3-15-2221/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2221

Haldusasi

Aivo Roonurme kaebus Põlva vallavanema 5. augusti

2015. a käskkirja nr 13-1/53 õigusvastaseks tunnistamise,

teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise

nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aivo Roonurme apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Aivo Roonurm

Vastustaja – Põlva vald

RESOLUTSIOON

Jätta Aivo Roonurme apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

1. augusti 2016. a otsus muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi

käesoleva otsuse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. mai 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirjaga nr 13-1-/53 tunnistati A. Roonurm süüdi

teenistuskohustuste rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine

Põlva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohalt alates 5. augustist 2015.

Käskkirjaga tunnistati A. Roonurm süüdi kõrvaltegevusest teatamise kohustuse täitmata jätmise,

väärikuskohustuse ja täieliku isikliku panuse andmise kohustuse rikkumises, teenistuskohustuste

ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise kohustuse ning tööülesannete õigeaegse kvaliteetse, täpse,

kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise kohustuse rikkumises ning vahetu juhi

teenistusalaste juhiste ja korralduste täitmata jätmises ja mittenõuetekohases täitmises. Tuvastatud

rikkumiste toimepanemine hinnati A. Roonurme tahtlikuks käitumiseks.

Karistuse valikut põhjendati sellega, et A. Roonurme rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et

ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist, teenistuses jätkamine suurendab

oluliselt teiste teenistujate töökoormust, tekitab pingeid teenistussuhetes ning takistab koostööd

hallatavate asutustega. Korduvad suulised ja kirjalikud märkused ei ole A. Roonurme käitumisele

mõju avaldanud, ta ei mõista oma eksimusi ega kahetse neid.

2. 3. septembril 2015 esitas A. Roonurm Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, mille

lõplikeks nõueteks jäi tunnistada õigusvastaseks Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirja

nr 13-1/53 resolutsiooni punkt 1, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus teenistusest

vabastamine, muuta teenistusest vabastamise alust ja mõista vastustajalt välja hüvitis kaebaja kuue

kuu keskmise palga ulatuses summas 7 200 eurot ning mõista vastustajalt välja hüvitis

510,6 eurot, distsiplinaarmenetluse ajaks (8. juunist kuni 4. augustini 2015) teenistusest

kõrvaldamise tõttu osaliselt saamata jäänud töötasu katteks.

3. Vastustaja ei pidanud kaebust põhjendatuks ja vaidles sellele vastu, jäädes vaidlustatud

käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes väljendatud seisukohtade juurde.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. 1. augusti 2016. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja enne vaidlustatud käskkirjaga teenistusest

vabastamist ametnikuks, kes juhtides vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda vaidlusalusel

perioodil teostas ka ise vahetult avalikku võimu. Teenistus- ja usaldussuhtest tulenevad avalikku

võimu teostavatele ametnikele kõrgendatud nõuded võrreldes teiste omavalitsuse teenistuses

olevate isikutega. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja osundatud asjaoludega kaebuses vajalikul

määral arvestanud, mis välistab kaebuses toodud asjaoludel selle rahuldamise.

6. Kuna kaebaja võtab omaks, et hariduse valdkonnas peale tema avaliku võimu teostajaid reaalselt

vallavalitsuses ei olnud, siis ei saa kohus nõustuda, et vaidlustatud käskkirjas kaebajale

etteheidetud minetused saaks omistada mõnele teisele ametnikule kaebaja asemel. Tõendite

kohaselt ei saa järeldada, et avaliku võimu teostamiseks hädavajalike esmaste regulatsioonide

kehtestamiseks oleks normaalne tähtaeg rohkem kui poolteist aastat ja mahajäämused oleks

võimalik likvideerida 2015. aasta sügiseks. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus peaaegu

pooleteise aasta jooksul ei ole suudetud kehtestada mitmeid valla toimimiseks hädavajalikke

regulatsioone.

7. Kohus ei täheldanud õiguslikke vigu üksikute episoodide kvalifitseerimisel. Vastustaja on

vaidlustatud käskkirjas õigesti tuvastanud olukorrad, kus samaaegselt on tegemist olnud mitme

kohustuse rikkumisega. Kohus ei täheldanud üksikute episoodide osas ühegi juhtumi puhul

õiguslikke

vigu

asjaolude

kvalifitseerimisel

ega

mõne

nn

vähetähtsa

rikkumise

distsiplinaarsüüteona kvalifitseerimist. Vaidlustatud käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse

kokkuvõttes on põhjalikult ja üksikasjalikult käsitletud viidetega asjakohastele tõenditele ja

õigusaktidele, milles seisnes konkreetsel juhul mittenõuetekohane teenistuskohustuste täitmine ja

milles seisnes täitmata jätmine. Vastustaja on üksikasjalikult välja toonud konkreetsed teod, mida

ta kaebaja puhul taunib. Kaebaja on kaebuses omakorda vastupidiselt vastustajale iga teo puhul

selgitanud, miks vaidlustatud käskkiri ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on ebaõige. Kohus ei

nõustunud kaebusega ja leidis, et kaebaja vastuväited ei anna alust vaidlustatud käskkirja

tühistamiseks ühegi kaebajale etteheidetava teo või tegevusetuse puhul. Kuna kaebaja on oma

samasisulised vastuväited saanud esitada juba distsiplinaarmenetluses, siis on vastustaja saanud

nendega arvestada juba kaebajale karistuse määramisel.

8. Vaidlustatud käskkirjas on kaebajale inkrimineeritud teavitamiskohustuse eiramine õigesti

kvalifitseeritud. Tähtsust ei oma see, kas keegi teistest teenistujatest tegeleb kõrvaltegevusega,

vaid kas nad on täitnud teavitamiskohustuse. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et temaga samas

olukorras olevaid teenistujaid on koheldud võrreldes kaebajaga ebavõrdselt. ATS § 60 lg 3 puhul

on tegemist üheselt mõistetava normiga, nõutavaks on ametniku poolt ametisse nimetamise õigust

omava isiku kirjalik teavitamine pärast teenistusse nimetamist, mistõttu ei saa selle normi järgimist

tõendada nii, nagu on leidnud kaebuses kaebaja.

9. Eraelu ja sõnumisaladuse riive seonduvalt kaebaja e-posti aadressilt väljaspoole vallavalitsust

saadetud e-kirjadega ei ole selline, mis annaks alust vaidlustatud käskkirja sel motiivil

õigusvastaseks lugemiseks. Olukorras, kus vallas oli määratletud, milleks tohib siselisti kasutada,

pidi kaebajale olema arusaadav, et vastavad piirangud kehtivad ka kaebajale valla poolt antud

e-posti aadressile. Kohtule jääb arusaamatuks, mis tingis kaebajale vajaduse erakirjades tema

ametinimetuse esile tõstmiseks ja välja toomiseks. Interneti tööajal tööga mitteseotult kasutamine

on tõendatud ka teiste töötajate poolt kuulmisega, kuna asjas kogutud tõendite kohaselt oli see

kõrval kabinettidesse kuulda.

10. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal võimaldati tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega,

st distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja kõigi distsiplinaarmenetluse toimikus sisalduvate

dokumentidega. Vastustaja kohustuseks ei olnud teenistusest kõrvaldatud teenistuja puhul tagada

talle juurdepääsu dokumendihaldussüsteemile Delta ning kaebaja e-posti aadressile, sest vastavad

väljatrükid, on kättesaadavad olnud ka kaebajale, mille tõttu ei ole vastustaja vastav keeldumine

vastuolus õiglase menetluse tagamise kohustusega. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, milles saaks

seisneda vajadus kaebajale saada juurdepääs dokumendihaldussüsteemile Delta. Õiglase

menetluse maksiimi vastu ei ole eksitud ka distsiplinaarmenetlust läbiviivate ametnike

määramisel. Kaebajale on tagatud ärakuulamise õigus.

11. Tõendatud on kaebaja poolt tööajal tööga otseselt mitteseotud tegevustega tegelemine ja seda

isegi osaliselt selliselt, mida ei saa pidada ametnikule kohaseks. Asjaolu, et kaebaja on mõningaid

tööülesandeid täitnud ka väljaspool tööaega on halduskohtu hinnangul intellektuaalse töö tegijate

puhul tavapärane.

12. Asjas kogutud tõendite alusel on kujunenud veendumus, et arvestades kaebaja poolt

nõuetekohaselt mittetäidetud ja täitmata jäetud teenistuskohustuste mahtu, moodustavad

vaidlustatud käskkirjas kaebajale inkrimineeritud süüteod kaebaja teenistuskohustustest

ülekaalukalt määrava osa. Seetõttu ei ole vastustaja distsiplinaarkaristuse liigi valikul rikkunud

kaebaja õigusi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. A. Roonurm esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu

Halduskohtu 1. augusti 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus

rahuldada.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt kaevatavas käskkirjas on kaebajale omistatud kõigi rikkumiste

toimepanemine tahtlikult, kuid ei ole sellist järeldust nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus ei

ole süü vormi tuvastamist otsuses üldse käsitlenud. Käskkirjas ei ole selgitatud, miks kaebaja ei

suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita ega milles seisneb ametiasutuse maine oluline

kahjustamine. Teenistuskohustuse rikkumisi ei ole konkretiseeritud, etteheited on üldist laadi.

Karistamisel ei ole arvestatud, et vallavalitsuse haridusspetsialisti ametikoht oli vaidlusalusel ajal

täitmata ega kaebaja varasemate rikkumiste puudumist.

15. Distsiplinaarmenetluse alustamisel ei ole seda tinginud asjaolusid kirjeldatud, mistõttu ei

saanud kaebaja oma õigusi piisavalt kaitsta. Põhjendatud ei ole, miks oli vaja kaebaja menetluse

ajal teenistusest kõrvaldada. Kaebaja ülesandeks olnud dokumentide menetlemine oli takistatud

Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise vaidlustamise tõttu kohtus.

16. Alusetud on süüdistused IT-vahendite kasutamise osas, kuna puudusid regulatsioonid, mida

kaebaja oleks rikkunud.

17. ATS-s ettenähtud õigust ärakuulamiseks ja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks kaebajale ei

võimaldatud. Kaebaja sai teadlikuks süüdistuse sisust alles 14. juulil 2015 kulleriga saadetud

distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest.

18. Kaebaja on täitnud kõrvaltegevustest teavitamise kohustuse 26. jaanuaril 2014 avalikul

konkursil CV esitamisega. Kaebaja kõrvaltegevus oli vallavalitsuses ka üldiselt teada.

19. Teenistusest vabastamise ajal kasvatas kaebaja alla seitsmeaastast last. Selle asjaoluga ei ole

karistuse määramisel arvestatud. Isegi dokumenteeritud rikkumisi arvestades oli kohene

teenistusest vabastamine ebaproportsionaalne.

20. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Põlva vald apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

21. Vastustaja hinnangul on A. Roonurmele süüks pandud teenistuskohustuse iga rikkumise juures

hinnatud süülisust. Tegude olemusest tulenevalt (tööülesannete täitmata jätmine või

mittenõuetekohane täitmine, vahetu juhi korraldustele mitteallumine) ei saa tegemist olla

hooletuse ega raske hooletusega, sest tegemist on elementaarsete nõuete rikkumisega.

22. Vastustaja ei kahtle, et kaebaja ei ole suuteline täitma teenistuskohustusi korrektselt ega

tähtaegselt. Vastustaja on seda tõenditega tõendanud. Kaebaja ei täitnud teenistusülesandeid

asjatundlikult ja hoolikalt, jättis täitmata vahetu juhi teenistusalaseid juhiseid ja korraldusi ning

ametijuhendist tulenevaid teenistuskohustusi ning käitus ametnikule ebasobival moel, kasutas

ametnikule mittesobivat sõnakasutust, mis diskrediteeris teda ametnikuna ning kahjustas Põlva

Vallavalitsuse kui ametiasutuse mainet.

23. Apellatsioonikaebuses on A. Roonurm esmakordselt viidanud asjaolule, et menetluses ei ole

täidetud nõudeid, mis käsitlevad distsiplinaarmenetluse algatamise haldusaktis asjaolude

kirjeldamise kohustust. Nõustuda ei saa, et kaebaja sai esmakordselt teada, milles teda

süüdistatakse alles 14. juulil 2015. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas oli toodud

teadaolevad asjaolud ning kaebajale ei saanud need tulla üllatusena, kuna eelnevalt oli korduvalt

juhitud tema tähelepanu puudustele töös.

24. Apellandi väide, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks ei olnud konkreetsed elulised

seigad, vaid vastustaja soov apellandist kindlasti vabaneda, on meelevaldne. Vastustaja jõudis

süütegusid

algselt

hinnates

järeldusele,

et

rikkumised

on

sedavõrd

olulised,

et

distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel määratakse ametnikule distsiplinaarkaristusena

teenistusest vabastamine. Menetluse tulemusel tuvastati rikkumised ja kaebaja süü.

25. Vastustaja

hindas

distsiplinaarmenetluse

läbiviimise

ajal

apellandi

ametikoha

teenistusülesannete mahtu, et selgitada välja ametikoha töökoormus. Distsiplinaarmenetluse

läbiviijad jõudsid veendumusele, et apellandi ametikoha töökoormus ei ole suurem võrreldes teiste

ametikohtade

töökoormusega.

1. jaanuarist

2015

loodi

ametiasutuse

struktuuri

noorsootööspetsialisti ametikoht ning kaotati haridusspetsialisti ametikoht. Valla ametiasutuse

struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse. Kaebaja ei

ole esitanud ühtegi ettepanekut või vastuväidet ei vallavalitsusele ega volikogule enne

kavandatavat struktuuri muudatust ega ka pärast.

26. Kohtumenetluse tõttu koolivõrgu ümberkorraldamise protsessi peatumine ei takistanud

episoodides nimetatud dokumentide menetlemist.

27. Seadusandja näeb ette tähtajana arvamuse ja vastuväidete esitamiseks viis tööpäeva (ATS § 73

lõige 1), vastustaja aga andis kaebajale kokku 15 tööpäeva (so 21 päeva), millega tagati talle

reaalne võimalus distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei taotlenud vastustajalt

täiendavate tõendite kogumist.

28. Ametikohale kandideerimisel kandideerimisdokumentides esitatud andmed kõrvaltegevuse

kohta ei asenda ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekut kõrvaltegevuseks.

29. Asjakohane ei ole etteheide selle kohta, et distsiplinaarkaristuse valikul ei ole arvestatud, et

apellant kasvatab alla seitsmeaastast last viidates ATS §-le 100. A. Roonurm ei ole

kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel tuvastada apellandile määratud

distsiplinaarkaristuse ebaproportsionaalsus ja apellandi õiguste rikkumine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

30. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Roonurme kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebaja staatuse kohta ametnikuna,

distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite lubatavuse, samuti kaebajale menetluslike õiguste

tagamise osas ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

31. Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirjaga (käskkiri) nr 13-1/53 on tuvastatud, et

A. Roonurm on tahtlikult rikkunud kõrvaltegevustest teatamise kohustust (käskkirja p 1.),

väärikuskohustust ja täieliku isikliku panuse andmise kohustust (käskkirja p 2.),

teenistuskohustuste ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise ning tööülesannete õigeaegse,

kvaliteetese, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise kohustust (käskkirja p 3.) ning

vahetu juhi teenistusalaste juhiste ja korralduste täitmise kohustust (käskkirja p 4.). Kaebaja leiab,

et rikkumised on tõendamata nii objektiivse koosseisu, kui subjektiivse külje osas.

Ringkonnakohus

hindab

eraldi

iga

rikkumist

(I-IV),

seejärel

karistuse

määramist

distsiplinaarsüütegude kogumi eest (V) ning viimaks kaebaja nõuet hüvitise saamiseks ja lahendab

apellatsioonkaebuse (VI).

I

32. Vastustaja hinnangul ei ole A. Roonurm täitnud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 60 lg-st 3

tulenevat kohustust kirjalikult teavitada ametisse nimetamise õigust omavat isikut

kõrvaltegevustest. Täpsemalt ei ole kaebaja teatanud, et on MTÜ Tartumaa Koolispordi Liidu ja

MTÜ Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi juhatuse liige ning tegutseb Ülenurme Gümnaasiumi

juures treener-õpetajana.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vallavanemale kirjalikku teavitust kõrvaltegevuste

kohta. Samas on A. Roonurm esitanud Põlva vallavanemale elulookirjelduse 2012. aastal Põlva

Vallavalitsuse hariduse peaspetsialisti ametikohale (III kd, tl 18-19) ja 2014. aastal Põlva

Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohale (III kd, tl 35p-36) kandideerides.

Mõlemast nähtuvad andmed käskkirjas nimetatud kõrvaltegevuste kohta, selle erinevusega, et

2014. aasta andmetel on kaebaja tegevus Tartumaa Koolispordi Liidu juhatuse liikmena lõppenud

2012. aastal.

33. Ringkonnakohus leiab, et vastustajal, s.h ATS § 60 lg-s 3 nimetatud isikul oli olemas kirjalik

teave kaebaja kõrvaltegevuste kohta. ATS § 60 lg-s 3 sätestatud kohustuse otstarbeks on tagada,

et pädev ametiisik on teadlik ametniku kõrvaltegevustest. Teavitus selleks tuleb esitada küll

kirjalikult, kuid muid tingimusi kohustuse täitmise viisi osas seaduses ei sätestata. Seetõttu,

erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kohustuse täitmiseks on piisav

kõrvaltegevuse kohta andmete esitamine ametisse kandideerimisel esitatavates dokumentides ning

ametisse nimetamise järel samade andmete uuesti esitamine ei ole nõutav. Olukorras, kus andmed

kõrvaltegevuse kohta on olemas isiku ametisse nimetamisel, saab pädev ametisik nendega

arvestada, nõuda vajadusel täiendavaid andmeid või selgitusi. Teavitamise kohustuse otstarbe

saavutamisele ei aita kaasa iseseisev formaalne teavitus olukorras, kus teave on pädeval

ametiisikul juba olemas. Täiendav teavitamine on nõutav, kui ametnik soovib alustada uue

kõrvaltegevusega.

34. Käesoleval juhul on A. Roonurm pikaajaliselt olnud MTÜ Ülenurme Gümnaasiumi

Spordiklubi juhatuse liige ning Ülenurme Gümnaasiumi treener-õpetaja. Halduskohtule esitatud

kaebuse lisadest (I kd, tl 28, 29) nähtub, et faktiliselt on tema tegevus MTÜ Tartumaa

Koolispordiliidu juhatuse liikmena lõppenud 2012. aastal, ta on esitanud sellekohase avalduse

mittetulundusühingu üldkoosolekule ja muutmata jäi üksnes registrikanne juhatuse liikme

volituste lõppemise kohta. Seega kajastavad vastustajale 2012. ja 2014. aastal esitatud

elulookirjeldused kaebaja kõrvategevusi õigesti. Vastavalt on kaebaja enda ametisse nimetamiseks

õigustatud isikut kõrvaltegevustest kirjalikult teavitanud.

Seetõttu on vastustaja ja halduskohus ekslikult leidnud, et A. Roonurm rikkus ATS § 60 lg-s 3

sätestatud teavitamise kohustust.

35. Eelnevast sõltumata ei pea ringkonnakohus võimalikuks nõustuda vastutaja käsitlusega

rikkumise tahtlikkusest. Tahtluse jaatamiseks tuleb tuvastada, et kaebaja oli kohustusest teadlik

ning soovis selle täitmata jätta. Kui kaebaja ei olnud kohustust endale teadvustanud või arvas end

olevat kohustuse täitnud, ei saa ainuüksi kaebaja sellekohase väite alusel pidada teda kohustust

tahtlikult rikkunuks. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks soovinud kõrvaltegevusi

varjata. Võimalik oleks rikkumine hooletusest või raskest hooletusest.

II

36. Vastustaja hinnangul ei ole A. Roonurm täitnud ATS § 51 lg-st 4 tulenevat väärikuskohustust

ja ATS § 51 lg-st 6 tulenevat täieliku isikliku panuse andmise kohustust. Täpsemalt heidetakse

kaebajale ette, et ta on tööajal tegelenud kõrvaltegevustega, s.h vaadanud meelelahutusliku sisuga

veebilehekülgi, kasutanud ametialast e-posti aadressi ametiväliste isikutega kirjavahetuse

pidamiseks, määratledes ennast ka erakirjavahetuses Põlva Vallavalitsuse haridus- ja

kultuuriosakonna juhatajana ning saatnud kolleegidele kohatu ja vääritu sisuga e-kirju.

37. Halduskohus on põhjendatult osutanud, et teenistuskohustuste rikkumisena saab käsitada

üksnes konkreetse iseloomuga tegu, mistõttu ei ole võimalik teenistuskohustuste rikkumiseks

pidada üldistavaid etteheiteid ametniku tegevusele või tegevusetusele. Ringkonnakohtu hinnangul

lubavad A. Roonurme e-kirjavahetuse väljatrükid (II kd, tl 1-103) tuvastada, et kaebaja tõepoolest

on kasutanud ametialast e-posti aadressi teenistusülesannetega mitteseotud kirjavahetuse

pidamiseks tööajal, samuti, et ta on esitlenud end seejuures vastustaja ametnikuna. Selline tegevus

ei ole olnud ühekordne, vaid jätkuv kogu 2015. aasta jooksul kaebaja ametist kõrvaldamiseni.

Seeläbi on vastustaja õigustatult sisustanud A. Roonurme ATS § 51 lg-te 4 ja 6 järgi ametnikult

oodatavast käitumisest hälbimise ning teinud seda sellise konkreetsuseastmega, et kaebaja

käitumine on kvalifitseeritav teenistuskohustuse rikkumisena. Seejuures on ATS § 51 lg-s 4

nimetatud väärikuskohustuse rikkumise jaatamiseks piisav, et ametnikult tööajal oodatavast

erineva käitumisega on kaebaja vahetu juhi jaoks näidanud end isikuna, kes ei sobi ametnikuks.

Nimetatud asjaolu on kaevatavas käskkirjas nõuetekohaselt põhjendatud.

38. Ringkonnakohus osutab, et tulenevalt ATS § 51 lg-st 5 peab ametnik kasutama ametiasutuse

ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Seega tuleneb

vahetult seadusest eeldus, et ametniku kasutusse antud vara ja tehnilisi võimalusi on lubatud

kasutada ametikohustuste täitmiseks, kuid mitte muudel eesmärkidel. Teatud ulatuses võib

vahendite kasutamine olla lubatud ka ametniku isiklikes huvides, kui see on asutuses vastava

korraga lubatud. Olukorras aga, kus A. Roonurme väitel puudusid selged reeglid

infotehnoloogilise vara kasutamise kohta, kehtis seadusest tulenevalt eeldus, et vahendite

kasutamine enda huvides ei ole lubatud. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et teenistusvälise

kirjavahetuse pidamisel ei ole õigustatud enda esitlemine ametinimetuse kaudu, kuna see viitab, et

kirja autor tegutseb ametiisikuna või soovib saavutada ametiülesannetega mitteseotud eesmärke

ametipositsiooni rõhutamise kaudu.

39. Samas ei nõustu ringkonnakohus, et piisava konkreetsusega teenistuskohustuse rikkumise

jaatamiseks oleks määratletud etteheited kaebajale tööajal meelelahutuslike veebilehtede

vaatamise kohta. Vaidlustatud käskkirjas ega distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei ole

määratletud etteheidetava tegevuse toimumise aega ega kestust. Vastustaja ei ole kaebaja

väidetavat tegevust ega sellega jätkamise keelamist fikseerinud. Distsiplinaarmenetluse

materjalide hulgas ei ole tõendeid kaebajale etteheidetava tegevuse kohta. Puuduvad nii kaebaja

veebilehitsemise ajalugu kui teiste ametnike seletused. J. Usina menetlusliku staatuse tõttu

distsiplinaarmenetluses ja halduskohtumenetluses ei pea ringkonnakohus siinjuures võimalikuks

tõendina arvestada distsiplinaarmenetluse läbi viinud abivallavanema halduskohtus kohtuistungil

antud selgitusega.

40. Seega on käskkirja p-s 2. teenistuskohustuste rikkumine A. Roonurmele inkrimineeritud

osaliselt põhjendatult.

41. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajale on omistatav viidatud

rikkumise toimepanemine tahtlikult. A. Roonurme distsiplinaarmenetluses esitatud seletusest

(I kd, tl 113) nähtub, et ta arvas end tegutsevat õiguspäraselt. Olukorras, kus tegevus on

õigusvastane ATS § 51 lg 5 järgi, kuna see ei olnud otseselt lubatud, kuid samaaegselt puudus

vastustaja siseaktides otsene keeld, ei ole distsiplinaarmenetluse materjalide pinnal tõendatud, et

kaebaja oli keelu esinemise endale teadvustanud ja soovis käituda teenistuskohustusi rikkuvalt.

Kaebaja kogemusi ja teadmisi arvestades on ta oma tegevuse lubatavuses veendumata jättes

vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätnud, mistõttu on ta rikkunud teenistuskohustusi raskest

hooletusest. Tahtluse tuvastamine oleks võimalik, kui isikule on tehtud ettekirjutus keelatud viisil

käitumise lõpetamiseks ja ta sellele vaatamata tegevust jätkab. Käesoleval juhul see nii ei ole.

III

42. Vastustaja hinnangul on A. Roonurm rikkunud ATS § 51 lg-st 1 tulenevat teenistusülesannete

ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise kohustust. Täpsemalt heidetakse käskkirjas kaebajale ette

eksimusi ja lohakust vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisel,

otsustuste ettevalmistamist vastuvõtmiseks selleks pädevust mitteomava organi poolt ja

ettevalmistatud eelnõude sisulist mittenõuetekohasust. Käskkirjas on kokku loetletud kuusteist

erinevat episoodi, millest enamus seonduvad Põlva valla haridusasutuste põhimääruste

kinnitamisega, kuid ka valda tervikuna puudutavate kordade kehtestamisega ja muude

küsimustega.

43. Ringkonnakohus nõustub, et käskkirjas esitatud episoodid on distsiplinaarmenetluses

põhjalikult dokumenteeritud. Kaebaja ettevalmistatud eelnõude kooskõlastamata jätmine ning

tema

teenistusülesannete

hulka

kuulunud

menetluste

venimine

on

olnud

korduv.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et käskkirjas on asjaolusid osaliselt ebaõigesti

kajastatud, osaliselt ei ole tal võimalik süüdistustele vastata, kuna tal puudub juurdepääs

dokumendihaldussüsteemile ja oma e-kirja aadressile ning osaliselt on menetluste venimine

tingitud Põlva nn suurvalla loomisel suurenenud töökoormusest.

44. Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Roonurme väidetud asjaolude ebaõige kajastamine

käskkirjas ei ole talle distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel olnud olulise tähtsusega.

Näiteks on kaebaja esile toonud ühepäevase eksimuse Mammaste Lasteaias ja Koolis teenistusliku

järelevalve menetluse alustamise korralduse andmise päeva nimetamisel. Selles episoodis on

A. Roonurm rikkumisele ka sisuliselt vastu vaielnud, leides, et ta ei ole viivitanud teenistusliku

järelevalve õiendi koostamisega 2014. aasta sügisel. Käskkirjas on kaebajale aga ette heidetud

hoopis järelevalve õiendis kooli direktorile pandud ülesannete täitmise üle järelevalve teostamata

jätmist. Samas küsimuses on kaebaja 17. veebruaril 2015. a esitanud seletuskirja (II kd, tl 128)

vallavanemale. Kuna rikkumine on seotud ülesande täitmata jätmisega 2015. aasta alguses, mitte

2014. aasta sügisel, siis ei ole rikkumine ka aegunud.

45. Teisalt on ekslik just A. Roonurme väide käskkirjas andmete ebaõigsuse kohta. Nii väidab

A. Roonurm halduskohtule esitatud kaebuses, et Põlva valla koolieelsetesse lasteasutustesse laste

vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra menetluses eelnõu ettevalmistamisel minetust ei esinenud.

E. Saksa kaebajale 6. märtsil 2015 saadetud e-kirjast (II kd, tl 140) ilmneb, et eelnõus ei ole

reguleeritud lasteaeda vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse tegemine. Kaebaja vastus

J. Usinale (I kd, tl 84), puuduse esinemist ümber ei lükka, kuna selles on väidetud regulatsiooni

olemasolu vanema käest avalduse vastuvõtmise kinnituse saatmise kohta.

Seega A. Roonurme väide kinnitab hoopis vastustaja seisukohta, et kaebajal vähemalt osaliselt

puuduvad teenistusülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja arusaamine valdkonnast.

46. Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise menetluses on kaebaja möönnud korralduse eelnõu

tähtajaks ettevalmistamata jätmist, põhjendanud seda ülesande mahukusega, kuid eitanud

rikkumist muus osas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ülesande täitmine eeldas mitte

üksnes vallavalitsuse otsuse esialgse projekti koostamist, vaid menetluse terviklikku lõpuleviimist,

käesoleval juhul muu hulgas õpilaste nimekirja andmete kontrollimist, nimekirja avaldamist ja

vallavalitsuse ülesandel ka lastevanematele teavituste saatmist. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei teinud

eelnõusse vajalikke parandusi ega lõpetanud toiminguid õpilaste nimekirja avaldamiseks.

Olukorras, kus kaebajale sellekohane ülesanne anti, ei olnud ta õigustatud lapsevanematele

teavituste saatmist korraldamata jätma põhjendusega, et see ei ole vastavas määruses ette nähtud.

Kuna õpilaste nimekirja avaldamise tähtpäev langes päevale, mil kaebaja oli töölt eemal, siis pidi

ta ülesande täitmise eelnevalt korraldama selliselt, et tema äraolek ei oleks nimekirja avaldamisele

takistuseks.

47. Värska valla lasteaia arve menetluse kohta on kaebaja esitanud põhjendused, miks tema

hinnangul ei olnud arve tasumine põhjendatud. Samas ei ole ta vastanud käskkirja etteheitele, et ta

selleks pädevust mitteomava ametnikuna teatas Värska vallale, et arvet ei tasuta. Vaidlust ei ole

selles, et kaebajal puudus õigus otsustada Põlva vallale esitatud arvete tasumine või tasumata

jätmine. Pädevust ületades otsuse vastuvõtmine ja sellest kolmandale isikule teatamine

kaheldamatult on kvalifitseeritav teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisena.

48. J. Kraagi lasteaiakoha taotluse menetluse osas on A. Roonurmele ette heidetud, et ta ei

käitunud J. Kraagi suhtes abivalmilt ega täitnud toetamis- ja nõustamiskohustust.

Selles episoodis leiab ringkonnakohus sarnaselt kaebajaga, et käskkirjas esile toodud asjaoludel ei

ole tõendatud A. Roonurme teenistuskohustusi rikkuv käitumine. Vaidlust ei ole selles, et

A. Roonurm kohtus J. Kraagiga ja selgitas viimasele, et ta ei ole õigustatud nõudma oma lapsele

lasteaiakohta Põlvas, kuna Põlva vald samaaegselt tasub lapse lasteaiakoha eest teises

omavalitsuses. Vastustaja ei ole selle seisukoha õiguspärasust analüüsinud. Vaidluse all ei ole ka

see, et vaidlusaluse intsidendi toimumise ajaks 2015. aasta märtsis ei olnud J. Kraag esitanud Põlva

vallale taotlust oma lapsele lasteaiakoha saamiseks. Asjaolu, et vastustaja on hiljem julgustanud

J. Kraagi lasteaiakoha taotlust esitama ja selle rahuldas, iseenesest ei muuda A. Roonurme selgitust

õigusvastaseks. Isegi juhul, kui hiljem selgub, et ametnik on eksinud õiguslikult keeruka küsimuse

selgitamisel, mille kohta puudub väljakujunenud praktika, ei saa sellest järeldada, et ametnik on

jätnud selgitus- ja kaasaaitamiskohustuse täitmata. Distsiplinaarasjas materjalide juures puuduvad

andmed kaebaja käitumise kohta ametnikule sobimatul viisil J. Kraagi vastuvõtmisel.

Seetõttu on vastustaja selles episoodis ebaõigesti tuvastanud kaebaja rikkumise.

49. Käskkirja punktis 3 toodud rikkumised, v.a J. Kraagi taotlusega seonduv, on tõendatud

vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljatrükkide, e-kirjavahetuse väljatrükkide, tähtaegselt

teostamata tööülesannete loetelu, kaebaja seletuskirjadega ja muude aktidega (II kd, tl 106-154).

Ringkonnakohus osutab siinkohal veel asjaolule, et mõne episoodi kohta on kaebaja suutnud

esitada üksikasjalikud selgitused. Selles olukorras viitab haridusasutuste põhimääruste menetluste

kohta seisukoha andmisest hoidumine, et kaebajal ei ole käskkirjas esitatule konkreetseid

vastuväiteid. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et alates 4. juunist 2015 ei ole A.

Roonurmel juurdepääsu vastustaja dokumendihaldussüsteemile. Juhul, kui kaebaja tegevus nende

menetluste läbiviimisel olnuks nõuetekohane, saanuks ta taotleda kohtu abi vastavate tõendite

väljanõudmisel, muu hulgas ka dokumendihaldussüsteemis registreeritud dokumentide või

süsteemi kasutamise logide saamiseks. Kaebaja taotlusel ongi halduskohus vastustajalt tõendid

välja nõudnud, kuid dokumendihaldussüsteemi andmete saamist kaebaja ei taotlenud.

50. Ringkonnakohus nõustub, et A. Roonurmele on omistatav eelmises punktis nimetatud

rikkumiste toimepanemine tahtlikult. Rikkumistest nähtub sarnane muster, kus kaebaja on algselt

tööülesande täitmiseks määratud tähtaega oluliselt ületanud, seejärel ei ole ettevalmistatud eelnõu

osutunud nõuetekohaseks ning edasi ei ole kaebaja tööülesannet lõpule viinud, kuigi talle on

selleks antud tähtaeg ning esitatud meeldetuletusi ülesande täitmiseks. Tööülesande täitmisega

viivitamine võis esmalt olla hooletu. Kahtlust ei saa aga olla, et uue tähtaja saamisel kaebaja

mõistis vajadust ülesande täitmiseks etteantud tähtpäevaks, kuid teadlikult otsustas ülesande

täitmisest loobuda.

51. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et tööülesandeid ei olnud võimalik täita

suure töökoormuse tõttu. A. Roonurm ei ole oma väidet sisustanud jättes nimetamata, millised olid

need töökohustused, mis takistasid käskkirjas esile toodud ülesannete täitmist. Eluliselt on usutav,

et Põlva valla moodustamisega suurenes kaebaja haridusvaldkonna ülesannete maht võrreldes

varasema Põlva linna vastavate ülesannetega. Samas ei tulene sellest veel, et kaebaja töökoormus

olnuks ülemäärane. Siinkohal on halduskohus põhjendatult viidanud, et osakonna juhatajana pidi

kaebaja hea seisma ka tema juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks vajaliku ressursi olemasolu

eest. Kuigi kaebaja oli vaidlusalusel ajal ainuke haridusküsimustega tegelev ametnik, on vastustaja

leidnud, et tema töökoormus ei olnud vallavalitsuse teiste ametnikega võrreldes ülemäärane. Seda

kinnitab asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud vallavalitsusele ega –volikogule ettepanekuid, taotlusi

ega vastuväiteid osakonna isikkooseisu kohta. Samuti ei ole kaebaja võtnud samme ega teinud

ettepanekuid

töökorralduse

muutmiseks

või

omaalgatuslikult

viidanud

töökoormuse

ülemäärasusele. A. Roonurm on esitanud väited suure töökoormus kohta alles temalt nõutud

seletuskirjades. Isegi kui kaebaja väitega nõustuda, ei õigusta see tööülesannete täitmata jätmist

olukorras, kus selleks oli juba määratud täiendav tähtaeg ning oli selge, et tegemist on

prioriteetsete ülesannetega.

52. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et eelnõude menetlemine oli takistatud Põlva Vallavolikogu

25. märtsi 2014. a otsuse nr 1-3/18 „Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamine“ kehtivuse osalise

peatamise tõttu esialgse õiguskaitse korras kohtuasjas nr 3-14-50602. Kohtumäärusega peatati

osaliselt üksnes vallavolikogu nimetatud otsuse kehtivus. Sellest ei tulenenud keeldu

haridusasutuste põhimääruste muutmiseks. On ilmne, et haridusasutuste põhimäärused sai

vastustaja kehtestada üksnes kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuid see ei saanud takistada

põhimääruste menetlemist tervikuna, seda eriti olukorras, kus kaebaja vahetu juht nõudis

eelneõude ettevalmistamist haridusasutuste juhtide taotlusel. Siinjuures ei ole kaebaja esile toonud,

et põhimäärustega kavandataks haridusasutuste tegevust vastuolus kohtumäärusega ja vastustaja

hinnangul ei takistanud esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale ülesandeks tehtud menetluste

lõpuleviimist. Kaebajal ei lasunud ka lõplikku vastutust põhimääruste kehtestamise otsustamisel.

IV

53. Vastustaja hinnangul on A. Roonurm rikkunud ATS § 51 lg-st 3 tulenevat vahetu juhi

teenistusalaste korralduste täitmise kohustust. Täpsemalt heidetakse A. Roonurmele ette Põlva

valla veebilehel koolide lõpuaktuste aja avaldamise korraldamata jätmist, Roosi Kooli aktusel

vastustaja esindamata jätmist ning osakonna koosolekute korraldamata ja fikseerimata jätmist.

54. Ringkonnakohus nõustub, et veebilehel informatsiooni avaldamise korraldamata jätmine ja

osakonnakonna koosolekutega seonduv on distsiplinaarmenetluse materjalidega tõendatud

olukorras, kus A. Roonurm on ise möönnud vastava tööülesande saamist.

55. Põhjendatud on lugeda osakonna koosolekute korraldamata ja fikseerimata jätmine kaebaja

tahtlikuks tegevuseks, kuna ülesande täitmine või täitmata jätmine sõltus kaebaja sellekohasest

otsustusest.

56. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et veebilehel informatsiooni tähtaegaselt

avaldamata jätmise tahtlikkus ei ole distsiplinaarmenetluse materjalidega tõendatud. Kaebaja

hooletusele, mitte tahtlusele, selles osas osutab asjaolu, et pärast abivallavanema meeldetuletust

täitis kaebaja tööülesande järgmisel päeval.

57. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et tõendatud ei ole, et kaebajale oleks tehtud

ülesandeks osaleda vastustaja esindajana Roosi Kooli aktusel. Selle episoodi kohta on asja

materjalide hulgas üksnes abivallavanem J. Usina 4. juuni 2015. a e-kiri (III kd, tl 12p), millest ei

saa järeldada, et abivallavanem oleks kohustanud kaebajat aktusel osalema. Seetõttu on vastustaja

ekslikult tuvastanud kaebaja rikkumise selles episoodis.

V

58. Käskkirjaga on kaebajale määratud karistus distsiplinaarsüütegude kogumi eest.

59. Riigikohus on süütegude kogumi eest distsiplinaarkaristuse määramisel sedastanud, et isikule

mitme teo eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka ainult ühe süüteo alusetu

omistamine võib mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline

kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele.1

60. Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et A. Roonurmele on teenistuskohustuste

rikkumisena alusetult omistatud kõrvaltegevustest teatamata jätmine, käskkirja p-s 2. käsitatud

meelelahutuslike veebilehekülgede vaatamine, käskkirja p-s 3. käsitatud J. Kraagiga seonduv

episood ja käskkirja p-s 4. käsitatud Roosi Kooli aktuselt puudumine. Käskkirja p-s 2. kirjeldatud

rikkumiste ja p-s 4. kirjeldatud veebilehel informatsiooni avaldamata jätmise osas leidis

ringkonnakohus, et need on käskkirjas ebaõigesti loetud toime panduks tahtlikult.

61. Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et kaevatav käskkiri ei ole materiaalselt

õigusvastane. Käskkirjas kaebajale omistatud rikkumised, mille osas ringkonnakohus vastustaja

käsitlusega ei nõustu, ei moodusta olulist osa A. Roonurmele etteheidetavatest tegudest arvulise,

ega eelkõige rikkumiste raskuse poolest. Määravaks seisukoha kujundamisel peab ringkonnakohus

seda, et karistuse määramisel esitatud põhjendustest nähtub üheselt, et karistuse valikul on

vastustaja lähtunud ainuüksi etteheidetest kaebajale tööülesannete täitmata jätmise ja täitmisega

viivitamise

osas.

Nii

märgitakse

käskkirjas:

„A. Roonurme

teenistuskohustuste

mittenõuetekohane täitmine on läbivalt samalaadne – lohakus eelnõude koostamisel, kehtiva

õiguse mittetundmine (seadused ja nende alusel antud õigusaktid, Põlva valla õigusaktid) või

soovimatus seda teha.“ (I kd, tl 137); „Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub,

et teenistusest vabastamine on õigustatud, kuna puudub igasugune lootus, et teiste

distsiplinaarkaristuse liikide (noomitus, põhipalga vähendamine kohaldamine kuidagi

positiivsemalt võiks mõjuda. A. Roonurme teenistuses jätkamine suurendab oluliselt teiste

teenistujate töökoormust, tekitab asjatuid pingeid teenistussuhetes ja kolleegidega ning takistab

koostöö sujumist hallatavate asutustega.“ (I kd tl 138); „Karistuse määramata jätmine või kergema

karistuse määramine saaks olla põhjendatud, kui oleks tajutav ametnikupoolne selgelt väljendatud

soov edaspidi oma käitumismustrit muuta ja hakata täitma oma tööülesandeid asjatundlikult ja

hoolikalt.“ (I kd, tl 139).

Seega on vastustaja kasutanud kaalutlusõigust karistuse valikul kitsalt, hinnates karistuse kaasa

toonud rikkumisena üksnes tööülesannete täitmata jätmist ning pidanud etteheiteid

kõrvaltegevuste ning tööaja ja kaebaja kasutusse antud vahendite ebaotstarbeka kasutamise osas

oluliseks selles tähenduses, et need selgitavad tööülesannete täitmata jätmise põhjusi. Vastavalt on

käskkiri karistuse määramise osas sõnastatud eksitavalt, väites karistuse määramist kõigi

käskkirjas loetletud tegude eest kogumis. Tegelikkuses on karistamisel arvesse võetud üksnes

käskkirja punktides 3. ja 4. nimetatud rikkumisi. Nende rikkumiste hulgast ringkonnakohtu

väljaarvatud teod ilmselgelt kogumi kui terviku olemust vastustaja hinnangul ei muuda. Käskkirja

põhjenduste kohaselt on otsustav just kaebaja samalaadiliste ametiülesannete korduv täitmata

jätmine, milles ilmneb ka soovimatus oma käitumist muuta. Rikkumised ühekordsete, juhuslikku

laadi tööülesannete täitmisel karistuse määramisel äramärkimist ei leidnud.

1 Vt RKHK 30. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-10-09, p 9.

62. Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus vastustaja kaalutlusi jälgitavaks ka olukorras, kus

käskkirjas nimetatud rikkumiste kogumist osa on kohtumenetluses sellest välja arvatud. Vastustaja

on hinnanud A. Roonurme kogemusi valdkonnas töötamisel, tema panust vastustaja tegevusse,

tööülesannete täitmata jätmise mõju, kaebaja enda suhtumist rikkumistesse ning võimalusi

olukorra paranemiseks tulevikus. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja ei pidanud karistuse

määramisel arvestama ATS § 100 lg-s 1 sätestatud piiranguga, kuna see ei kohaldu

distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamisel. Lisaks ei näe säte tingimusena ette kaebaja

väidetud alla seitseaastase lapse kasvatamist, vaid alla kolmeaastase lapse kasvatamist.

Varasemate distsiplinaarkaristuste puudumine ei välista raskeima karistuse määramist. Kuna

vastustaja on põhjalikult selgitanud teenistussuhte jätkamisel kaasnevaid negatiivseid tagajärgi

neist tehtud järeldust teenistussuhte jätkamise võimatusest, siis ei saa varasemate karistuste

puudumine muuta otsustust kaebajale karistuse määramise kohta.

Asjast ei nähtu, et vastustaja oleks karistuse määramisel jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata

või lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.

63. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja rikkumise olulisuse tuvastamisel on

käskkirjas teiste asjaolude kõrval nimetatud ametiasutuse maine olulist kahjustamist

(ATS § 75 lg 6 p 4). Käskkirjas ei ole vastustaja maine kahjustamist analüüsinud ning

distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludel ei saa maine olulist kahjustamist ka eeldada.

Vastustaja on aga nõuetekohaselt selgitanud rikkumise olulisust usalduse kaotuse kaudu ametniku

vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada

teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Sätte kohaselt vastustaja põhjendustel on kaebaja

rikkumine oluline, kui maine oluline kahjustamine loob üksnes eelduse, et rikkumine on oluline.

Eelduse olemasolul või puudumisel ei ole asja lahendamisel otsustavat kaalu juhul, kui raskeima

distsiplinaarkaristuse kohaldamine ATS § 75 lg 5 järgi on tuvastatud.

VI

64. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et minetustele vaatamata on Põlva

vallavanema 5. augusti 2015. a käskkiri nr 13-1/53 materiaalselt õiguspärane ning puudub alus

A. Roonurme teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kaebaja kasuks hüvitise

väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 järgi.

65. Teistsugust seisukohta ei tingi kaebaja väide distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja

õigusvastasuse kohta, selles distsiplinaarmenetluse algatamise tinginud asjaolude kirjeldamata

jätmise tõttu. Põlva vallavanema 4. juuni 2015. a käskkirjas nr 13-1/35 on üldistavalt esitatud

menetluse algatamise põhjuseks olevad kaebaja rikkumised. Need kattuvad hiljem

distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja kaevatavas käskkirjas toodud rikkumistega. Menetluse

algatamisel ei olegi nõutav rikkumiste erinevate episoodide detailne kirjeldamine, kuna asjaolude

väljaselgitamine on algatatud menetluse üks eesmärkidest. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga,

et A. Roonurmele tööülesannete täitmiseks antud korraldustest, täiendavate tähtaegade

määramisest ja nõutud seletustest pidi talle distsiplinaarmenetluse alusena käsitatud rikkumiste

koosseis olema arusaadav. Seega ei saanud käskkirja lakoonilisus takistada kaebajat oma õiguste

kaitsmisel distsiplinaarmenetluses, arvestades, et talle tagati võimalus seisukohtade ja tõendite

esitamiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimise järel. Halduskohtumenetluses esitatud

kaebaja väidete pinnal ei ole ringkonnakohtule äratuntav, milliseid meetmeid soovis kaebaja

distsiplinaarmenetluses täiendavalt rakendada.

66. Kaebuses on A. Roonurm taotlenud hüvitist ka distsiplinaarmenetluse ajal ametist

kõrvaldamise tõttu vähem makstud töötasu ulatuses.

Vastavalt ATS § 78 lg-le 1 distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus

kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt

hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena

teenistusest vabastamine. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et teenistusest

kõrvaldamise ajal makstakse ametnikule ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast. Seega

on vähendatud palga maksmine A. Roonurmele õiguspärane juhul, kui tema ametist kõrvaldamine

on õiguspärane.

Halduskohus on kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätnud eraldi selgitamata ja põhjendamata

miks ta ei pea põhjendatuks nõuet teenistusest kõrvaldamise ajal vähem makstud töötasu

hüvitamiseks. Ringkonnakohus peab menetlusökonoomia põhimõttel võimalikuks kaebaja nõude

ise lahendada, kuna pooled on saanud mõlemas kohtuastmes ka selle nõude kohta oma seisukohad

esitada ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda.

67. A. Roonurme teenistusest kõrvaldamine on ette nähtud Põlva vallavanema 4. juuni 2015. a

käskkirjas nr 13-1/35 (I kd, tl 140), millega algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Selles

käskkirjas

ei

ole

teenistusest

kõrvaldamist

põhjendatud.

Küll

on

selgitatud,

et

distsiplinaarmenetluse algatamise tingib see, et A. Roonurm ei täida teenistusülesandeid

asjatundlikult ja hoolikalt, on jätnud täitmata vahetu juhi teenistusalased juhised ja korraldused

ning ametijuhendist tulenevad teenistuskohustused ning käitub ametnikule ebasobival moel.

Teenistusest

kõrvaldamise

kohta

on

vastustaja

põhjendused

esitanud

vastuses

apellatsioonkaebusele (III kd, tl 97). Nende järgi oli vastustajal juba distsiplinaarmenetluse

algatamisel piisavalt andmeid rikkumiste kohta, et hinnata neid oluliseks ja prognoosida, et kohane

karistus on teenistusest vabastamine. Pidades silmas 4. juuni 2015. a käskkirjas esitatud

distsiplinaarmenetluse algatamise põhjendust, peab ringkonnakohus usutavaks, et vastustaja

juhindus alles kohtumenetluses kirjalikult esitatud põhjendustest juba kaebaja teenistusest

kõrvaldamise otsustamisel. Kuna teenistusest vabastamine oli distsiplinaarmenetluse alustamisel

ettenähtav ja kaebaja teenistuses jätkamine distsiplinaarmenetluse ajal ei olnud avalikes huvides,

siis tuleb tema teenistusest kõrvaldamist pidada õiguspäraseks.

Vastavalt ei ole põhjendatud A. Roonurme nõue teenistusest kõrvaldamise tõttu vähem makstud

töötasu hüvitamiseks.

68. Apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata.

69. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja.

Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja

ei mõisteta.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt