2-16-122072/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-16-122072

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Jörgen Laumetsa vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

417,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht

A.Weizenbergi 20 Tallinn); esindaja Darja Permina (OÜ

Julianuse Õigusbüroo, jurist@julianus.ee)

kostja: Jörgen Laumets (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Jörgen Laumetsalt OÜ Aktiva Finants kasuks 2.06.2014 Elisa Eesti AS-ga

sõlmitud liitumislepingu nr XXXXX alusel:

- põhivõlgnevus 200,89 eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivised 43,19 eurot;

- viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 18.04.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas määras viivise

väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale.

6. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

selle kohta, et Tartu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-16-122072 (OÜ Aktiva Finants hagi

Jörgen Laumetsa vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) 17.04.2017 tagaseljaotsuse, ning

otsuse resolutsiooni. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud 61 % ulatuses Jörgen Laumetsa kanda ning 39 % ulatuses OÜ Aktiva

Finants kanda.

8. Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot.

9. Välja mõista Jörgen Laumetsalt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 122 eurot ja

viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei

anna.

11. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine

12. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse

kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

märkides vaid järgmist.

14. Kohus võttis hagi menetlusse 8.02.2017 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning

kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded

14.02.2017 teatega. Kohus andis kostjale aega 28 päeva hagimaterjalide kättesaamisest

alates hagile vastamiseks. TsMS § 317 lg 5 kohaselt luges kohus hagimaterjalid kostjale

kättetoimetatuks 1.03.2017. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult

põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

15. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

16. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingutes kokkulepitud määras, s.o 0,15 %

põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid sisaldavad

tüüptingimusi, mida kostja mõjutada ei saanud.

17. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole

sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult

kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe

ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3

p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel.

Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise

viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt

(VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär).

Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne

viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).

18. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada

iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p

5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast

proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult.

19. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,15% päevas), ületab lepingus

kokkulepitu seaduslikku viivisemäära enam kui kolm korda. Vastavalt ülaltoodud

Riigikohtu seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult

kahjustavat viivisemäära pidada tühiseks.

20. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud

ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et

sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks

tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või

vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).

21. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas

43,19 eurot, samuti edasiulatuvalt alates 18.04.2017.

22. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades

nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 61 % ulatuses kostja kanda ja 39 %

ulatuses hageja enda kanda.

23. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud 200 eurot järgmiselt:

- maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot;

- hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 55 eurot;

- hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu

summas 425 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

24. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja

mõista 122 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik