Seega saab nõuet üksnes õigeks

võtta.

Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja I on nõude sisuliselt

õigeks võtnud. Kostja I ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hagejal (vastustajal) müügilepingust

tulenev nõue kostja I vastu puuduks või et nõude arvestus oleks vale; tuginetud on üksnes sellele,

et nõude täitmise tähtajad ei ole veel saabunud väidetavate edasilükkavate tingimustega seotuse

tõttu.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kostja II vastuväited tema kui füüsilise isiku

suhtes solidaarvastutuse kohaldamisele.

Maakohus asus seisukohale, et kostja II poolt antud isiklikud käendused on tühised, kuna

käenduslepingud ei vastanud tarbijakäenduslepingutele esitatavatele nõuetele (VÕS § 143). Küll

aga tuleneb kostja II vastutus 09.09.2015. a sõlmitud kohustusega ühinemise lepingust.

Kohustuse võib VÕS § 178 lg 1 järgi üle võtta nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna

senise võlgniku kõrvale. Kohustusega ühinemisel tekib VÕS § 178 lg 4 järgi solidaarkohustus ja

kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks VÕS §-des 145,

149 ja 152 sätestatut.

Seega on kohustusega ühinemisel küll mõningaid ühisjooni käendusega, kuid puudub alus pidada

hageja ja kostjate vahel sõlmitud 09.09.2015. a kohustusega ühinemise lepingut (tl 25 ja tl 32)

tühiseks. Kohustusega ühinemisele teise isiku kohustuse tagamise eesmärgil ei kohaldata

tarbijakäenduse sätteid (vt Käerdi, M., Kärson, S., VÕS I kommenteeritud väljaanne, 2016, § 178

kommentaar 2) ning leping ei saa seega olla tühine VÕS § 143 lg 2 alusel. Maakohus leidis lisaks

õigesti, et kostja sõlmis kohustusega ühinemise lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu.

Kohustusega ühinemise lepingus on ära näidatud võlgnevuse suurus (p 1) ja vastutuse ulatus (p 7).

Apellandi väited lepingu sisu tõlgendamise osas on otsitud.

12. Samuti ei ole kohustusega ühinemise lepingut alust pidada heade kommetega vastuolus olevaks.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (otsuse p 9). Kostja II ei ole esitanud

mistahes tõendeid selle kohta, et ta oli kohustusega ühinemise lepingut sõlmides sundolukorras või

et tehingu teine pool kasutas ära tema erakorralist vajadust. Asja materjalidest (mh kostja esitatud

e-kirjavahetus) nähtub, et kostjal II oli huvi tarnete jätkumise vastu ning ta pakkus omalt poolt välja

lahendusi, kuidas tagada juba tarnitud kaupade eest tasumist. Asjaolu, et majandus- või

kutsetegevuses tegutsev äriühing nõuab lepingupartnerilt kohustuste täitmist ja soovib täitmata

kohustuste katteks tagatist, ei ole käsitatav teise lepingupoole või tema juhatuse liikme

sundolukorda seadmisena ega heade kommete või hea usu põhimõtte vastase käitumisena.

Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebused põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

13. Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Kuna hagi on ringkonnakohtu menetluses vaidluse all

olnud osas rahuldatud kostjate suhtes solidaarselt, siis tulenevalt TsMS § 165 lõikest 3 vastutavad

kostjad ka apellatsioonimenetluse kulude eest solidaarselt.

Lansyst OÜ esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis vastustajal apellatsiooniastmes

menetluskulu summas 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu on seotud õigusabi osutamisega

3 töötunni mahus, sh 2,5 tundi apellatsioonkaebustega tutvumiseks ja nende läbitöötamiseks ning

0,5 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulud on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades

vajalikud ja põhjendatud, mistõttu kuulub vastustaja taotlus rahuldamisele. Ringkonnakohus

mõistab kostjatelt solidaarselt välja 300 eurot (ilma käibemaksuta) hageja poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude katteks.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/