Legislator Case Law & Legislation
2-16-18990/21 AI generated

2-16-18990/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-18990/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K.P. esitas 19.12.2016 maakohtule hagi A.P.i vastu elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja esitas hagile vastuse, mille kohaselt leppisid vanemad kokku elatise tasumises summas 140 eurot kuus; kostja on suuteline tasuma elatist 165 eurot kuus. Kostja on töötu, kuid tegeleb töö otsimisega. Pooled saavutasid 17.01.2017 kohtuistungil kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitada.

Legislator headnote

AI generated

2-16-18990/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel täpsustatud tingimustel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS §-ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita.

Keywords

AI generated
accord and satisfaction amicable settlement action for price reduction settlement negotiations contractual consideration service compensation
AI generated
2-20-14029/12
Kinnitada J. M. B. II ja A. S.i vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: A. S. kohustub tasuma J. M. B. II-le võla kogusummas 28 383,09 eurot. Nimetatud summast 23 850,17 eurot on hagiavalduses märgitud põhivõlg, 2650 eurot hagiavalduses nõutud kahjuhüvitis seoses kohtueelsete menetluskuludega, 995 eurot hageja menetluskulud seoses hagiavalduse esitamise ja kompromissläbirääkimiste pidamisega, 500 eurot on pool asjas tasutud riigilõivust ja 387,92 eurot on põhisummalt ja kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis;
2-09-15648/10
Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on kostja seisuga 03.04.2009.a. hagejale võlgu 13 501 krooni ja 81 senti. Hageja on teinud kõik endastoleneva, et võlg kostjalt sisse nõuda, pakkunud võla ajatamist, kuid kostja pole oma lubadustest kinni pidanud ega võlga tasunud. Hageja põhinõue on 13 501 krooni ja 81 senti, kõrvalnõudeks on 826 krooni tasu hagiavalduse koostamise eest, 35 krooni ja 40 senti riigilõiv kinnistusameti tõendi eest, 3000 krooni hagi esitamise eest kohtule, kokku kõrvalnõuded 3 861 krooni ja 40 senti Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 17 363 krooni ja 21 senti. Kohus 17.03.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Kuna kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud, määras kohus korraldada eelistung 13.07.2009.a. 09.07.2009.a. saabus kohtule poolte allkirjastatud kompromiss, mille kohaselt kostja tasub hagis esitatud nõude summas 17 363 krooni ja 21 senti hageja arveldusarvele hiljemalt 30.09.2009.a.
2-22-132999/11
Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-132999 menetlus, OÜ EUROPARK ESTONIA hagi T.
2-11-35977/9
01.08.2011 esitas hageja A.
2-05-19933/2
A.Akohustub tasuma OÜ-le hagi aluseks oleva põhivõla katteks 8910,64 krooni, intressi 5770,40 krooni ja viivisevõla katteks 5940,00 krooni ning hageja tasutud riigilõivu katteks 875,00 krooni, kokku kuupäevaks summas 1000.- ( üks tuhat ) krooni kuus hageja esindaja Julianuse Inkasso Agentuur AS arveldusarvele nr …., viitenumbriga … kuni võlgnevuse tasumiseni kogu ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017. a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-18990 Tsiviilasi K.P. hagi A.P.i vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P.i määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

11. aprill 2017. a Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (kostja): A.P. (isikukood: XXXX) Vastustaja (hageja): K.P. (isikukood: XXXX); seaduslik esindaja K.P. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2017. a määrus.

2. Teha asjas uus määrus, millega kinnitada poolte vahel ringkonnakohtu 11. aprilli 2017. a istungil sõlmitud täpsustatud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

2.1. Kostja A.P. ei võlgne hagejale K.P.ile elatist jaanuari 2017. a eest.

2.2. Kostja A.P. tasub hagejale K.P.ile elatist veebruari 2017. a eest summas 180 eurot ja märtsi 2017. a eest 180 eurot. Nimetatud võlgnevus (kokku 360 eurot) kuulub tasumisele 60 euro suuruste osamaksetena alates aprillist 2017. a kuni septembrini 2017. a koos jooksva igakuise elatisega.

2.3. Kostja A.P. tasub hagejale K.P.ile elatist alates aprillist 2017. a igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks 210 (kakssada kümme) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust, kuni K.P. täisealiseks, s.o 18-aastaseks saamiseni, hageja esindaja K.P.i pangakontole nr XXXXXXXX.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-18990 K.P. hagis A.P.i vastu elatise väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. K.P. esitas 19.12.2016 maakohtule hagi A.P.i vastu elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Kostja esitas hagile vastuse, mille kohaselt leppisid vanemad kokku elatise tasumises summas

140 eurot kuus; kostja on suuteline tasuma elatist 165 eurot kuus. Kostja on töötu, kuid tegeleb töö otsimisega. Pooled saavutasid 17.01.2017 kohtuistungil kompromissi ning palusid kohtul selle kinnitada.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus kinnitas 23. jaanuari 2017 määrusega poolte kompromissi alljärgnevas:

2.1. Kostja A.P. kohustub alates 1.jaanuarist 2017.a. igakuiselt hiljemalt 20. kuupäevaks tasuma hageja K.P. ülalpidamiseks elatist 210 (kakssada kümme) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust, kuni K.P. täisealiseks, s.o. 18-aastaseks saamiseni, hageja esindaja K.P.i pangakontole nr XXXXX.

2.2. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohus määras lõpetada menetlus K.P. hagis A.P.i vastu elatise nõudes. Maakohus leidis, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku oluliselt avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita.

TAOTLUS JA PÕHJENDUSED MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES

3. A.P. esitas 08.02.2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2016 määrusega kinnitatud kompromissist tulenevad elatise nõuded peatada, kuni töökoha leidmiseni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud määruskaebuse esitaja varanduslikku seisundit: määruskaebuse esitaja on töötu ega oma sissetulekut ning on sunnitud riigilt abi paluma. Määruskaebuse esitaja osaleb aktiivselt tööotsingutes, mida kinnitab Eesti Töötukassa.

4. Lapse seaduslik esindaja K.P. esitas 27.02.2017 määruskaebusele vastuse, milles märkis, et on nõus elatise nõude ajutiselt peatama kostjale kolmeks kuuks tingimusel, et kostja maksab tagasiulatuvalt vastavalt 23.01.2017 Tartu Maakohtus sõlmitud kompromissile alates 1. jaanuarist 2017 maksmata jäänud elatise ära kuue kuu jooksul peale ajutiselt peatatud elatise nõude lõpetamist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 11. aprilli 2017. a istungil avaldas määruskaebuse esitaja, et alates

6. märtsist k.a on tal töökoht ning ta on edaspidi võimeline maakohtu määruses märgitud ulatuses elatist maksma. Lapse seaduslik esindaja avaldas, et jaanuari 2017 eest ta täiendavat elatist ei nõua, kuna kostja on tasunud vastavalt varasemale kokkuleppele 140 eurot. Veebruari ja märtsi 2017. eest on hageja nõus vähendama elatise võlgnevust 180 euroni ühe kuu kohta. Hageja on nõus elatise võlgnevuse ajatamisega kuuele kuule.

6. Pooled nõustusid sõlmima täpsustatud tingimustel kompromissi, mille kohaselt kostja ei võlgne jaanuari eest 2017 täiendavalt midagi, veebruari ja märtsi 2017 eest tasub kostja kummagi kuu eest elatist 180 eurot. Alates aprillist 2017 tasub kostja elatist 210 eurot kuus (s.o elatise miinimummäär, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse summat). Veebruari ja märtsi võlgnevus summas 360 eurot tasutakse 60 euro suuruste osamaksetena kuue kuu jooksul alates aprillist kuni septembrini 2017. a.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada seoses sellega, et pooled sõlmisid ringkonnakohtu istungil täpsustatud tingimustel uue kompromissi. Ringkonnakohus kinnitab poolte vahel 11. aprilli 2017. a kohtuistungil sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja nr 2-16-18990 menetluse.

8. Pooled täpsustasid ringkonnakohtu istungil elatise võlgnevuse tasumist jaanuari kuni märtsi (3 kuud) 2017. a osas. Pooled nõustusid, et jaanuari 2017. a eest ei tule kostjal täiendavalt midagi tasuda. Veebruari ja märtsi eest tasub kostja elatist 180 eurot ühe kuu kohta. Võlgnevus veebruari ja märtsi 2017. a eest tasutakse 60 euro suuruste osamaksetena alates aprillist kuni septembrini 2017. a koos jooksva igakuise elatisega. Alates aprillist 2017 tasub kostja elatist 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja maksab elatist hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks lapse esindaja K.P.i pangakontole.

9. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel täpsustatud tingimustel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS §-ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita.

10. Maakohtu määruses on selgitatud kompromissi sõlmimise tagajärgi. Menetluse lõpetamisel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp