2-16-112031/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. aprill 2017

Tsiviilasi

nr 2-16-112031

AS Suure-Jaani Haldus hagi Jaanus Paglanti vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

2524,41 eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

Hageja

AS Suure-Jaani Haldus (registrikood 11351613; aadress Lai tn

18, Lõhavere küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo; e-post

mart.sikut@sikutiab.ee)

Kostja

Jaanus Paglant (isikukood xxx; aadress xxx; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

1.1. Välja mõista Jaanus Paglantilt (Paglant) AS Suure-Jaani Haldus kasuks põhivõlgnevus

3053,30 eurot.

1.2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

1.3. Välja mõista Jaanus Paglantilt (Paglant) AS Suure-Jaani Haldus kasuks hageja kantud

menetluskulu 420 eurot.

2. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

3. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele ja nende esindajatele.

Selgitused otsusele

4. Selgitada:

4.1. TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

4.2. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest;

4.3. apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

4.4. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja

kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavaldus

AS Suure-Jaani Haldus (edaspidi nimetatud Hageja) on kortermaja, asukohaga xxx, haldaja.

Eelnimetatud kortermajas kuulub Jaanus Paglantile (edaspidi nimetatud Kostja) korter number 1.

Kostja on pika aja vältel jätnud maksmata temale kuuluva korteri kommunaal- ja haldustasud,

26.11.2013. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja otsusega (vt Lisa 1) mõisteti Jaanus Paglandilt

hageja kasuks välja võlgnevus summas 2758,43 eurot. Täitemenetluse tulemusel on võlgnevus

vähenenud, kuid seejuures on tasumata uute arvete eest. Eelmise kohtuotsusega väljamõistetud

summast on kostja poolt tasutud 1792,47 eurot ning maksmata 965,96 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud võlgnevuse summa on käesoleva hagiavalduse

esitamise ajaks kasvanud, kuivõrd kostja tasub osutatud teenuste eest minimaalselt. Käesoleva

hagiavalduse seisuga on kostjal hageja ees võlgnevus summas 3053,30 eurot. Võlgnevuse

olemasolu tõendab hageja raamatupidaja poolt koostatud arvestus (vt Lisa 2), milles toodud

summa, s.o 4019,26 eurot sisaldab ka eelmise kohtuotsusega väljamõistetud ja käesolevaks ajaks

tasumata võlgnevust, s.o 965,96 eurot. Arvestades 4019,26 eurost maha 965,96 eurot, on

käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud kommunaalkulude ja haldusteenuste võlgnevus

3053,30 eurot.

Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil

lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise

kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa

suurusega. Samasisuline säte sisaldub ka AÕS § 75 lg-s 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt

temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alahoidmise,

valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

KOS § 8 lg 1 järgi kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust

niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistuseaduse (edaspidi

KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu

vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa

hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna

ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega võib

kommunaalkulusid pidada majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mille kandmise

kohustus on korteri omanikul. Kuivõrd kostja ei ole kandnud talle kuuluva korteriomandiga

seotud majandamiskulusid, on põhjendatud hageja nõue eeltoodud alusel.

Vaatamata KÜS § 7 lg-st 4 tulenevale õigusele nõuda viivist 0,07% tasumata summalt iga

viivituses oldud päeva eest, ei soovi hageja nõuda kostjal viivise tasumist. Hageja on huvitatud,

et kostja tasuks põhivõlgnevuse ning väldiks edaspidi võlgnevuste tekkimist. Seejuures ei välista

hageja oma õigust nõuda viivist edaspidi, kui kostja jätab ka pärast antud võlgnevuse

väljamõistmist, korteriga seotud majandamis- ja kommunaalkulud tasumata.

Hageja palub mõista Jaanus Paglantilt AS-i Suure-Jaani Haldus kasuks välja hagiavalduse ajaks

sissenõutavaks muutunud majandamiskulude võlgnevus summas 3053,30 eurot ning jätta kõik

menetluskulud Jaanus Paglanti kanda.

Kostja põhjendused

Selle võlgnevusega on tekkinud küsimused.

Esimene küsimus, miks olen kaotanud usalduse.

Teine küsimus, kas sooja andjal on lubatud öösel soojus ära võtta ja siis hommikul tagasi panna.

See probleem oli terve küla kohta. Siia veel lisadeks et Suure-Jaani vald on ka teadlik sellest, et

talvisel ajal toa temperatuurid kõikusid 14-17 kraadini. Enamus ikka külmetamine. Ei olnud

abi ka vallale kaebekirja esitamisel.

Siia lisades sellised probleemid kadusid kui pandi uued trassid koos uue katlamajaga.

Kolmas küsimus, miks olin ilma kütteta mille tagajärjel lõhkesid teise ja kolmanda korteri sooja

torustik kui ka radiaatorid. Selle kohta on tehtud ka ehituse ülevaatusakt, toimiku nr 1410151.

Väga keeruline oli see olukord, mille alla kannatasid ka lapsed, märgund riided ja nii edasi.

Suure-Jaani haldus nagu tavaliselt ei vastanud telefonile, teatasin ka vallavanemale. Kuna elan

siin korteris, mis ime läbi suutsin ilma kütteta ellu jääda ja päästa ka keldri torustik. Majal

puudub korteriühistu.

Lisaks SUME poolt arved ei jäänud tulemata olenemata kas on kütet või ei. Lisan, et selle taga

on isiklikult Andres Ojanurm, sedasi olen mina aru saanud ka küla rahvaga rääkides.

Miks mina tavaline väike palga töötaja pean tegelema ka selliste probleemidega, niigi keeruline

on sedasi lastele toit lauale tuua ja haridust toetada.

Jah tunnistan, et pole makseid teinud, aga kuna teenus väga poolik miks pean siis maksma. Kas

pean tõesti maksma ka selle eest . Siin elavad ka lapsed kas neile ka selline trauma.

Kuna Suure -Jaani haldus firmast, Andres Ojanurm ei viitsi ja ei tegele oma töös adekvaatselt, ei

saa mina olla nõus sellega. Põhjus, miks olen tavapalga töötaja, seega ei saa mina lubada sellised

juhtumeid minu poolt sellisel käitumisel.

Vastu nõue 15000, eurot siis võibolla suudan sellega leppida sellise ülbe ja inetu tegevuse tõttu.

Hageja vastus kostja vastusele

Kuivõrd kostja ei ole oma vastuses hagile esitanud arusaadavaid ja sisulisi vastuväiteid haginõudele,

vaid on esitanud kohtule rea küsimusi, siis puudub hagejale ka võimalus ja vajadus millelegi

konkreetsele vastu vaielda või täiendavaid tõendeid esitada.

Hageja jääb jätkuvalt hagiavalduses sisalduva nõude juurde paludes hagi rahuldada ning

menetluskulud panna kostja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.

Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab

kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente,

samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1).

Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud

pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele

teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et AS Suure-Jaani Haldus on kortermaja, asukohaga xxx,

haldaja. Eelnimetatud kortermajas kuulub Jaanus Paglantile korter number 1.

2. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja on pika aja vältel jätnud maksmata temale

kuuluva korteri kommunaal- ja haldustasud.

3. Kostja väidab, et ta ei ole kohustatud maksma täiesulatuses esitatud arveid kuna ei ole hageja

poolt saanud ka teenust nõuetekohaselt (tl 25).

4. Kostja on menetluses esitanud vastuväiteid, millised on jätnud tõendamata. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, on kohus seisukohal,

et teenuse mitte nõuetekohane osutamine on tõendamata.

5. VÕS § 108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast

võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt

täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

6. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3053,30 eurot.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

8. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 420 eurot

(300 eurot riigilõiv ja 120 eurot esindaja tasu).

9. Hageja esindaja on esitanud 03.02.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas

esindaja 1,5 tundi õigusabi hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).

10. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ning vastab

kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu peab kohus samuti põhjendatuks ja kuna kostja ei ole

menetluskuludele vastu vaielnud leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalik kulu on kokku 120 eurot(ilma käibemaksuta).

11. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 420

eurot (300 eurot (riigilõiv) + 120 eurot (ilma käibemaksuta)(esindajakulu).

12. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 420 eurot.

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

14. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 €.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik