1-10-15536/81 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-15536

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. märtsi 2017

määrus

süüdimõistetu Aleksander Toomiku

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksander Toomik (isikukood

36906012236), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Aleksander Toomiku määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Ida-Viru Maakohtu 09.01.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-1014/03 karistati Aleksander

Toomikut KarS § 114 p-de 2, 3 järgi 12 aasta vangistusega, millest KarS § 68 alusel arvestati

maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuulus 11 aastat 4 kuud 16 päeva

vangistust.

Viru Ringkonnakohtu 20.04.2004 otsusega kriminaalasjas nr 2-1-122/04 tühistati maakohtu

otsus karistuse osas ning mõisteti A. Toomikule karistuseks 15 aastat vangistust, millest

arvestati KarS § 68 alusel maha eelvangistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat 4

kuud 16 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 09.01.2004 ja lõpp 24.05.2018.

2. Viru Maakohtu 30.03.2017 määrusega jäeti A. Toomik vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

2.1. Maakohus, analüüsides kõiki asjaolusid kogumis, leidis, et süüdimõistetu ei kuulu

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isikut on

kriminaalkorras karistatud esimest korda ning vangistuses viibib ta samuti esimest korda,

mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks.

Maakohtu hinnangul ei kaalu A. Toomikut positiivselt iseloomustavad asjaolud üles

negatiivseid, milliseid pidas kohus kaalukaimateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude

kogumis. Kinnipeetava toimepandud kuritegu on raske esimese astme eluvastane kuritegu, s.o

tapmine, mis on toime pandud kahe inimese suhtes üldohtlikul viisil.

2.2. Positiivsena tõi maakohus välja, et isiku käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane, ta

on töötanud nii vangla majandustöödel kui ka väljaspool vanglat, omandanud eriala, tal

puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta viibib avavangla osakonnas. Kinnipeetaval on

vabanemisel ka kindel elukoht enda korteris. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht.

Kuigi isikul puuduvad võlanõuded ning isa ja elukaaslane on nõus teda nii moraalselt kui

materiaalselt toetama, puudub isikul igakuine kindel sissetulek majanduslikult

toimetulemiseks.

2.3. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva 2 aasta jooksul

8% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 5%, milliste näol on tegemist küll madalate riskidega,

kuid maakohus leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel, tulenevalt

toimepandud kuriteo raskusest ja olemusest, ei ole põhjendatud. A. Toomiku puhul ei ole

selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset

vabastamist.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 30.03.2017 määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu A. Toomik, kes

palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada ta ennetähtaegselt.

Süüdimõistetu toob välja, et ta nõustub, et tegemist on raske kuriteoga, kuid see oli

ühekordne, toime pandud emotsioonide ajel ning tegemist ei olnud ettevalmistatud kuriteoga.

A. Toomik lubab vabanedes töökoha leida, kuid teda toetavad ka lähedased ja tal on

vabanemisfondis raha. A. Toomik kordab veelkord üle tema suhtes esinevad positiivsed

asjaolud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud määruskaebusega,

leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus

rahuldamata.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest

määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu

pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale

asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning

kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda

üle korrata. Ka süüdimõistetu poolt veelkord üle korratud positiivsed asjaolud ei too endaga

kaasa kohtu teistsugust seisukohta.

6. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga,

kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st

seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks

vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Toomiku puhul esineb küll mitmeid

positiivseid asjaolusid, kuid isikust ja toimepandud kuriteost tulenevad asjaolud kaaluvad

käesoleval juhul üles positiivsed asjaolud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb

silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama

selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kuna A. Toomik kannab karistust

raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, s.o tapmine, mis on toime pandud

üldohtlikul viisil kahe inimese suhtes, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse

vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni

eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et tapmise toimepanemine leiab selget hukkamõistu ning

toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning

eelduslikult ka selle täiel määral ära kandmises.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 30. märtsi 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk