2-16-118953/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-118953

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Merilin Rummel vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

332,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, Tallinn, 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Darja Permina; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Merilin Rummel, isikukood XXX; aadress XXXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Merilin Rummel vastu 4finance

OÜ ja Merilin Rummeli vahel 25. juunil 2014. a sõlmitud laenulepingu alusel võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Merilin Rummelilt (Rummel) (ik XXX) Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479) kasuks välja:

2.1. 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 22 senti (sealhulgas põhivõlg 160 eurot,

intress 1 sent ning alates 9. juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 sissenõutavaks muutunud

viivis 29 eurot ja 21 senti);

2.2. alates 13. oktoobrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tasumata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib intressi ja viivise välja mõistmist seaduses

sätestatud intressi ja viivise määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Merilin Rummelilt (Rummel) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 115

(ükssada viisteist) eurot ja 90 senti.

8. Mõista Merilin Rummelilt (Rummel) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

20. märtsil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid 4finance OÜ ja kostja 25. juunil 2014. a laenulepingu, mille

kohaselt anti kostjale üle laenusumma 160 eurot. Kostja kohustus laenusumma 160 eurot ja

intressid 8 eurot tagastama hiljemalt 8. juulil 2014. Laenulepingu kohaselt oli intressi määr

140,38% aastas. Kostja ei ole laenu ega intressi tähtaegselt tagastanud. Hageja palub seega

mõista kostjalt enda kasuks laenulepingu alusel välja põhivõla 160 eurot, intressi 8 eurot, viivise

alates 9. juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 summas 152 eurot ning alates 13. oktoobrist 2016

kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt seaduses sätestatud määras.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu

tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt

nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

6. Kohus selgitab, et lepingule tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal, so antud juhul 25. juunil

2014. a, kehtinud seadust. Kohus leiab, 4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on

vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (25. juunil 2014. a

kehtinud redaktsioon) (edaspidi: TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et

krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista

krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega,

kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas

sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata

sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p

22).

7. 4finance OÜ ja kostja vahel 25. juunil 2014. a sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr on

293,59% (tl 27). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so juunis 2014, avaldatud

keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%.

4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr 293,59% ületab

seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui üheksa korda. Hageja ei ole

hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel

määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane.

8. Kuna 4finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1

alusel tühine, tuleb hageja nõuetele anda hinnang alusetu rikastumise sätete alusel (Riigikohtu 5.

jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 38).

9. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või

muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg

4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-

s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole laenusummat tagastanud hiljemalt 8. juuliks 2014, siis

on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt üle antud

laenusumma, so 160 euro, tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha kasutamise

eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates laenu lepingujärgse tagastamise

kuupäevast tagastamata laenusummalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

10. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 160 eurot, intress

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 1 sent [(160 eurot*0,25%*6/365) + (160 eurot*0,15%*8/365)]

kuni võla tagastamise kuupäevani 8. juulil 2014 ning sissenõutavaks muutunud viivis alates 9.

juulist 2014 kuni 12. oktoobrini 2016 summas 29 eurot ja 21 senti, kokku 189,22 eurot. Alates

13. oktoobrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 61% ulatuses.

12. Hagi avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 350

eurot, sh riigilõiv 75 eurot ning esindajakulu 275 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu

seisneb hageja esindamises kohtumenetluses.

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et TsMS §-st

4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud

summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas

põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige

asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute

Infosüsteemist nähtuvalt esitanud korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses

teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.

14. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 190 eurot (75 + 20 + 95). Kohus jätab

TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja enda kanda.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 115 eurot 90 senti. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik