3-15-2579/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2579

Haldusasi

GoEst Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

10.07.2015

maksuotsuse

nr

12.2-3/031202-21

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – GoEst Baltic OÜ, volitatud esindaja v.adv

Marko Saag ja adv Annika Soom

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Margo Karu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. mai 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

GoEst Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

10. aprilli 2017. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta GoEst Baltic OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.

mai 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-2579 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-2579

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.03.2015 korralduse nr 12.2-3/031202-1 alusel

GoEst Baltic OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil

september‒detsember 2014. MTA kajastas maksustamise seisukohast tähendust omavad

faktilised ja õiguslikud asjaolud 19.06.2015 kontrollaktis nr 12.2-3/031202-20, millele GoEst

Baltic OÜ esitas eriarvamuse 06.07.2015.

2. MTA kohustas 10.07.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/031202-21 GoEst Baltic OÜ-d

tasuma käibemaksu summas 17 360,91 eurot. Maksuotsuse kohaselt on GoEst Baltic OÜ

soetanud OÜ-lt Fareksis Estonia kaupu (vili – raps ja nisu) ning arvestanud arvetel märgitud

käibemaksu

17 360,91 eurot september‒november 2014 sisendkäibemaksu

hulgas.

Maksuhaldur tuvastas, et vilja müüjaks ei olnud OÜ Fareksis Estonia ning GoEst Baltic OÜ

oli sellest teadlik. Vilja olemasolu kahtluse alla seadmata järeldas MTA, et GoEst Baltic OÜ

on sisendkäibemaksu hulgas alusetult arvestanud OÜ Fareksis Estonia rekvisiitidega

väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu. GoEst Baltic OÜ-l ei olnud õigust kontrollitaval

perioodil kajastada käibemaksuarvestuses kontrollakti tabelis 1 loetletud OÜ Fareksis Estonia

rekvisiitidega väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, sest arved ei vasta järgmistele

nõuetele: 1) tegeliku müüja isik on teadmata, mistõttu ei saa väita, et kaup on soetatud teiselt

käibemaksukohustuslaselt; 2) arvetel on märgitud tehingu majanduslik sisu valesti, kuna OÜ

Fareksis Estonia ei olnud vilja tegelik müüja; 3) kaup ei ole soetatud arvel näidatud müüjalt,

vaid kuulus GoEst Baltic OÜ-le või soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Kuna arve ei

vasta nõuetele, siis on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja GoEst Baltic

OÜ-l puudub vilja soetamisel tasutud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Maksuotsuse

andmise õiguslikud alused olid maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1.

3. GoEst Baltic OÜ esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 11.09.2015

vaideotsusega nr 6-1/2958-2 rahuldamata.

4. GoEst Baltic OÜ esitas 13.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud

14.04.2016) MTA 10.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031202-21 tühistamiseks.

Maksuotsus on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane, vastuolus käibemaksuseadusega

(KMS) ja käibemaksu üldpõhimõtetega, ei ole motiveeritud, olulisel määral on rikutud

uurimiskohustust ning mitmeid maksumenetluse põhimõtteid. Maksusumma määramiseks

puudub alus nii KMS kui ka Riigikohtu praktika kohaselt. Kaebajal olid kõik KMS-s

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ettenähtud kriteeriumid ja formaalsed tingimused täidetud.

Kaup (vili) oli soetatud kaebaja maksustatava käibe tarbeks; OÜ Fareksis Estonia, olles ise

maksukohustuslane, esitas kaebajale KMS § 37 nõuetele vastava arve. Maksuhaldur ei ole

vilja olemasolu kontrollperioodil kahtluse alla seadnud.

Maksuhaldur on hinnanud kogutud tõendeid kallutatult ning eesmärgiga suurendada OÜ

Fareksis Estonia tehingupartneri (kaebaja) maksukohustust. Etteheidetavad asjaolud on seotud

vaid OÜ Fareksis Estonia tegevusega ja juhtimisega ning on praeguses maksumenetluses

asjassepuutumatud.

Kaebaja

kahjuks

ei

saa

tõlgendada

OÜ

Fareksis

Estonia

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist 19.12.2014, sest tehingud OÜ-ga Fareksis

Estonia lõppesid juba 30.11.2014, mil esitati viimane arve. Kaebajal ei olnud tehingute

3-15-2579

3(8)

tegemise ajal põhjust kahelda tehingupartneri majandustegevuses. Kaebaja on maksuhaldurile

korduvalt kinnitanud, et vilja transpordi organiseeris OÜ Fareksis Estonia, kes kasutas selleks

alltöövõtjaid. OÜ-le Fareksis Estonia etteheidetavate rikkumiste analüüs praeguses vaidluses

ning nende rikkumiste meelevaldne kasutamine kaebaja vastu on arusaamatu, põhjendamatu

ja õigusvastane. Maksuhalduri seisukoht põhineb eelkõige tõendite puudumisel, mis kinnitaks,

et kaebaja oleks isiklikult vilja vastu võtnud või OÜ Fareksis Estonia selle isiklikult kaebajale

üle andnud.

Maksuotsusest ei nähtu, milline spetsiifiline teadmine kaebajal võis olla selle kohta, et OÜ

Fareksis Estonia ei ole tegelik kauba müüja. Vahendaja kasutamine on äärmisel juhul

„etteheidetav“ OÜ-le Fareksis Estonia, kes kaebaja kui vahendaja teenust kasutas, mitte aga

kaebajale. Kaebaja pakkus nõudluse olemasolu korral turul vaid teenust, mis on tavapärane

majanduslik käitumine. Miski ei viidanud asjaolule, et OÜ Fareksis Estonia ei ole vilja tegelik

müüja. Kaebaja suhtles vaid OÜ Fareksis Estonia esindajaga, kelle poolt esitati ka kõik arved

ning korraldati kauba transport. Ükski kogutud tõenditest ei viita sellele, et kaebaja ei

soetanud vilja OÜ-lt Fareksis Estonia või kaebaja oli teadlik, et OÜ Fareksis Estonia ei ole

vilja tegelik müüja.

Kaebaja ning OÜ Fareksis Estonia on korduvalt selgitanud, et kaebaja ei võtnud kaupa

füüsiliselt vastu, sest kaup tarniti OÜ Fareksis Estonia poolt otse kokkuostu ehk Baltic Agro

AS-le. Kaebaja nõustub vastustajaga, et vilja üleandmist ei tõenda ainuüksi arvete tasumine,

kuid kaebaja hinnangul kinnitab arvete tasumine kogumis teiste tõenditega, et tehingud OÜ

Fareksis Estonia ja kaebaja vahel ka tegelikult toimusid. OÜ Fareksis Estonia on kinnitanud,

et müüs vilja kaebajale, kuna tema ettevõte ei saanud kokkuostu ise vilja müüa. Põhjus, miks

Baltic Agro AS OÜ-lt Fareksis Estonia vilja osta ei tahtnud, on kaebajale teadmata.

Kokkuostjatele antud ütlused vilja päritolu kohta ei ole praeguses asjas määrava tähtsusega

ning neid ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kaebaja on veenvalt tõendanud, miks ta vilja

päritolu kirjeldades oli sunnitud kokkuostjatele erinevaid seletusi andma.

5. MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Üksnes arve formaalne olemasolu, samuti asjaolu, et väidetavad tehingupooled kinnitavad

tehingu toimumist, ei saa tõendada majandustehingute tegelikku toimumist. Käibe tekkimise

aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik, et üks

käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat

kaupa või osutab teenust. Kui see sisuline kriteerium on täitmata, on ka sisendkäibemaksu

mahaarvamise piiramine õigustatud. Kontrollaktis ja maksuotsuses on põhjendatult asutud

seisukohale, et GoEst Baltic OÜ ei soetanud kaupa OÜ-lt Fareksis Estonia, vaid tundmatult

kolmandalt isikult ning GoEst Baltic OÜ on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises ja

maksuarvestuses OÜ Fareksis Estonia nimel vormistatud arveid, et saada vilja müügil

käibemaksu eelis.

OÜ Fareksis Estonia on mittetegutsev ettevõte ning sellest tulenevalt ei saanud OÜ Fareksis

Estonia teha tehinguid ka kaebajaga. Tehingute mittetoimumisele viitavad poolte

pealiskaudsed ja ebausutavad ütlused tehingute asjaolude kohta. Menetluse käigus ei ole

pooled osanud veenvalt selgitada kauba üleandmist, päritolu, transporti ega muid tehingu

toimumise asjaolusid. Maksuhaldurile esitatud saatelehtedel on kauba saatjana/omanikuna

märgitud GoEst Baltic OÜ. Ühtegi dokumenti, mis tõendaks, kes ja kus kauba OÜ Fareksis

Estonia nimel üle andis ja GoEst Baltic OÜ poolt vastu võttis, maksuhaldurile esitatud ei ole.

Seega ei ole kauba üleandmine OÜ Fareksis Estonia poolt GoEst Baltic OÜ-le või ka selle

saatmine ostjale millegagi tõendatud. Ka kauba päritolu ei ole maksuhalduril õnnestunud välja

selgitada. Kaebaja on ise andnud vilja päritolu osas erinevaid ütlusi. Asjaolu, et kaebaja

3-15-2579

4(8)

tunnistab vaides, et andis valeütlusi vaid seetõttu, et kokkuostjad ei soovi vilja vahendajatelt

osta, ei muuda kaebaja ütlusi usaldusväärseks ja kauba päritolu tõendatuks. Vilja päritolu ja

tegelik müüa on siiani selgusetu. Ka autojuhid ei kinnita kauba vastuvõtmist OÜ-lt Fareksis

Estonia ning kauba päritolu ei selgu ka autojuhtide seletusest. Ebaõige on kaebaja seisukoht,

et talle on maks määratud ainuüksi selle tõttu, et OÜ Fareksis Estonia on andnud ebaõiget või

puudulikku informatsiooni. Kaebaja selgituste usaldusväärsust ei suurendada ka asjaolu, et

kaebaja on vilja tasumiseks märgitud tähtaegade osas Baltic Agro AS-le andnud pikemad

tähtajad, kui need olid märgitud vaidlusalustel Fareksis Estonia OÜ arvetel. Seega tekkis

olukord, kus kaebaja makse tasumise tähtaeg Fareksis Estonia OÜ-le tekkis enne kui Baltic

Agro AS makse tasumise tähtaeg kaebajale.

Kontrolli käigus selgunud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebaja oli teadlik, et kaup ei pärine

tegelikult OÜ-lt Fareksis Estonia. Asja materjalidest nähtuvalt ei oska või ei soovi kaebaja

selgitada tehingu tegelikke asjaolusid. Kaebaja võttis endale riski ega kontrollinud OÜ

Fareksis Estonia tausta ja kauba päritolu.

Nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses on märgitud, milliste KMS sätete rikkumise tõttu on

maks määratud, ära on toodud maksu määramise õiguslik alus (MKS § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg

1). Samuti on märgitud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur leiab, et

vaidlusalust tehingut kaebaja ja Fareksis Estonia OÜ vahel ei toimunud. Seega on

tõendamiskoormus, et maksusumma määrati valesti, kaebajal.

6. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2016 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata.

GoEst Baltic OÜ väited taanduvad üksnes arvete olemasolule ja vastava ülekande tegemisele,

kuid see on ebapiisav. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud

maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine

menetlusosaline seda kummutada pelgalt mõnele üksikule ebatäpsusele tuginedes või siis

sellele, et uurimispõhimõtet ei rakendatud piisavalt. Eraldivõetuna ei pruugi mõnes protokollis

või haldusaktis kajastatud lause või põhjendus maksuotsuse koostamiseks olla piisav, kuid

antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende

kogumis.

Vastustaja tegi kindlaks, et OÜ GoEst Baltic ja OÜ Fareksis Estonia vahel ei toimunud arvetel

näidatud tehinguid. See tähendab, et OÜ Fareksis Estonia nimel esitatud arved ei vastanud

KMS nõuetele, sest arvel näidatud kauba müümine arvel märgitud isiku poolt ei leidnud

tõendamist. Sellest omakorda järeldub, et kauba müüja isik ei olnud teada ning sel juhul ei saa

ka eeldada, et ta võis olla käibemaksukohustuslane. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis

antud

hinnangutega

tõenditele

ja

maksuotsuses

ning

kontrollaktis

väljendatud

põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt HKMS § 165 lg-st 2 üle

korrata. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud tähenduslikuks asjaolu, et

väidetavate tehingute toimumise perioodil ei deklareerinud ega tasunud OÜ Fareksis Estonia

tööjõumakse, mis viitab töötajate puudumisele, pangakontolt ei nähtunud tavapärasele

majandustegevusele viitavaid väljamakseid (näiteks elekter, vesi, kanalisatsioon, transport

vms), samuti puudusid kinnistud või sõidukid ning pangaarvele laekunud summad võeti

koheselt sularahas välja. Maksuhaldur järeldas sellest õigesti, et sisulist majandustegevust

kaebaja

väidetaval

tehingupartneril

ei

olnud.

Osaühing

kustutati

19.12.2014

käibemaksukohustuslaste registrist, sest ettevõtlusega tegelemist ei suudetud tõendada.

Taolises situatsioonis võib tekkida kahtlus tehingu võimalikkusest arvel näidatud osapoolte

vahel. Maksumenetluse käigus selgus, et OÜ GoEst Baltic esindajad ei ole kaupa OÜ-lt

Fareksis Estonia vastu võtnud. Kaebaja on küll märkinud, et vilja transpordi organiseeris OÜ

3-15-2579

5(8)

Fareksis Estonia, kes kasutas alltöövõtjaid, kuid eelnimetatud äriühingu esindaja ei teadnud,

kes konkreetselt vilja üle andis või kes selle vastu võttis. Veoteenust osutanud sõidukijuhid ei

mäletanud samuti, kes olid tellijad. Haldusasja materjalist ilmneb, et kaebaja müüs vilja edasi

AS-dele Baltic Agro ja Scandagra Eesti. Nimetatud äriühingute töötajate selgituste kohaselt

oli kaebaja esindaja ühel juhul kinnitanud, et müüb enda kasvatatud rapsi (vastuse p 26, I kd,

tl 173) ja teisel juhul oli tootejuhile teadaolevalt tulnud kaup ühelt põllumehelt (vastuse p 8, II

kd, tl 52), kes oli selle enne OÜ-le GoEst Baltic müünud. Kaebaja hinnangul ei olnud

kokkuostjatele antud ebaõiged selgitused seonduvalt vilja päritoluga üldse määrava

tähtsusega, kuid samas on need ebakõlad tõlgendatavad maksuhalduri positsiooni kasuks ning

rõhutavad veelgi seda, et vastustaja seisukohti ei ole suudetud ümber lükata. Vastustajaga

tuleb ka nõustuda selles, et OÜ GoEst Baltic esitatud põllumassiivi kaardid (II kd, tl 131-150)

ei tõenda kuidagi, et kaebaja oleks ostnud vaidlusalustel arvetel märgitud vilja OÜ-lt Fareksis

Estonia.

Kohus

ei

nõustu

kaebaja

etteheidetega

seonduvalt

maksuotsuse

motiveeritusega.

Maksuotsusest ja kontrollaktist ilmneb piisavalt selgelt, et sisendkäibemaksu kajastati

ebaõigesti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. GoEst Baltic OÜ palub 20.06.2017 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 19.05.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta

menetluskulud vastustaja kanda.

Kohtu põhjendused ei anna alust kaebaja maksukohustuse suurendamiseks, sest tegemist on

üldjuhul etteheidetega kolmandate isikute tegevusele, mille osas puudub kaebajal igasugune

informatsioon või kontroll. Kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, et OÜ-l Fareksis Estonia

puudub sisuline majandustegevus (kaebajal puudub ligipääs vastavasisulisele infole).

Maksuotsuses ei saa aluseks võtta asjaolusid, mida kaebaja ei saanud tehingu tegemisel teada.

Kaebaja ei võtnud füüsiliselt vilja vastu, OÜ Fareksis Estonia ja kaebaja vahel oli kokkulepe,

mille kohaselt toimetas OÜ Fareksis Estonia kui vilja müüja kauba kaebaja nimel otse

kokkuostjale (Baltic Agro AS või Scandagra Eesti AS).

Maksuhaldur on asjaolule, et veoteenust osutanud sõidukijuhid ei mäletanud, kes olid tellijad,

andnud ülemäära suure kaalu ja kohus on sellega ilma selgitusteta nõustunud. Veoteenuse

osutajate mittemäletamine ei kinnita, et vilja ei müünud OÜ Fareksis Estonia. Kuna vilja vedu

oli autojuhtide igapäevane tegevus, on loomulik, et iga tellimust detailselt ei mäletata.

Kokkuostjatele antud erinevate selgituste põhjuseid on kaebaja korduvalt põhjendanud ning

isegi kohus on leidnud, et kokkuostjatele antud ütlused on ebaolulised, kuid asunud siiski

seisukohale, et need on tõlgendatavad maksuhalduri kasuks.

Kohtuotsusest ei nähtu kohtu seisukoha kujunemist keskse küsimuse üle – kui vilja ei müünud

kaebajale OÜ Fareksis Estonia, kas siis kaebaja teadis või oleks pidanud teadma, et tegelikuks

müüjaks ei ole OÜ Fareksis Estonia. Kõik formaalsed ja mitteformaalsed eeldused

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täidetud ning maksuhaldur ei ole objektiivselt

tõendanud, et kaebaja teadis või pidi teadma, et vilja tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Fareksis

Estonia. Ka Euroopa Kohus on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt on

maksuhalduri

kergekäeline

sisendkäibemaksu

mahaarvamise

piiramine

vastuolus

käibemaksudirektiiviga (kohtuasjad C-324/11, p 43; C-277/14). Kaebaja on tuvastanud, et

tehingu teiseks pooleks oli OÜ Fareksis Estonia ning näidanud üles äris tavapärast hoolsust.

Kohtuotsuses väljatoodud etteheiteid OÜ Fareksis Estonia tegevuse osas ei saa mõjutada

kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuna selliseid asjaolusid ei ole võimalik kaebajal

tavapärase äris kasutatava hoolsusega kuidagi tuvastada.

3-15-2579

6(8)

Maksuhaldur

ei

ole

maksuotsust

nõuetekohaselt

motiveerinud

ja

on

rikkunud

uurimiskohustust. Maksuhaldur on keskendunud asjakohatutele asjaoludele, püüdes seeläbi

suurendada kaebaja maksukohustust. Maksuotsus ei vasta HMS § 56 lg-s 2, MKS § 46 lg 3 p-

s 5 ja § 95 lg-s 2 esitatud nõuetele – selles puudub elementaarne faktilise ja õigusliku

motivatsiooni omavaheline sidumine.

8. MTA palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb

varem esitatud seisukohtade juurde.

Kohus ei nimetanud kaebaja poolt kokkuostjatele andud selgitusi ebaolulisteks, vaid

konstateeris, et kaebaja enda selgitused ei ole usaldusväärsed, mis on tõlgendatav

maksuhalduri positsiooni kasuks. Otseseid tõendeid selle kohta, et ostja teadis, et müüjaks

pole arvel näidatud isik, ei ole enamasti võimalik leida. Kuna sisendkäibemaksu

mahaarvamine on keelatud nii juhul, kui ostja teadis, et müüja pole arvel märgitud isik, kui ka

siis, kui ostja pidi seda teadma, siis ei ole neid kahte olukorda vaja eristada. Kui maksuotsuse

tegemise aluseks on asjaolu, et ostja teadis, et arve esitaja pole tegelik müüja, siis on

maksuotsus õiguspärane ka juhul, kui menetluse käigus kogutud tõendid on veenvad selles, et

ostja vähemalt pidi seda teadma. Kontrolli käigus kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses hinnates on vastustaja seisukohal, et kaebaja ei ole vaidlusaluste arvete alusel kaupa

OÜ-lt Fareksis Estonia soetanud. Seda enam, et kaebaja on väitnud kokkuostjale, et tegelikult

pärineb kaup temalt.

Praegusel juhul on sisendkäibemaksu mahaarvamise osas kohaldatavad Riigikohtu 27.01.2016

lahendi nr 3-3-1-30-15 p-s 18 kirjeldatud Euroopa Kohtu lahendite üldpõhimõtted.

Maksuhaldur on põhjendanud, miks on alust arvata, et OÜ Fareksis Estonia OÜ on tasunud

käibemaksu vähem (vt viidatud lahendi p 16).

Kuna maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult

ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja teadis, et OÜ Fareksis Estonia ei ole

tegelikult kaebajale vilja müünud, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle

maksukohustuslasele. Kaebaja ei ole tõendanud, et tehingud OÜ-ga Fareksis Estonia on

tegelikkuses toimunud. Vastustaja jääb OÜ Fareksis Estonia esindaja EN maksumenetluses

antud selgituste osas seisukohale, et need on vastuolulised.

Kontrollaktis ja maksuotsuses on märgitud, milliste KMS sätete rikkumise tõttu on maks

määratud, ära on toodud maksuotsuse andmise õiguslik alus. Samuti on märgitud asjaolud ja

tõendid, millele tuginedes maksuhaldur leiab, et vaidlusalust tehingut kaebaja ja OÜ Fareksis

Estonia vahel ei toimunud ning kaup kuulus vaid kaebajale või soetati tundmatult kolmandalt

isikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et GoEst Baltic OÜ on saanud kogu OÜ Fareksis Estonia arvetel

näidatud kauba (nisu ja raps) ning selle eest on arved väljastanud isikule tasutud

pangaülekandega. MTA vaidlusaluses maksuotsuses (I kd, tl 15-16) on samas leitud, et GoEst

Baltic OÜ kajastas OÜ Fareksis Estonia arveid septembris ja novembris 2014 oma

raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, olles

teadlik, et nimetatud äriühing ei ole kauba tegelik müüja, vaid kaup kuulus GoEst Baltic OÜ-

le või soetati tundmatutelt kolmandatelt isikutelt. Seega on GoEst Baltic OÜ-le tehtud

maksuõiguslikuks etteheiteks olnud osalemine maksupettuses.

3-15-2579

7(8)

11. Pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing

üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja

arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka

olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata.

Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et

käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa

käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab

maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-

30-15, p-d 16–17 ja 28). KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu

mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja.

12. Riigikohtu

praktika

kohaselt

ei

tulene

müüja

õigusvastasest

käitumisest

maksuõigussuhetes iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Kui ostja on

osalenud tehingutes heauskselt, ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine

põhjendatud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 17 ja seal

toodud viited). Ostja heausksust eeldatakse, kuid ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei

laiene juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osales maksupettuses (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p 13 ning seal toodud viited).

Olukorras, kus maksuhalduril ei ole olnud võimalik veenduda müüja deklareeritud andmete

õigsuses, kuna müüja ei ole maksuhaldurile vajalikku teavet esitanud, kuid muud asjaolud

viitavad veenvalt maksupettusele, on kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui

ostja sisendkäibemaksu maha arvas, põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu praeguses asjas

esitatud tõenditest, et OÜ Fareksis Estonia oleks oma vahendustegevuses olnud iseseisev ning

maksuhalduri esitatud kahtlus, et vilja tegelikuks müüjaks ei olnud OÜ Fareksis Estonia, on

põhjendatud ja veenev.

13. OÜ-d Fareksis Estonia on võimalik väidetavalt müüdud viljaga seostada üksnes esitatud

arvete kaudu. Puuduvad mistahes muud tõendid, mis kinnitaks, et vilja müüjaks oli OÜ

Fareksis Estonia. Transpordi kohta on asjas esitatud üksnes saatelehed, milles on müüjana

märgitud GoEst Baltic OÜ, kuigi väidetavalt organiseeris ja maksis transpordi eest OÜ

Fareksis Estonia. Vastates ringkonnakohtu istungil kohtu küsimusele, väitis kaebaja esindaja,

et osutatud transporditeenuse eest tasus OÜ-le Fareksis Estonia arvete alusel GoEst Baltic OÜ

(kohtuistungi protokoll, kell 11:12:06 jj). Selliseid arveid ega nende tasumist kinnitavaid

tõendeid ei ole asjas esitatud. Kontrollaktis on tuvastatud, et FIE ES esitas transpordi eest

arved OÜ-le Fareksis Eesti ca pooleaastase hilinemisega alles 07.05.2015 tagantjärgi ning

neid arveid ei ole tasutud. Samas on ES andnud 08.05.2015 maksuhaldurile seletuse (II kd tl

8), milles kinnitab, et ei tea ei OÜ-d Fareksis Estonia ega EN, talle on aga teada nii GoEst

Baltic OÜ kui ka selle juhataja RL. Fareksis Estonia OÜ juhataja EN vastused maksuhaldurile

(I kd tl 198) on transpordi osas äärmiselt ebamäärased. GoEst Baltic OÜ 21.10.2014 e-kirjast

AS-le Baltic Agro (I kd tl 179) nähtub, et GoEst Baltic OÜ tegeles ka ise transpordi

organiseerimisega ja selle eest tasumisega ning esitatud ei ole väiteid ega tõendeid sellest, et

tegemist oleks olnud mingite teiste tehingutega seotud transpordiga. Teisi tehinguid ei nähtu

ka GoEst Baltic OÜ konto väljavõtetelt. FIE ES autojuht IE, kes teostas rapsi vedu Baltic

Agro OÜ ladudesse neljal korral, teadis, et teostab vedusid OÜ-le GoEst Baltic ning talle ei

olnud tuttav ei OÜ Fareksis Estonia ega selle juhataja EN nimi (II kd tl 11-12). AS Baltic

Agro ostujuhi IU seletustest maksuhaldurile (I kd tl 172-174) nähtub, et talle teadaolevalt oli

AS-le Baltic Agro müüdud raps GoEst Baltic OÜ kasvatatud. Scandagra Eesti AS tootejuhi

MP seletuste (II kd tl 52) kohaselt pärines GoEst Baltic OÜ vili põllumehelt. GoEst Baltic OÜ

ja Fareksis OÜ vahel puudub kauba müügileping, samas on see GoEst Baltic OÜ-l sõlmitud

AS-ga Baltic Agro (I kd tl 163-165).

3-15-2579

8(8)

14. Ringkonnakohtu hinnangul saab asjas kogutud ja eelnevalt väljatoodud tõenditest nende

kogumis järeldada, et OÜ Fareksis Estonia ei olnud oma vahendustegevuses iseseisev, vaid

tegutses GoEst Baltic OÜ (s.o juhatuse liikme RL) juhendamisel, kes pidi olema teadlik, et

tegemist on pelgalt variühinguga. EN vastustest maksuhaldurile nähtub üheselt, et arvete

koostamine OÜ Fareksis Estonia nimel toimus GoEst Baltic OÜ juhendamisel (vastused nr 23

ja 24). Et OÜ Fareksis Estonia vastab oma tunnustelt pigem äriühingule, keda kasutatakse ära

kolmanda isiku (GoEst Baltic OÜ) huvides, nähtub ka kontrollaktis väljatoodud OÜ-d

Fareksis Estonia iseloomustavatest andmetest (põhitegevusala ehitusmaterjalide ja tiki-

treilerite müük; juhatuse liikmete vahetus 16.01.2015, s.o pärast tehinguid GoEst Baltic OÜ-

ga; äriühingu dokumentatsiooni puudumine; maksuhalduri korduvate korralduste täitmata

jätmine; pärast ülekannete laekumist arveldusarvele sularaha väljavõtt; ettevõtlusega

tegelemise tunnuste puudumine (tööjõumaksed, vara, majandustegevusele viitavad

väljamaksed pangakontol)).

15. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud

käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda. Käibemaksualaseid kuritarvitusi

puudutavates lahendites on Euroopa Kohus üldpõhimõttena rõhutanud, et liidu õigusnorme ei

saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

27.01.2016 otsuse nr 3-3-1-30-15 p 18 ja seal viidatud Euroopa Kohtu lahendid).

16. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maksuotsusel ei ole puudusi, mis

tingiksid selle tühistamise. Maksuotsusest nähtub selle andmise õiguslik ja faktiline alus ning

maksuotsus on piisavalt põhjendatud. Kuna OÜ Fareksis Estonia oli kaasatud tehingute

ahelasse üksnes GoEst Baltic OÜ-le maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu

mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise), siis ei olnud OÜ Fareksis Estonia kauba

tegelikuks müüjaks ning tema esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine

KMS § 31 lg 1 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda

tegeliku müüja andmeid). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui maksuhaldur on

maksuotsuses tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ning eluliselt usutavalt põhjendanud

kahtlust maksukohustuslase osalemisest maksupettuses, viidates seejuures maksukohustuse

tekkimise õiguslikele alustele, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle

maksukohustuslasele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.06.2014 otsuse nr 3-3-1-33-14 p 11

ja 11.02.2014 otsuse nr 3-3-1-65-14 p 9). Kaebaja ei ole maksuotsust vaidlustades tõendanud,

et tehingud OÜ-ga Fareksis Estonia on tegelikkuses toimunud.

17. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb GoEst Baltic OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2016 otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb

menetluskulude

väljamõistmiseks

kohtule

esitada

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna

ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Et MTA ei ole esitanud andmeid menetluskulude

kandmise kohta, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)