3-17-551/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-551 Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 06.03.2017 vaideotsuse nr 5- 15/17/41-2 peale Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada A.N.i kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus sai 09.03.2017 A.N.i määruskaebusena pealkirjastatud kaebuse Tallinna Vangla 06.03.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/41-2 peale. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Eesmärgiks on tühistada vaideotsus.

2. 10.03.2017 küsis kohus kohtunõudega Tallinna Vanglalt asjaga seonduvaid haldusja vaidemenetluse dokumente. Vangla vastas kohtunõudele 15.03.2017 (tl 5-62).

3. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt 07.12.2016 registreeriti Tallinna Vanglas 32 A.N.i pöördumist nr-ga 5-18/16/27544-1, millest 26 võttis kinnipeetav 13.12.2016 tagasi.

4. Pöördumistele, mida kinnipeetav tagasi ei võtnud, vastas vangla 02.01.2017 otsusega nr 5- 18/16/27544-2 (tl 60). Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata A.N.i taotlused, milles kinnipeetav taotles male, kabe ja monopoli mängude ja mikrolaineahju väljastamist. Samuti lisa spordisaali aja võimaldamist. Osas, milles kinnipeetav taotles alumise voodikoha võimaldamist, taotlus rahuldati. 02.02.2017 esitas A.N. vangla 02.01.2017 otsusele nr 5-18/16/27544-2 vaide, mis 06.03.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/41-2 rahuldamata jäeti. KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusel puuduvad mistahes eduväljavaated. Seetõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §

121 lg 2 p 1 järgi kaebajale tagastada.

6. Kaebaja märgib kaebuses, et vastus on põhistamata. Eri asjadele on vastatud koos, rikutud on menetlusnorme.

3-17-551

2(3) Tallinna Vangla on 02.01.2017 vastuses nr 5-18/16/27544-2 kaebaja pöördumistele: 1) märkinud, et on võtnud teadmiseks asjaolu, et kaebaja soovib anda Tallinna Vangla poe kohtusse; 2) teatanud, et Tallinna Vangla ei väljasta kinnipeetavatele vangla arvelt erinevaid vaba aja sisustamiseks mõeldud lauamänge; 3) selgitanud, et mikrolaineahju väljastamiseks puudub vajadus; 4) Tallinna Vanglas toimub spordisaali kasutamine vastavalt vangla kodukorrale sektsioonide kaupa graafiku alusel üks kord nädalas; 5) kinnitanud, et kinnipeetavale on kambris 229 tagatud soovitud alumine voodikoht.

7. Kohus selgitab, et justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud 8-tunnine uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Tallinna Vangla järgib vaba aja veetmise võimaluste tagamisel vangistusseadusega (edaspidi VangS) pandud kohustusi (VangS §-d 28, 30, 31, 311) ning võimaldab avatud eluosakonna kinnipeetavatel jälgida raadioja televisioonisaateid, lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju ning kasutada ettenähtud ulatuses internetti ja telefoni. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 18 kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavatele vaba aja veetmiseks huvitegevust, spordiüritustel osalemist ning raamatukoguteenuse kasutamist. Lisaks on kinnipeetavatel võimalik soetada vangla kauplusest endale lauamänge üksnes enda isiklike rahaliste vahendite arvel, sest vanglal ei ole kohustust lauamängude väljastamiseks vangla arvelt. Kaebaja pöördumisele, väljastada mikrolaineahi nagu naisvangidele, on vangla vastuses kaebajale selgitanud, et naiskinnipeetavatele väljastatakse mikrolaineahi üksnes sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis ja see on ette nähtud soodustusena. Tulenevalt asjaolust, et kinnipeetavaid toitlustatakse igapäevaselt kolmel korral sooja toiduga, puudub vajadus mikrolaineahju kasutamiseks. VangS § 55 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Kodukorra punkti 18.1.2 kohaselt toimub spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku alusel. Kuivõrd kinnipeetavatele ja ametnikele on kasutamiseks ainult üks ühine spordisaal, siis ei ole ajaliselt võimalik tagada kinnipeetavatele võimalust kasutada spordisaali rohkem, kui üks kord nädalas. Samas on võimalik kehakultuuriga tegeleda igapäevaselt jalutuskäigu ajal jalutusboksis.

8. Eeltoodust nähtuvalt ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt sektsioonidesse lauamängude male, kabe ja monopoli, samuti mikrolaineahju väljastamist ning spordisaali kasutamise lisa aja võimaldamist. Vangla on kaebaja taotlustele vastanud ja vajalikud selgitused andnud. Tallinna Vangla direktori 02.02.2016 käskkirjaga nr 14 kinnitatud Tallinna Vangla asjaajamiskorrast ei tulene mitme taotluse/pöördumise ühes menetluses menetlemise keeldu. Samuti ei ole normi tasandil määratletud, kui pikk ja mitmel lehel peab vastus olema. Lisaks vastab vangla vastus haldusmenetluse seaduse § 54 nõuetele. Seega ei ole vangla ettenähtud korda kaebajale vastamisel rikkunud ning etteheited eri asjadele koos vastamise ja vastuse ühel lehel vormistamise, samuti menetlusnormide ja hea haldustava rikkumise osas, on alusetud. Vangla on kaebajale asjakohased selgitused kaebaja taotluste osas andnud ja seega on vastus vajalikul määral põhistatud. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses nimetanud ühtegi põhjust, millest nähtuks, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluses vaide esemest sõltumata.

9. Seadusest ei tulene vanglatele kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, sh spordiga tegelemise ja muud vaba aja veetmise võimalused.

3-17-551

3(3) Kusjuures erinevate tingimuste võimaldamist ei ole alust pidada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks, kui kinnipeetavatele on õigusaktidest tulenevate õiguste kasutamine tegelikult ja seaduses ette nähtud mahus tagatud. Seejuures võivad vanglates pakutavad vaba aja veetmise võimalused olla erinevad. Vangistusega kaasnevad paratamatult ebameeldivused, kuid seda ei saa pidada diskrimineerimiseks.

10. Seega ei riku kaebajale soovitud lauamängude ja mikrolaineahju väljastamata jätmine ning lisa spordisaali aja mittevõimaldamine ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult tagastada.

11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada kaebuses esitatud menetlusabi taotlust.

12. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik