1-15-1840/80 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-1840

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. märtsi 2017

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Andrey Makarov

(isikukood

38411043712), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil

isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 11. septembri 2015. a otsusega tunnistati Andrey Makarov süüdi KarS

§ 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastat 4 kuud algusega 18. september

2014. a. Karistusaeg lõpeb 18. jaanuar 2018. a.

2. Viru Maakohtu 6. märtsi 2017. a määrusega jäeti A. Makarov vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel.

Positiivseks loeb kohus seda, et A. Makarov on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel

koristajana ja köögitöölisena ning osalenud riigikeele A1 ja A2 taseme õppes. Vähetähtis pole

seegi, et käesoleval ajal töötab kinnipeetav väljaspool vanglat ja ka vabanemise korral on

süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht. Vabanemisjärgselt soovib A. Makarov elama

asuda õe juurde, hiljem soovib ta endale korteri üürida. Süüdimõistetul on olemas toetav

lähivõrgustik: õde koos enda perega ning tütar.

Vaatamata sellele leiab kohus, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja

asjaolusid ning korduvaid karistusi, ei ole A. Makarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi

olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult,

siis ei osutaks kohtu hinnangul kriminaalhooldus isikule piisavat mõju ja oleks

ebaotstarbekas. Samuti on A. Makarovil võlanõudeid umbes 6842,87 euro ulatuses, mis

mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut ning võivad omakorda mõjutada uue kuriteo

toimepanemise riski. Vabastades ennetähtaegselt isiku, keda on karistatud

rahvatervisevastases kuriteos, saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra

seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Samuti

ei oleks ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohus märgib, et isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine on pigem erand ning

järelejäänud vangistuse jooksul on A. Makarovil võimalik teha järeldusi oma varasemast

käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Kohus hindab

süüdimõistetu pingutusi küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema

ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isikut ei saa vabastada ka vaid tema vangistusaegsele

normikuulekale käitumisele (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused) viidates.

3. A. Makarov vaidlustas Viru maakohtu 6. märtsi 2017. a määruse. Määruskaebuse

argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised.

Kohtu seisukohad ei ole põhjendatud, sest A. Makarovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta

läbis riigikeele kursused, on töötanud majandustöödel, viibib avavanglas ja töötab väljaspool

vanglat ettevõttes, mis on lubanud ta vabanemisjärgselt tööle võtta. Seal töötades on

kinnipeetav omandanud operaatorieriala. Vabanemisel garanteeritud töökoha kohta on olemas

ka garantiikiri. Võlgade osas märgib määruskaebuse esitaja, et vabaneb igal juhul vanglast

suurte võlgadega, aga kinnitab, et saab aru võlgade maksmise kohustusest ja kavatsebki seda

teha.

Kohus ei võtnud arvesse prokuröri seisukohta, kes on välja toonud vangistuses käitumise

positiivsed asjaolud. Lisaks ei ole võetud arvesse prokuröri arvamust, mille kohaselt oleks

võimalik vabastamise korral teostada kinnipeetava üle kontrolli 10 kuu kestel. Uue kuriteo

toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele

allutamisega ja lisakohustuste panemisega. A. Makarov on oma süüd uurimise ajal

tunnistanud, teinud koostööd ja ei seganud juurdlust.

Maakohus ei ole arvestanud ka vangla arvamust, kes toetab tingimisi ennetähtaega

vabastamist. Lisaks ei ole võetud arvesse kontaktisiku ja sotsiaaltöötajate seisukohti, kes

leiavad samuti, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohus ei

ole arvestanud ka kriminaalhooldusametniku öeldut, et eelneval kahel korral, kui A. Makarov

määrati kriminaalhooldusele, möödus katseaeg rahuldavalt.

A. Makarov on aru saanud, et tema varasem eluviis viib selleni, et ta rohkem kaotab, kui

võidab. Ta mõtles käesoleva karistuse ajal oma käitumise üle järele ja vaatas üle oma eluviisi.

Ta usub, et kriminaalhooldus mõjuks talle positiivselt ja motiveeriks teda seaduskuulekale

elule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord A. Makarovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise

poolt- ja vastuargumente, jätab maakohtu määruse muutmata.

4.1

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja kaalutletud. Kohtu

põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis

välistavad A. Makarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on

asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte

kohaldamisel kaalutlusvea.

4.2

Apellatsioonikohus peab vajalikuks märkida, et nõustub igati maakohtu seisukohaga,

mille kohaselt esineb A. Makarovi puhul hulk argumente, mis räägivad tema vabastamise

kasuks. Kahtlemata on vabastamise pooltargumentideks see, et A. Makarov on vangistuse ajal

töötanud majandustöödel ja töötab praegu väljaspool vanglat, ta on osalenud riigikeele õppes

ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samuti on positiivne vabanemisjärgselt

olemasolev elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Maakohus on kõiki neid asjaolusid

arvestanud (tlk 88 pöördel ja 89) ja seega on alusetu määruskaebuse esitaja väide selle kohta,

et kohus pole võtnud arvesse A. Makarovi positiivset käitumist ja püüdlusi vanglas.

4.3

A. Makarovile jääb arusaamatuks, kuidas kohus ei nõustu vangla, prokuratuuri,

kontaktisiku ja sotsiaaltöötajate arvamusega, kes toetavad ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on kohus oma mittenõustumist piisavalt põhjendanud.

Apellatsioonikohus märgib siinjuures, et A. Makarov on korduvalt karistatud, mh on

kuritegude laad muutnud raskemaks, sest varasemad varavastased kuriteod on asendunud

rahvatervist ohustava kuriteoga. Kinnipeetava varasem käitumine on seega näidanud, et

kergemad karistused ega kriminaalhooldus ei ole evinud uute kuritegude ärahoidmise

seisukohast mingit toimet. A. Makarov varem kriminaalkorras karistatud isikuna ja teades,

millised õiguslikud tagajärjed tema teole järgnevad, jätkas ikkagi uute kuritegude

toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetu isik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja

isiku varasem elukäik ei võimalda teha positiivset prognoosi võimaliku katseaja läbimisest ja

kantud karistus ei vasta seatud eesmärkidele, on kohtul õigus keelduda tema tingimisi

ennetähtaegsest vabastamisest. Kinnipeetava A. Makarovi mittevabastamise tingisidki

maakohtu hinnangul peamiselt tema varasem elukäik (korduvalt kriminaalkorras karistatud) ja

kuriteo raskus (rahvatervisevastane kuritegu). Neid asjaolusid ei ole määruskaebuses ka

ümber lükatud.

4.4

Iseenesest on õige A. Makarovi viide prokuröri seisukohale, et vabastades A.

Makarovi vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 10 kuu kestel

ning uue kuriteo toimepanemise riske saaks vähendada kriminaalhooldusele allutamisega ja

lisakohustuste panemisega. Eeltoodu aga ei tähenda, et formaalsete eelduste täidetuse korral

peaks vabastama iga süüdimõistetu. Ringkonnakohus märgib, et kriminaalhoolduse näol on

tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse

käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning

soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude

toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on

kriminaalhooldusele sobilik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus A. Makarovi eelnevale

elukäigule osundades õigustatult leidnud, et varasem kriminaalhooldus ei ole uusi kuritegusid

ära hoidnud. Seega vaatamata sellele, et kriminaalhooldusametniku sõnul on eelnevad kaks

katseaega möödunud rahuldavalt, ei ole need A. Makarovit õiguskuulekale käitumisele

suunanud.

4.5

Tõsi, kinnipeetav on oma muutumist määruskaebuses selgitanud ning kinnitanud, et

nüüd on ta seaduskuulekaks eluks motiveeritud. Ringkonnakohtu hinnangul A. Makarovi

elukäiku arvestades tema lubadustele määravat tähendust anda aga ei saa. Olukorras, kus

süüdimõistetu on ka eelnevalt reaalses vangistuses viibinud, kuid jätkanud kuritegude

toimepanemist, puudub kohtul alus arvata, et just kantav vangistus on olnud varasematest

mõjusam ning suunanud kinnipeetava õiguskuulekale teele.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau