3-16-239/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-239

Haldusasi

AMC

Finantsid

Audiitorbüroo

OÜ

kaebus

rahandusministri

13.01.2016

käskkirja

nr

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ, esindaja

v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja – rahandusminister, esindajad Janar Luts ja

Taivo Põrk

Kaasatud haldusorgan – audiitortegevuse järelevalve

nõukogu, esindaja Siim Tammer

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.11.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 04.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-239 muutmata.

2. Jätta apellandi apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.05.2017.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-239

2(12)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahandusminister tunnistas 13.01.2016 käskkirjaga nr 002 kehtetuks AMC Finantsid

Audiitorbüroo OÜ tegevusloa nr 100.

AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ rikkus kolme aasta jooksul (2012–2014) kuue erineva

töövõtu puhul audiitortegevuse seaduse (AudS) § 45 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1 sätestatut.

Audiitorettevõtja kutsetegevus toimub avalikes huvides, et suurendada avalikkuse ja

institutsioonide usaldust finantsaruannete suhtes. Audiitortegevuse kõrge kvaliteet edendab

finantsaruannete usaldusväärsust ja aitab kaasa turgude korrapärasele toimimisele. Kindlust

andva audiitorteenuse näol on tegemist nii töövõtu- kui käsunduslepingu tunnuseid omava

võlaõigusliku suhtega, mille puhul on äärmiselt oluline mitte üksnes auditi arvamuse õigsus,

vaid kogu protsessi vastavus AudS-le ja kutsetegevuse standarditele. Kaitsmaks avalikke huve,

on vaja võtta meetmeid, mis takistavad kaebajal edaspidi osutada nõuetele mittevastavat

audiitorteenust. Minister analüüsib kaebaja toime pandud rikkumisi kogumis, tuginedes

kvaliteedikontrolli töörühma aruannete lisades 1 toodud järeldustele ja hinnangutele.

Kvaliteedikontrolli käigus tuvastati kaebaja audiitorteenuses korduvaid rikkumisi, mis annavad

alust arvata, et samad rikkumised esinevad ka kvaliteedikontrolli käigus kontrollimata jäänud

töövõttude puhul. Rikkumised avaldasid märkimisväärset negatiivset mõju audiitorteenuse

kvaliteedile ja vandeaudiitori kutse usaldusväärsusele.

Kaebaja puhul ei ole tegemist juhurikkujaga ja ei ole alust uskuda, et mõni vähem koormavam

abinõu võiks teda sundida õiguskuulekusele. Kaebajal oli võimalik kutsetegevuse kvaliteeti

parandada ja 2014. a kvaliteedikontrolli raames tuvastatud rikkumisi edaspidi mitte toime

panna. 2015. a läbiviidud kvaliteedikontrollis tuvastati, et kaebaja ei ole oma kutsetegevuse

kvaliteeti parandanud. Seega ei ole põhjust arvata, et tegemist on rikkumistega, mis on toime

pandud tähelepanematusest. On tõenäoline, et kaebaja jätkab AudS § 45 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1

sätestatu rikkumist ka edaspidi.

Kaebaja poolt kolme aasta jooksul korduvalt toime pandud rikkumised vastavad AudS § 87 lg

4 p-s 1 sätestatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise teokoosseisule. Seega ei ole teda võimalik

võtta distsiplinaarvastutusele. Kohane ei ole rakendada haldussundi, sest ettekirjutuse täitmine

ja puudustega töövõttude uuesti sooritamine tooks kaebaja klientidele kaasa ebamõistlikult

suure ressursikulu. Seega ei ole tegevusloa kehtetuks tunnistamisega taotletavat eesmärki

võimalik saavutada mõne vähem koormava abinõuga. Analüüsides ühelt poolt tegevusloa

kehtetuks tunnistamisega kaasneva riive intensiivsust ning teiselt poolt meetme eesmärgi

tähtsust, on tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõõdukas ja proportsionaalne.

2. AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse rahandus-

ministri 13.01.2016 käskkirja nr 002 tühistamiseks.

Käskkiri rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel jääb kaebaja

ilma võimalusest osutada oma klientidele audiitorteenuseid.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole proportsionaalne. Käskkirjas toodi välja kuus

rikkumist perioodist 2012–2014. Kaebaja teostas 2012–2013 kokku 121 töövõttu ja 2013–2014

kokku 106 töövõttu. Seega moodustavad käskkirjas toodud rikkumised 2,6% kaebaja tehtud

töövõttudest. Kontrollitud töövõttude kohta esitatud väited ei saa kehtida kõigi tema töövõttude

kohta. Kvaliteedikontroll ei leidnud kaebaja teistest töövõttudest puudusi. Vastustajal oli

võimalik paluda Audiitorkogu juhatust kontrollida kaebaja teisi töövõtte kõnealusest perioodist.

Selleks, et audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli käigus töövõtu kohta tuvastatud puudusi saaks

laiendada teistele või kõikidele töövõttudele, peab vastav võimalus olema selgelt seaduses ette

nähtud. AudS §-d 136–142 ei anna selliseks järelduseks alust. Asjakohatu on vastustaja ja

3-16-239

3(12)

järelevalvenõukogu viide järelevalvenõukogu kehtestatud kvaliteedikontrolli korrale. Selle

korraga saab üksnes täpsustada seaduses kehtestatud nõudeid, mitte kehtestada võrreldes

seadusega täiendavaid või laiendatud nõudeid. Vastupidine tähendaks vastuolu PS § 3 lg 1

esimeses lauses sätestatud seaduslikkuse põhimõttega.

Käskkirjas ei ole väidetud, et nimetatud rikkumised oleksid mõjutanud kaebaja tehtud

järelduste õigsust. Käskkirjast nähtuvalt on tegemist formaalsete rikkumistega. Vastustaja

möönab käskkirjas, et kaebaja järeldusotsused olid õiged. Seega ei ole tegevusloa kehtetuks

tunnistamine õiguspärane. Õige on väide, et audiitorettevõtja täidab kutsetegevusega tegeledes

avaliku huvi funktsiooni. Samas audiitorettevõtja roll finantsaruannete õigsuse kontrollimisel

seisneb eeskätt tema järeldusotsuste õigsuses. Kui audiitorettevõtja aruande järeldused on

õiged, siis see kinnitabki, et asjaomase isiku raamatupidamise aasta aruande väited on olulises

osas õiged.

Audiitorkogu juhatuse 27.05.2015 otsusega karistati kaebajat kolme rikkumise eest (AS Lasita

Maja, MTÜ Eesti Autorite Ühing ja OÜ Sorty Group töövõtud) noomitusega. Need kolm

rikkumist kuuluvad nende kuue rikkumise hulka, mille eest vastustaja on tunnistanud kaebaja

tegevusloa kehtetuks. Audiitorkogu juhatus leidis 27.05.2015 otsuses, et osa kaebajale ette

heidetavatest rikkumistest ei kujuta endast niivõrd olulisi rikkumisi, mille tagajärjel ei võiks

audiitorettevõtja osutada audiitorteenust. Seega ei ole käskkirjas kaebajale etteheidetavaid

rikkumisi arvestades tegevusloa kehtetuks tunnistamine proportsionaalne.

Vastustaja ei ole kaalunud teisi meetmeid. Mis puudutab kaebaja võimalusi parandada oma

rikkumisi pärast 2014. a kvaliteedikontrolli, siis on oluline eristada enne kvaliteedikontrolli

toime pandud rikkumisi ning pärast kvaliteedikontrolli toime pandud rikkumisi. Käskkirjast

nähtuvalt on tegemist erinevate rikkumistega, mistõttu on ebaõige vastustaja väide, et kaebaja

ei ole pärast 2014. a kvaliteedikontrolli oma tegevust parandanud. Käskkirjas nimetatud

rikkumised moodustavad 2,6% kõnealuse perioodi kaebaja töövõttudest. Järelikult on ebaõige

väide, justkui oleks tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingitud rikkumiste hulgast kaebaja

töövõttudes. Ebaõige on vastustaja väide, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine aitab kaasa

avalikule usaldusele audiitorettevõtja tegevuse suhtes. Vaidlust ei ole selles, et käskkirjas

mainitud rikkumised ei mõjutanud kaebaja järeldusotsuste õigsust ning et äriregistrile esitatakse

(avalikkusele saab kättesaadavaks) üksnes vandeaudiitori järeldusotsus (vandeaudiitori

aruanne). Ebaõige on väide, et AudS § 130 kohase haldussunni kohaldamine ei ole põhjendatud.

Vastustaja jätab tähelepanuta, et AudS § 130 lg 2 p 1 järgi võib vastustaja teha järelevalve

nõukogu ettepanekul ettekirjutuse, millega esitab audiitorettevõtjale nõude lõpetada

õigusrikkumine. Seega saab vastustaja teha kaebajale ettekirjutuse, millega nõuab tulevastes

töövõttudes asjaomase kutsetegevuse standardite järgimist. Selline haldusakt ei oleks vastuolus

määratletuse põhimõttega, sest vastustajal tuleks näidata ära konkreetsed kohustused, mille

täitmist ta nõuab. Vastustaja peab ettekirjutuses tooma välja nõuded, mille rikkumist ta

kaebajale ette heidab, ning kohustama kaebajat neid nõudeid tulevastes töövõttudes järgima.

Kui kaebaja ei peaks täitma ettekirjutuses näidatud kohustusi, on vastustajal võimalik

kohaldada kaebaja suhtes sunniraha kuni 50 000 eurot. Samuti kui vastustaja peaks tegema

kaebajale mitu samalaadset ettekirjutust ja kaebaja peaks jätma need täitmata, siis on vastustajal

võimalik järelevalvenõukogu ettepanekul peatada kaebaja tegevusloa kehtivus. Seega on

vastustajal lisaks tegevusloa kehtetuks tunnistamisele ka teisi võimalusi selleks, et sundida

kaebajat täitma kutsetegevuse standardites näidatud kohustusi. Vastustaja on valinud kaebaja

jaoks kõige raskema vahendi, mis tähendab kaebaja kutsetegevuse lõppu.

Käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt, mis peab sisaldama kaalutlusi, millest on

haldusorgan lähtunud haldusakti andmisel. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu heidab

kohtule esitatud seisukohas kaebajale ette ka kvaliteedikontrolli korra ja eetikakoodeksi

3-16-239

4(12)

rikkumist. Selliseid etteheiteid ja põhjendusi käskkirjast ei nähtu. Samuti ei nähtu käskkirjast,

et rikkumised kaebaja tegevuses mõjutasid kaebaja järeldusotsuste õigsust või et tegemist

olnuks olulise kaaluga rikkumistega, mis peegeldavad nõutavale kvaliteedile süstemaatilist

mittevastavust. Õigusvastane ja lubamatu on põhjendada kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakti kohtumenetluses uute väidete ja asjaoludega.

3. Rahandusminister palus jätta kaebus rahuldamata.

Vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi ja seda puudutavate arvestusala normide ühetaolise

täitmise vastu eksisteerib kõrgendatud avalik huvi, kuna audiitori arvamus mõjutab tsiviilkäibes

oluliste tahteavalduste tegemist ja on ülioluline arvestusvaldkonnaga seotud kollektiivsete

õigushüvede (nt finantsinformatsiooni kättesaadavus ja usaldusväärsus, finantsstabiilsus,

kapitali pakkumise ja nõudluse vahekord) kaitsmise aspektist. Kvaliteetne audiitorteenus

tagatakse kutsetegevuse standardite jm õigusnormide ühetaolise rakendamisega, mis aitab ka

kaasa ebaausa konkurentsi vähendamisele, tagades seeläbi konkurentsi toimimise. Tegevusloa

kehtetuks tunnistamisega välditakse õigushüvede jätkuvat kahjustamist. Tegemist on kaalukate

huvidega, mis kaaluvad üles kaebaja õiguse ettevõtlusvabadusele. Kvaliteetse kutsetegevuse

vastu on avalikkusel eriline ja põhjendatud huvi. Seetõttu ei saa lubada audiitorteenuse

osutamise jätkamist audiitorühingu poolt, kes ei järginud kuue erineva töövõtu puhul mitmel

korral AudS § 45 lg-s 1 ja § 60 lg-s 1 sätestatut.

Minister ei ole väitnud, et rikkumised esinevad ka kvaliteedikontrolli käigus kontrollimata

jäänud töövõttudes. Kvaliteedikontrolli korra § 20 kohaselt valiti kaebaja kvaliteedikontrolli

objektideks välja piisavalt suur ja esinduslik hulk kaebaja poolt kontrolliperioodil osutatud

audiitorteenuseid, mis võimaldab põhjendatud kindlusega kontrollida audiitorteenuse vastavust

õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele.

Kvaliteedikontrolli objektide valimisel arvestati mh audiitorettevõtja kliendi tegevuse mahtu ja

tegevusvaldkonna keerukust või riskide hulka, samuti kliendi olulisust audiitorettevõtja

aspektist, audiitorteenuse keerukust ning audiitorettevõtja väljastatud aruannete hulka.

Menetluse käigus välja selgitatud asjaoludele tuginedes andis Audiitorkogu kahel järjestikusel

kontrolliperioodil kaebaja audiitorteenuse kvaliteedile hinnangu, et kaebaja osutatud

audiitorteenuse kvaliteedis esinesid märkimisväärsed puudused. Tegemist on kaebaja

audiitorteenuse kvaliteedile antud hinnanguga, mitte üksnes hinnanguga kontrollitud

töövõttude kvaliteedile.

Vandeaudiitori kutsetegevuse standard ISA(EE)700 p 6 sätestab audiitori eesmärgid, milleks

on kujundada omandatud auditi tõendusmaterjali põhjal tehtud järelduste hindamise alusel

arvamus finantsaruannete kohta ja avaldada see arvamus selgelt kirjaliku aruande kaudu, milles

kirjeldatakse ka selle arvamuse alust. Audiitor peab kujundama arvamuse selle kohta, kas

finantsaruanded on koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas rakendatava finantsaruandluse

raamistikuga. Selle arvamuse kujundamiseks peab audiitor tegema kokkuvõtte selle kohta, kas

audiitor on omandanud põhjendatud kindluse selles, et finantsaruanded tervikuna ei sisalda

pettusest või veast tulenevat olulist väärkajastamist. Sellise kokkuvõtte tegemisel peab mh

arvesse võtma audiitori kokkuvõtet selle kohta, kas on omandatud asjakohane auditi

tõendusmaterjal ja kas parandamata väärkajastamised üksikult või kogumis on olulised.

Kaebaja möönab, et vastustaja poolt nimetatud minetused on tõesti aset leidnud. Kuna

vandeaudiitor saab kujundada oma arvamuse üksnes nii, et tugineb omandatud piisavale ja

asjakohasele auditi tõendusmaterjalile, ei saa tõendusmaterjalita olla ka auditi arvamust. Auditi

arvamuseta ei saa aga väljastada vandeaudiitori aruannet. Tõendusmaterjal on piisav ja

asjakohane vaid siis, kui teine sõltumatu vandeaudiitor jõuaks selle põhjal samasuguse

arvamuseni. Olukorras, kus kaebaja pole kogunud piisavalt tõendusmaterjali, ei saa hinnata ka

tema tehtud järelduste õigsust, mistõttu muutub väärtusetuks ka tema poolt avaldatud arvamus.

AudS ja kutsetegevuse standardite kohaselt kogutakse töövõtuga relevantsed ja usaldusväärsed

3-16-239

5(12)

tõendusmaterjalid, mis on aluseks vandeaudiitori arvamusele. Seetõttu ei ole asjakohane lugeda

tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud rikkumisi üksnes menetluslikeks või formaalseteks,

mis ei kahjusta avalikku huvi.

Audiitorkogu juhatuse 27.05.2015 otsuses leiti, et selles menetluses polnud sobiv tegevusluba

kehtetuks tunnistada, kuna kaebaja kutsetegevuse kvaliteedis pole varem leitud olulisi

rikkumisi, mille tagajärjel ei võiks audiitorettevõtja audiitorteenust osutada. Samas vaidlustatud

käskkirja andmise ajaks oli juba tuvastatud kaebaja poolt toime pandud täiendavad rikkumised,

mis osaliselt olid analoogsed eelnevalt toimepandud rikkumistega ja osaliselt mitte. Rikkumiste

kogum moodustabki selle faktilise aluse, mille pinnalt otsustati kaebaja tegevusluba kehtetuks

tunnistada.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluses on analüüsitud, et kaebajal oli reaalne võimalus

parandada oma tegevust. Kaebaja audiitortegevuse kvaliteeti on kontrollitud 2014. a ja 2015. a.

Audiitorkogu kvaliteedikontrolli korra § 21 lg-test 2 ja 3 tulenevalt tutvustati ja arutati vahetult

pärast asukohajärgset kontrolli selle peamised asjaolud kaebajaga läbi. 2014. a läbiviidud

kvaliteedikontrolli kohta koostatud protokoll allkirjastati nii töörühma liikmete kui kaebaja

poolt 07.02.2014. AudS § 140 lg 2 kohaselt sisaldab kvaliteedikontrolli protokoll mh

informatsiooni audiitorühingu tegevuses tuvastatud õigusrikkumiste kohta. 2015. a läbi viidud

kvaliteedikontrolli käigus kontrolliti AS-le Lasita Maja ja AS-le Kodu Haldus osutatud

audiitorteenuse kvaliteeti. AS Lasita Maja raamatupidamise aastaaruande kohaselt on kaebaja

allkirjastanud vandeaudiitori aruande 20.06.2014, AS Kodu Haldus raamatupidamise

aastaaruande kohaselt on vandeaudiitori aruanne allkirjastatud 23.05.2014. Kutsetegevuse

standardi ISA230 p A21 kohaselt asjakohane tähtaeg lõpliku auditifaili kokkupanemise

lõpuleviimiseks ei ole tavaliselt pikem kui 60 päeva arvates audiitori aruande väljaandmise

kuupäevast. Arvestades eeltoodut pidi kaebaja AS Lasita Maja audiitorteenuse osas lõpetama

kutsetegevuse dokumenteerimise 20.08.2014 ja AS Kodu Halduse audiitorteenuse osas

22.07.2014. Seega oli kaebajal võimalus kutsetegevuse kvaliteeti parandada. Tulenevalt

kutsetegevuse standardi ISQC(EE) p-dest 32 ja A34 oleks kaebaja pidanud koheselt

kvaliteedikontrolli

käigus

tuvastatud

puudustest

teada

saamisel

kontrollima

oma

audiitorteenuse kvaliteeti ning tegema vandeaudiitori kutsetegevuses asjakohased muudatused.

Praegusel juhul ei olnud tegemist kestva õigusrikkumisega, mille osas oleks võimalik nõuda

selle lõpetamist AudS § 130 lg 2 p 1 alusel, kuna ettekirjutuse täitmine ja puudustega töövõttude

uuesti sooritamine tooks kaebaja klientidele kaasa ebamõistlikult suure ressursikulu. AudS §

130 lg 2 p 1 ei võimalda teha tulevikku suunatud nn hoidumisettekirjutust. Haldusakt peab

olema selge ja üheselt mõistetav. Seda põhimõtet ei oleks võimalik järgida, kui teha ettekirjutus,

millega panna kaebajale kohustus järgida tulevastes töövõttudes asjaomaseid kutsetegevuse

standardeid. Õiguskorras osaleval isikul on juba olemuslikult kohustus järgida õigusnorme, see

tuleneb vahetult seadusest. Ettekirjutusega ei saa panna täiendavat kohustust, et isik järgiks

(tulevikus) õigusnorme.

Kaebaja rikkus kolme aasta jooksul kuue erineva töövõtu puhul, st korduvalt tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut. Eeltoodu vastab AudS § 87 lg 4 p-s 1 sätestatud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise teokoosseisule. Seega AudS § 144 lg 1 ja § 87 lg 4 p 1

koostoimest tulenevalt ei ole kaebajat võimalik võtta distsiplinaarvastutusele. Kaebaja

tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli proportsionaalne ja haldusmenetluses on kaalutud teisi

meetmeid peale tegevusloa kehtetuks tunnistamise. Kohtumenetluses esitatud põhjendused

täpsustavad haldusakti põhjendust, mitte ei ole tegemist varasemaid põhjendusi asendavate uute

põhjendustega.

4. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-16-239

6(12)

Kaebaja kutsetegevuses tuvastatud puudused olid korduvad ja olulised ning kahjustavad

märkimisväärselt avalikku huvi. Kaebajal oli kohustus ja reaalselt võimalik juba 2011. a viia

oma kutsetegevus vastavusse AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori

kutsetegevuse standarditega. Igal ajahetkel kvaliteetse teenuse osutamine on audiitorettevõtja

kohustus. Kaebaja tegevusluba kehtib alates 08.03.2010 ja ta on sellest ajast alates osutanud

märkimisväärselt paljudele ettevõtetele audiitorteenust, samas pole ta tahtnud või suutnud oma

tegevust seadusega vastavusse viia. Sellistes oludes ei ole vabandust olulistele kvaliteedi

puudustele, eriti veel 2 järjestikusel aastal. Kaebaja lisati ka 2015. a kvaliteedikontrolli, et

tuvastada, kas olulised puudused on osutatava teenuse kvaliteedis läbivad. Selle ilmnemisel on

selge, et vastav audiitorbüroo ei tohi tegutsemist jätkata.

Kvaliteedi parandamiseks vajalike muudatuste sisseviimise vajadusest saab audiitorettevõtja

teada juba kohapealse kvaliteedikontrolli käigus. AudS-st ja kutsetegevuse standarditest lähtuv

audiitorettevõtja ei korda teadlikult temale teatavaks saanud Audiitorkogu kvaliteedikontrolli

käigus tuvastatud rikkumisi. Kaebajal oli võimalik kutsetegevuse kvaliteeti parandada ja 2014.

a kvaliteedikontrolli raames tuvastatud rikkumisi edaspidi mitte toime panna, arvestades, et

järgmise kvaliteedikontrolli käigus kontrollitud töövõtud allkirjastas audiitor pärast 2014. a

kvaliteedikontrolli toimumist. Seega ei ole kaebaja pärast 2014. a kvaliteedikontrolli toimumist

kutsetegevust parandanud. Kutsealase kompetentsuse ja nõutava hoolsuse põhiprintsiip paneb

kutselisele arvestuseksperdile kohustuse osutada ainult neid teenuseid, mida ta on kompetentne

osutama. Kui audiitorettevõtja leiab, et ta ei jõua oma audiitortegevust AudS ja standarditega

vastavusse viia, ei tohiks ta selliseid töövõtte vastu võtta ja tuua vähest aega ettekäändeks

teadlike rikkumiste õigustamiseks.

Kvaliteedikontrolli korra § 20 lg-test 1 ja 2 tulenevalt valitakse kvaliteedikontrolliks välja

piisavalt suur ja esinduslik hulk kontrollile allutatud isiku poolt kontrolliperioodil osutatud

audiitorteenuseid, mis võimaldab põhjendatud kindlusega kontrollida audiitorteenuse vastavust

õigusaktidele ning nende alusel kinnitatud standarditele või antud juhenditele ja soovitustele.

Audiitorteenuste valimi koostamisel arvestatakse, et see võtaks arvesse võimalikult palju

erinevaid kriteeriume. Eesmärgiks on töövõttude kontrollimise kaudu saada ülevaade

menetlusaluse isiku kogu osutatava audiitorteenuse kvaliteedist konkreetsel ajaperioodil. Ei ole

mõeldav, et kvaliteedikontrolli raames peaks läbi hindama kogu aasta kõik töövõtud, vaid on

tavapärane, et järelevalve vaatab asjale peale riskipõhiselt ja tulem peegeldab hinnangut kogu

audiitorettevõtja kvaliteedile konkreetse perioodi lõikes. Kaebaja kahe kvaliteedikontrolli

tulemusel asus Audiitorkogu juhatus seisukohale, et audiitorteenuse kvaliteedis esinesid

märkimisväärsed puudused, oluline täiustamine nõutav. Kaebaja kõik kontrollitud töövõtud

olid märkimisväärsete puudustega ja seda mitme aasta jooksul. Seega oli tegemist oluliste ja

korduvate puudustega kaebaja osutatud audiitorteenuse kvaliteedis.

Ilma kutsetegevuse standardite järgimise kohustuse täitmiseta ei saa audiitor teha adekvaatset

järeldusotsust. Dokumenteerimise, päringute ja protseduuride puudumine kutsetegevuses ei ole

ja ei saa olla vaid formaalne rikkumine ja selline tegevus avaldab audiitori kutsetegevusele ning

selle usaldusväärsusele olulist negatiivset mõju. Kaebaja kahe aasta töö kvaliteet oli alla

nõutava miinimumi ja kujutab seega ohtu kogu sektorile.

5. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

AudS § 87 lg 4 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium tunnistada tegevusloa kehtetuks, kui

audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta on kvaliteedikontrolli

käigus tuvastatud rikkumised toime pannud.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kahel järjestikusel kontrolliperioodil tuvastatud rikkumised

olid kõik erinevad ja seega puudub alus heita kaebajale ette rikkumiste korduvust. Mõlemal

3-16-239

7(12)

kontrolliperioodil tuvastati, et kaebaja oli rikkunud tema tegevust reguleerivate kutsetegevuse

standardite nõudeid. Samuti nähtub vaidlusalusest käskkirjast, et kaebaja rikkus mõlemal

kontrolliperioodil mh samu kutsetegevuse standardite nõudeid – ISA(EE)230 p-d 7, 8, 9;

ISA(EE)240 p-d 17, 28, 30, 32, 45; ISA(EE)250 p 12; ISA(EE)315 p-d 6, 11, 12, 32;

ISA(EE)330 p-d 5–7, 18, 24, 28; ISA(EE)500 p 6; ISA(EE)501 p 9; ISA(EE)540 p-d 8, 13;

ISA(EE)560 p 7; ISA(EE)600 p-d 12, 16 ja ISA(EE)700 p 16. Mõlemal kontrolliperioodil läbi

viidud kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja ei ole kogunud ega säilitanud dokumente ja

andmeid, mis võimaldaks teha tema üle järelevalvet ja kontrollida vandeaudiitori aruannetes

toodud järelduste põhjendatust.

Rikkumiste korduvuse etteheide on põhjendatud seetõttu, et kaebajal oli pärast esimese

kontrolliperioodi käigus tuvastatud rikkumisi võimalik oma tegevust parandada, ometi tuvastati

teisel kontrolliperioodil kaebaja tegevuses samad rikkumised. Kuigi Audiitorkogu juhatus

lõpetas kaebaja suhtes toimunud esimese kvaliteedikontrolli 18.06.2014 otsusega, mis edastati

kaebajale alles Audiitorkogu 14.10.2014 kirjaga, tutvustas kvaliteedikontrolli töörühm kaebaja

juures 06.02.2014–07.02.2014 toimunud kohapealse kontrolli käigus tuvastatud puudusi

kaebajale juba 07.02.2014, kui allkirjastati töörühma protokoll. Teisel kontrolliperioodil

kontrolliti kaebaja töövõttudest Metria Invest OÜ mitterahalise sissemakse kontrollimist, AS

Kodu Haldus auditit ja AS Lasita Maja auditit. AS Lasita Maja auditi puhul koostati

vandeaudiitori aruanne 20.06.2014 ja AS Kodu Haldus auditi puhul koostati vandeaudiitori

aruanne 23.05.2014, seega mitu kuud pärast esimese kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud

puuduste tutvustamist kaebajale. Järelikult oli kaebajal reaalselt võimalik oma kutsetegevuse

kvaliteeti parandada ja uute töövõttude puhul kutsetegevuse standardite nõudeid täpsemalt

järgida. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis on põhjendatud heita kaebajale ette rikkumiste

korduvust.

Kaebaja viide kvaliteedikontrolli käigus kontrollitud töövõttude arvu ja kogu kaebaja tehtud

töövõttude arvu suhtele ei ole asjakohane. Õigusaktidega ei ole kaebajale ette nähtud lubatavat

eksimuse protsenti. Kõik töövõtud tuleb teha nõuetekohaselt, sest nende eesmärk on kaitsta

avalikke huve ja anda usaldusväärset infot kontrollitava ettevõtja majandustegevuse kohta.

Kaebaja suhtes sanktsioonide kohaldamiseks ei pea Audiitorkogu ega vastustaja tuvastama

rikkumisi kõigis kaebaja tehtud töövõttudes. Kõigi töövõttude kontrollimine ei oleks ka sellele

kuluvat aega ja ressurssi arvestades mõistlik. Vastustaja on selgitanud, millistest kriteeriumitest

lähtudes on tehtud valik kvaliteedikontrollile allutatud töövõttude osas. Ka pisteline kontroll

kaebaja töövõttude osas võimaldab hinnata kaebaja töö kvaliteeti. Rikkumised tuvastati kõigis

kvaliteedikontrollile allutatud töövõttudes, mitte vaid mõnes. Juba ainuüksi see võimaldab

järeldada, et kaebaja kutsetegevus ei olnud kvaliteetne ja puudub alus arvata, et kõik teised

töövõtud olid läbi viidud nõuetekohaselt.

Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et tuvastatud rikkumised olid vaid formaalsed ning

kaebajale ei ole ette heidetud töövõttude käigus kujundatud järeldusotsuste sisulist ebaõigsust.

Järeldusotsused/vandeaudiitori arvamus tuleb kujundada seaduses ja kutsetegevuse

standardites ette nähtud piisava ja põhjaliku menetluse käigus, kogudes auditeeritava ettevõtja

tegevuse kohta piisavalt tõendeid ning hinnates tema tegevuse normikohasust (AudS § 54 lg 1).

Olukorras, kus kaebaja ei ole kogunud ja säilitanud järeldusotsuste tegemiseks piisavat

alusmaterjali, polnud kvaliteedikontrolli töörühmal võimalik kontrollida, kas töövõtu käigus

avaldatud arvamus/järeldusotsus oli sisuliselt õige. Vaidlusalusest käskkirjast on näha, et

kaebajale heideti mitmel korral ette nõutavate protseduuride tegemata jätmist ja nõutavate

lisaandmete kogumata jätmist. Selliste vigade puudumine võinuks järeldusotsust sisuliselt

muuta. Seda, milline on õige järeldusotsustus, saab tuvastada vaid uue auditi tegemise käigus.

Kvaliteedikontrolli töörühma ülesandeks on kontrollida kaebaja teenuse osutamise kvaliteeti,

mitte osutada kaebaja asemel kaebaja kliendile audiitorteenust. Seetõttu ei pea ega saagi

3-16-239

8(12)

kvaliteedikontrolli käigus tuvastada, kas töövõtu tulemusena antud arvamus on sisuliselt õige

või mitte. Samuti ei ole sellel asjaolul iseseisvalt mingit tähendust, sest kui selline arvamus on

antud ebapiisava tõendusmaterjali pinnalt, pole antud arvamus usaldusväärne ja selle tõele

vastavus saab olla vaid juhuslik.

Puudus võimalus reageerida teise kvaliteedikontrolli tulemustele distsiplinaarmenetluse

algatamisega, sest AudS § 144 lg-st 1 nähtuvalt on distsiplinaarsüüteoks kohustuste süüline

täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, kui selle rikkumise eest ei ole ette nähtud

kutse äravõtmist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist. AudS § 87 lg 4 p 1 järgi on

audiitorettevõtja poolne kohustuste korduv rikkumine aluseks tegevusloa kehtetuks

tunnistamisele, seega ei olnud tegemist distsiplinaarsüüteoga AudS § 144 lg 1 tähenduses.

Esimesele

kvaliteedikontrollile

sai

reageerida

distsiplinaarmenetluse

algatamise

ja

distsiplinaarkaristuse määramisega, sest tegemist oli esmakordselt tuvastatud rikkumisega.

Teise kvaliteedikontrolli käigus aga tuvastati, et kaebaja rikkus jätkuvalt tema kutsetegevust

reguleerivaid norme ja rikkumised olid korduvad.

AudS § 130 lg-s 2 sätestatud meetmetest saavad praegusel juhul kõne alla tulla p-s 1 sätestatud

võimalus teha audiitorettevõtjale ettekirjutus nõudega lõpetada õigusrikkumine ja p-s 4

sätestatud võimalus teha audiitorettevõtjale ettekirjutus nõudega kõrvaldada tegevusloa

kehtetuks tunnistamise aluseks olevad puudused. Puuduste kõrvaldamise võimaluse kasutamata

jätmist põhjendati vaidlusaluses käskkirjas sellega, et kaebaja on puudustega töövõtud juba

lõpule viinud ning klientide jaoks oleks koormav nõuda kaebajalt nende uuesti sooritamist.

Kohtu hinnangul on selline põhjendus mõistlik. Kaebajale ei pidanud tegema ettekirjutust

hoiduda edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Esiteks peab kaebaja teiste ettevõtjate

tegevuse kontrollijana ennekõike ise tundma oma kutsetegevust reguleerivaid norme ja käituma

ise normikohaselt, mitte jääma ära ootama, millal tema tegevuses avastatakse puudused ja

kohustatakse teda neid kõrvaldama. Kutsetegevuse standardite täitmise kohustus tuleneb

kaebajale otse seadusest (AudS § 45 lg 1) ja selle kohustuse täitmise nõudmiseks ettekirjutuse

tegemine ei ole kohane. Teiseks juhtis Audiitorkogu 18.06.2014 otsusega kaebaja tähelepanu

tema teenuste kvaliteedis esinevatele puudustele ja nõudis temalt teenuse kvaliteedi olulist

täiustamist. Sellele vaatamata ei parandanud kaebaja oma teenuse kvaliteeti ja mitmeid

rikkumisi, sh ka samu rikkumisi, leiti ka teise kontrolliperioodi käigus kontrollitud töövõttudes.

Seega anti kaebajale juba ühel korral võimalus oma kutsetegevuse kvaliteeti parandada. Ei ole

põhjendatud nõuda, et kaebaja pidanuks saama võimaluse oma vigu parandada. Audiitorteenuse

osutamine ei ole koht, kus vandeaudiitor alles õpib ametit. Kaebaja korduvatest rikkumistest

nähtub, et ta ei ole soovinud või pidanud vajalikuks oma tegevuses midagi parandada. Sellises

olukorras ei saa eeldada, et vastustaja peaks jätkuvalt otsima kaebaja kutsetegevuse

parandamiseks leebemaid meetmeid ega või kaebaja poolt ebakvaliteetset teenuse osutamist

takistada tegevusloa kehtetuks tunnistamisega. Puudusid AudS § 88 lg-s 2 toodud alused

kaebaja tegevusloa kehtivuse peatamiseks.

Kaebaja soov tegeleda audiitorteenuse osutamisega ei ole kaalukam avalikust huvist tagada

audiitorteenuste kõrge kvaliteet ja usaldusväärsus. Kaebaja töötajatel on võimalik jätkata oma

tööd teise audiitorettevõtja juures ja kontrolli all. Kaebajal on AudS § 90 lg 5 järgi õigus taotleda

uut tegevusluba 3 aasta möödumisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AMC Finantsid Audiitorbüroo OÜ esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu 04.11.2016 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

3-16-239

9(12)

Rahandusministri arvates oli kaebaja kvaliteedi parandamine võimalik alates 22.04.2014, mil

allkirjastati töörühma kontroll-lehed, kuid kohtu hinnangul oli see võimalik juba alates

07.02.2014, mil allkirjastati töörühma protokoll. Kaebaja suhtes tehti kaks kvaliteedikontrolli,

millest ajaliselt hiljem läbi viidud kontrolli raames kontrolliti kaebaja poolt enne esimese

kvaliteedikontrolli lõppemist tehtud töövõtte. Seetõttu on põhjendamatu etteheide, et kaebajal

oli võimalik pärast esimest kvaliteedikontrolli parandada oma kutsetegevuse kvaliteeti, kuid ta

ei teinud seda. Kutsetegevuse kontrolli läbinud audiitorettevõtjale on kohustuslik audiitorkogu

juhatuse otsus, mitte töörühma protokoll või töörühma kontroll-lehed.

Korduva rikkumisega AudS § 87 lg 4 p 1 mõttes oleks tegemist vaid siis, kui kaebaja oleks

rikkunud kutsetegevuse nõudeid pärast seda, kui Audiitorkogu juhatus teavitas kaebajat

esimese kvaliteedikontrolli lõpetamisest (Tallinna Ringkonnakohus 18.12.2008 otsus asjas nr

3-07-1886, p 13).

Erinevate audiitorteenuste ja erinevate klientide suhtes kehtivad erinevad nõuded. Iga ettevõte

on oma olemuselt unikaalne. Seega ei ole võimalik ühes töövõtus leitud puudusi üle kanda

teistele töövõttudele. Käskkirjast ei nähtu, millised on rikkumised, mis esinevad kõikides või

teistes kaebaja töövõttudes. Ilmselgelt ebaproportsionaalne on tunnistada tegevusluba kehtetuks

põhjusel, et kuues töövõtus, mis moodustab 2,6% kaebaja töövõttudest kontrollitud perioodil,

leiti kvaliteedikontrolli käigus vigu.

HKMS § 158 lg-t 3 rikkudes väidetakse kohtuotsuses, erinevalt käskkirjast, et tuvastatud

rikkumised mõjutasid kaebaja järeldusotsuste õigsust.

Vastustaja ei kaalunud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel teisi abinõusid. Halduskohus ei

saanud põhjendada vastustaja asemel seda, miks ei saanud teha ettekirjutust AudS § 130 lg 2 p

1 alusel või kaebaja pidanuks end ise täiendama. Kui soovitud tulemust, kutsetegevuse nõuete

järgimist audiitorettevõtja poolt, on võimalik saavutada audiitorettevõtjat vähem kahjustavate

meetmetega, siis tuleb võimaluse korral neid meetmeid kasutada.

7. Rahandusminister vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

Käskkirjas on sedastatud fakti, kaebajal oli võimalik parandada kutsetegevuse kvaliteeti ja

2014. a kvaliteedikontrolli raames tuvastatud rikkumisi edaspidi mitte toime panna. Sulgudes

oli käskkirjas küll välja toodud töörühma kontroll-lehtede allkirjastamise kuupäev, kuid sellest

ei saa tuletada, et minister oleks olnud seisukohal, et just sellest kuupäevast alates oleks kaebajal

olnud võimalik oma kutsetegevuse kvaliteeti parandada.

Ehkki Metria Invest OÜ mitterahalise sissemakse hinnangu koostas kaebaja juba 27.11.2013, st

enne esimese kvaliteedikontrolli alustamist, ei ole vastustaja ega kohus väitnudki, et kaebaja

oleks saanud selle töövõtu osas oma kutsetegevuse kvaliteeti parandada pärast esimest

kvaliteedikontrolli. Vastustaja ja kohtu etteheited on seotud teise kvaliteedikontrolli käigus

kontrollitud AS-i Lasita Maja ja AS-i Kodu Haldus töövõttudega, mille osas koostati

vandeaudiitori aruanded vastavalt 20.06.2014 ja 23.05.2014. Kaebaja oli kvaliteedikontrolli

töörühma poolt tema kutsetegevuses tuvastatud rikkumisetest teadlik: kvaliteedikontrolli

töörühma 07.02.2014 protokollist nähtuvalt kaebaja ei esitanud protokollis kajastatu osas

eriarvamust. Seega ei oma proportsionaalsuse aspektist tähendust, et Audiitorkogu juhatuse

otsus edastati kaebajale alles 14.10.2014, kuna kaebaja oli eelnevalt töövõtte teostades rikkunud

tema tegevust reguleerivate kutsetegevuse standardite nõudeid ning ta oli sellest teadlik.

Kuigi iga ettevõte on unikaalne, on audiitori tööprotsess ja nõuded dokumentatsioonile sarnast

liiki töövõttudes sarnased. Käskkirjas on põhjalikult kirjeldatud apellandi poolt töövõttude

3-16-239

10(12)

käigus toime pandud vigu. Samuti on selles selgitatud, et järeldusotsuse väärtus on lahutamatult

seotud auditi nõuetekohasusega (üksnes kutsetegevuse standardiga kooskõlas läbiviidud audit

ja relevantsed eetikanõuded võimaldavad audiitoril sellise arvamuse kujundada). Halduskohus

pole põhjendanud kaebajalt tegevusloa äravõtmist asjaoluga, et tema poolt töövõttude käigus

toimepandud rikkumised võisid mõjutada tema järelduste õigsust, vaid on selgitanud, miks ei

pidanudki käskkirjas seda asjaolu eraldi rõhutama. Kui vandeaudiitor annab oma arvamuse

majandusaasta aruande kohta auditit tegemata, vaid näiteks kulli või kirja visates, ei ole oluline,

kas tema poolt avaldatud arvamus kattub arvamusega, mida avaldaks nõuetekohase auditi läbi

viinud vandeaudiitor.

8. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub

jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Apellandi audiitorteenuse kvaliteet on olnud kahel järjestikusel kvaliteedikontrolli perioodil

alla igasuguse nõutava kvaliteedi, st ükski kontrollitud töövõttudest ei vastanud nõutavale

kvaliteedile. Kvaliteet oli vastavalt kutsesisesele hinnangule „punane“, ehk selles esinesid

märkimisväärsed puudused, oluline täiustamine nõutav. Kõigis kontrollitud aruannetes tuvastati

väga olulisi erinevaid puudusi ning vandeaudiitor on apellandi kaudu teinud selgelt ebaõigeid

aruandeid. Selline audiitorettevõtja ei pea omama õigust tegutseda reguleeritud sektoris, mille

eesmärgiks on pakkuda kindlust nii tellijale kui avalikkusele. Asjakohased pole apellandi viited

vajadusele omada võimalust parandada oma kvaliteeti. Audiitorbüroo peab AudS § 45 lg 1

kohaselt igal ajahetkel ja töövõtul täitma AudS §-s 46 sätestatud kohustuslikke standardeid. Ei

ole mõeldav, et hindama peaks kogu aasta kõiki töövõtte, vaid on tavapärane, et järelevalve

vaatab asja riskipõhiselt ja tulem peegeldab hinnangut kogu audiitorettevõtja kvaliteedile

konkreetse kontrolliperioodi lõikes. Apellant ei ole vaidlustanud tehtud kvaliteedikontrolle ega

nõudnud valimite suurendamist või muutmist. Kogumis on tegemist väga raske rikkumisega,

kui audiitorettevõtja on kahes järjestikuses kontrollis „punase“ kvaliteediga. Kooskõlas AudS

§ 142 lg-ga 2 otsustas Audiitorkogu juhatus pärast esimest kvaliteedikontrolli suurendada

apellandi kvaliteedikontrolli nimisagedust, kuna esimese tulemused olid alla igasuguse nõutava

kvaliteedi. Olles kohustatud järgima audiitorteenuse osutamise nõudeid kogu aeg ja saades

meeldetuletuse kohapealse kvaliteedikontrolli käigus, ei tohi audiitorettevõtja audiitorteenuse

kvaliteedi parandamiseks oodata kontrolli lõpetamise otsust ega muud järelevalvedokumenti,

vaid koheselt, tulenevalt AudS-ist ning selle alusel kehtestatud kutsetegevuse standarditest,

parandama järgnevate töövõttude audiitorteenuse kvaliteeti (AudS §-d 45 ja 46). Alternatiivsete

meetmete võtmine polnud võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib

neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

10. AudS § 87 lg 4 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium tunnistada tegevusloa kehtetuks,

kui audiitorettevõtja on kahe aasta jooksul korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust

reguleerivates õigusaktides sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et seaduse eesmärgi ja mõttega

on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt saab korduvate rikkumiste korral kaaluda tegevusloa

kehtetuks tunnistamist juhul, kui kahe rikkumise vahele ei jää rohkem kui kaks aastat. See viitab

rikkumiste süstemaatilisusele ning avalikke huve eriliselt ohustavale hooletusele või isegi

tahtlusele. Kui kahe rikkumise vahele jääb rohkem kui kaks aastat, on tegemist pigem

juhuslikumate rikkumistega, mis viitab sellele, et puudused isiku tegevuses pole sedavõrd

tõsised ja süstemaatilised ning tegevusloa kehtetuks tunnistamist saab siis kaaluda vaid juhul,

3-16-239

11(12)

kui isik on oma kohustusi rikkunud olulisel määral. Seevastu kahe aasta jooksul ehk ajaliselt

lähestikku toimepandud rikkumiste puhul pole iga rikkumise puhul eraldi nõutav, et isik oleks

iga kord oma kohustusi rikkunud olulisel määral. Tõlgendus, et audiitorettevõtja tegevusloa

tohib kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui korduvad rikkumised on toime pandud kahe aasta

jooksul, kuid mitte siis, kui need lisaks kahe aasta jooksul korduva rikkumise toimepanemisele

on rikkumised kestnud veel pikemalt, pole loogiline ega teeniks seaduse eesmärke. Lisaks tuleb

märkida, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine pole karistus süüteo eest ning kaheaastane

tähtaeg ei saa olla käsitatav „aegumistähtajana“.

11. Ebaõige on apellandi väide, et korduva rikkumisega oleks tegemist vaid siis, kui kaebaja

oleks rikkunud kutsetegevuse nõudeid pärast seda, kui Audiitorkogu juhatus teavitas kaebajat

esimese kvaliteedikontrolli lõpetamisest. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2008 otsus asjas nr

3-07-1886, millele kaebaja rajab oma argumentatsiooni, käsitles hoopis teistsugust olukorda –

õlle müümist alaealistele isikutele üheminutilise vahega. Säärase faktoloogia puhul on tõesti

kaheldav, kas alust on rääkida müüja korduvast rikkumisest. Lisaks on oluline, et alkoholi-

seaduse § 32 lg 4 p 4, mida ringkonnakohus tolles asjas tõlgendas, ei kasutanud korduva

rikkumise mõistet. Ringkonnakohus leidis tolle asja asjaolusid ja konteksti arvestades, et

haldusorgan on teinud kaalutlusvea, kui võtab rikkumise korduvust arvesse olukorras, kus

ettevõtjat ei ole esimesest rikkumisest haldusorgani poolt teavitatud või kui korduv rikkumine

ei ole selle ettevõtja puhul massiline. Praegusel juhul on asjassepuutuva normi sõnastus ning

asjaolud teistsugused. Nõustuda tuleb halduskohtu, vastustaja ja kaasatud haldusorgani

seisukohtadega, et reguleeritud kutsealal tegutsedes ei saa tegevusloa kehtetuks tunnistamise

eelduseks pidada seda, et audiitorettevõtjale on vähemalt üks kord antud võimalus õppida oma

varasematest vigadest.

12. Küll saab haldusorgan asjaolu, kas audiitorettevõtja on oma vigadest õppinud, arvesse võtta

kaalutlusõiguse rakendamisel, ning praeguses asjas on vastustaja vaidlustatud käskkirjast

nähtuvalt seda ka nõuetekohaselt teinud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi arusaamaga, et

esimeses kvaliteedikontrolli menetluses tehtud etteheiteid tulnuks kaebajal arvestada ja oma

käitumist muuta alles pärast seda, kui Audiitorkogu juhatus teavitas kaebajat kvaliteedikontrolli

lõpetamisest. Kvaliteedikontrolli töörühma 07.02.2014 protokollis olid põhjalikult kajastatud

„töörühma poolt tuvastatud korduvad ja olulised rikkumised“ koos selgitusega, et rikkumiste

täpsemad kirjeldused, samuti vähemolulised puudused kajastuvad töölehtedel. AMC Finantsid

Audiitorbüroo OÜ esindaja on protokolli allkirjastanud koos märkusega, et tal ei ole rikkumiste

suhtes eriarvamusi. Saanud järelevalvet tegeva töörühma koostatud ametliku dokumendi, pidi

kaebaja viivitamatult ise võtma meetmeid oma töö parandamiseks ja AudS § 45 lg 1 nõuetega

vastavusse viimiseks, ootamata seejuures ära töörühma võimalikele ettepanekutele järgnevaid

sanktsioone vm menetlusi. Vastupidise tõlgenduse korral aktsepteeriksime, et audiitorettevõtja

võib teadlikult jätkata töörühma tuvastatud ja ettevõtja omaks võetud rikkumiste toimepanemist

kuni järelevalvemenetluse ametliku lõpuni. See ei saa olla seaduse mõte. Asjaolu, et 07.02.2014

protokolli kohaselt „töörühma kokkuvõtvat arvamust“ veel ei formuleeritud, on mõistetav, kuna

samas lepiti kokku, et töörühm esitab töölehed ülevaatamiseks hiljemalt 17.02.2014 ning

audiitor esitab oma kommentaarid neile 25.02.2014. Vigadest mitteõppimise etteheide on

seotud AS-i Lasita Maja ja AS-i Kodu Haldus töövõttudega, mille osas koostas vandeaudiitor

aruanded 20.06.2014 ja 23.05.2014, s.o pärast töörühma 07.02.2014 protokolli.

13. Halduskohus pole õigustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist sellega, et järeldusotsused

olid ebaõiged, vaid selgitas, et kaebaja omaks võetud minetused ja dokumentide vormistamata

jätmine ei võimalda täiendavat audiitorkontrolli tegemata kontrollida järeldusotsuste õigsust.

Kohtu see seisukoht on õige.

3-16-239

12(12)

14. Vastuseks apellatsioonkaebuse ülejäänud väidetele pole ringkonnakohtul esimese astme

kohtu asjakohastele ja põhjalikele põhjendustele midagi lisada. Ministri kaalutlusotsust on

jälgitavalt, ratsionaalselt ja veenvalt põhjendatud ning see ei sisalda kaalutlusvigu. Miski asja

materjalides ei anna ringkonnakohtule alust seada ministri otsuse proportsionaalsust kahtluse

alla.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks