2-16-16033/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-16033

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

OÜ Maktor Grupp kaebus kohtutäitur Toomas

Saarma 14.10.2016 otsuse peale täiteasjas nr

194/2016/1442

Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

OÜ Maktor Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: OÜ Maktor Grupp (registrikood 11208086;

asukoht Valge 12a-9, 11413, Tallinn, Eesti Vabariik),

lepinguline esindaja Janno Perv

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Toomas Saarma

Puudutatud isik II: SIA Inkri (pankrotis; Läti registrikood

40103195034; asukoht Liepajas iela 12-4, Kuldiga,

Kuldigas nov., LV-3301, Läti Vabariik), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Tarmo Pilv ja advokaat Toomas

Metsma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 01.12.2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Maktor Grupp

kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Maktor Grupp (avaldaja) esitas 24.10.2016 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna

kohtutäitur Toomas Saarma (puudutatud isik I, kohtutäitur) 14.10.2016 otsuse peale

täiteasjas nr 194/2016/1442. Avaldaja palus tühistada 14.10.2016 otsuse, millega jäeti

rahuldamata kaebus täitemenetluse tühistamiseks. Samuti palus avaldaja tühistada

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

2. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur 25.08.2016 SIA Inkri (pankrotis) (puudutatud isik

II) avalduse alusel täitemenetluse nr 194/2016/1442. Täitedokumendiks on Rigas rajona

tiesas (edaspidi Riia Rajoonikohus) 18.04.2016.a kohtumäärus nr C33234715, millega

mõisteti avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja võlgnevus. Avaldaja esitas 17.09.2016

kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu väljamõistmise peale.

Kohtutäitur tegi 14.10.2016 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates

on kohtutäitur algatanud täitemenetluse alusetult. Täitedokumendina esitatud Riia

Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtumääruse nr C33234715 tõlget ei saa lugeda TMS § 23 lg

4 mõistes täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks. Kohtumäärus on tõlgitud

Inese Svarpsina-Pilv poolt, kes ei ole kantud Eesti Vabariigi poolt tunnustatud

vandetõlkide nimekirja. Tõlge on küll notariaalselt kinnitatud, kuid notar L. Šneidere on

oma kinnituses viidanud asjaolule, et notar ei vastuta dokumendi tõlke sisu eest. Lisaks on

notar selgitanud, et tõlget tuleb käsitleda tavatõlkena ning tõlki on hoiatatud ebakorrektse

tõlke teostamise eest kriminaalvastutuse võimalikkusega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a

kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist

täitedokumendiga. Kohtumääruse originaalil on pitsat teatisega „/Kohtumäärus jõustub

14.juuni 2016.a.../“. Antud kirjet ei saa võrdsustada jõustumismärkega, kuna see sisaldab

ainult viidet, et otsus võib jõustuda antud kuupäeval. Jõustumismärge peab endas

sisaldama konkreetset ja üheselt arusaadavat viidet, et antud konkreetne kohtuotsus on

jõustunud antud konkreetsel kuupäeval. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik ning on

koostatud kohtu poolt menetlusnorme rikkudes ja on seega tühine. Avaldaja ei olnud enne

täitmisteate saamist täitedokumendiks oleva kohtumääruse olemasolust ega ka selle kohta

peetud kohtumenetlusest teadlik.

3. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning märkis, et jääb 14.10.2016 otsuse põhjenduste

juurde. Täitedokumendiks on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715,

mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja toimikus ning

muuhulgas oli kaebuse läbivaatamisel võlgniku lepingulisele esindajale ette näidatud.

Täitedokumendi originaalärakirja koopia on võlgnikule edastatud koos täitmisteatega.

TMS § 23 lg 4 kohaselt võib kohtuotsuse esitada kantselei kinnitatud ärakirjana ning

kohtuotsus ei pea ilmtingimata olema esitatud algdokumendina või notariaalselt või

sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana. See laieneb ka välisriigi

kohtulahenditele. Täitmisele esitatud kohtulahendi originaalärakiri vastab nii Eesti kui

Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud vorminõuetele. Puudutatud isik II on

üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse, mis on muuhulgas

võlgnikule kätte toimetatud. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.1. kohaselt on täitedokument

päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. Puudutatud isiku

II poolt on koos täitedokumendiga esitatud ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia,

mille punkti 6 kohaselt on kohtulahend päritolu liikmesriigis täidetav.

4. Puudutatud isik II oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse

lõpetamiseks puudub alus. Antud juhul on kohtulahendiks Euroopa Liidu liikmesriigi

kohtumäärus. Täitemenetluse algatamise avaldusele on lisatud seaduses sätestatud

täitedokument algdokumendina (originaal läti keeles) koos notariaalselt kinnitatud

eestikeelse tõlkega. Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a määrus kohtuasjas nr C33234715

sisaldab jõustumismärget. Kohtumäärusel on pitsat kirjega “Nolēmums stājies likumīgā

spēkā”, selle eestikeelne täpne tõlge on “Määrus jõustus”. Avaldaja moonutab

meelevaldselt enda huvides tõlget ja püüab viia sellega kohut eksitusse. Avaldaja väide, et

ta ei ole olnud teadlik toimunud kohtumenetlusest on väär. Tuvastanud on, et kohus on

hagimaterjalid saatnud avaldaja juriidilisele aadressile. Avaldaja ei ole tema vastu esitatud

hagile reageerinud.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 01.12.2016 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus, et kohtutäitur algatas

25.08.2016 täitemenetluse nr 194/2016/1442, mille aluseks on Riia Rajoonikohtu

18.04.2016 kohtumäärus nr C33234715, millega mõisteti avaldajalt välja võlgnevus

puudutatud isiku II kasuks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on alusetult algatanud

täitemenetluse, kuna täitedokumendi tõlget ei saa lugeda TMS § 23 lg 4 mõistes

täitedokumendi notariaalselt kinnitatud ärakirjaks, kohtumäärusel puudub jõustumismärge

ning kohtumäärus ei ole seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt menetlusnorme

rikkudes.

7. Kohus märkis, et jätab tähelepanuta avaldaja vastuväited seoses kohtumääruse

seaduslikkusega. Avaldaja on leidnud, et täitedokument on koostatud kohtu poolt

menetlusnorme rikkudes, kuna avaldaja ei olnud enne täitmisteate saamist

kohtumenetlusest teadlik. Kohus leidis, et nimetatud väitel puudub igasugune seos

kohtutäituri tegevuse ning täitemenetluse läbiviimise seaduslikkusega. Täitemenetluses

kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur algatama täitemenetluse, kui

kohtutäiturile edastatakse täitedokument ja täitmisavaldus ning täitemenetluse algatamise

formaalsed eeldused on täidetud. Kohtutäituril puudub õigus asuda kohtu kõrval teiseks

õigustmõistvaks organiks ning hinnata täitedokumendi põhjendatust või seaduslikkust.

Avaldaja ei saa nimetatud asjaolule kohtutäiturile esitatavas kaebuses tugineda.

8. TMS § 23 lg 4 sätestab, et täitmisavaldusele lisatakse täitedokument. Täitedokument

esitatakse algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud

ärakirjana. Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012.a määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti

sõnastatud) (EL määrus nr 1215/2012) artikli 37 lg 1 kohaselt pool, kes soovib

liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud kohtuotsusele, esitab kohtuotsuse koopia,

mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 20 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja

muretsema liikmesriigi, kus otsus täitmisele pööratakse, pädevatele jõustamisasutustele

kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele.

Käesoleval juhul on täitedokumendiks Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr

C33234715, mille kohtu poolt väljastatud originaalärakiri (läti keeles) on täiteasja

toimikus ning lisatud ka käesolevas asjas esitatud avaldusele. Täitedokumendi

originaalärakiri on kooskõlas nii Eesti kui Euroopa Liidu asjakohaste aktidega kehtestatud

vorminõuetega. Nagu kohtutäitur märkis, on kohtulahendi tõlge toimikusse lisatud ja

võlgnikule edastatud õigusselguse ja menetluse efektiivsuse tagamiseks.

9. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt kuulub Eestis täitmisele välisriigi kohtu Eestis täidetavaks

tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. EL määruse nr 1215/2012 artikli

37 lg 1 kohaselt, pool, kes soovib liikmesriigis tugineda teises liikmesriigis tehtud

kohtuotsusele, esitab: a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks

vajalikele tingimustele ning b) artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Kohtutoimikust

nähtub, et sissenõudja on üheskoos täitedokumendiga esitanud kohtutäiturile EL määruse

nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tunnistuse. Tunnistuse punktide 4.4 ja 4.4.1.

kohaselt on täitedokument päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates

14.06.2016. EL määruse nr 1215/2012 artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus,

mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks

nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Seega on täiteasjas nr 194/2016/1442

täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr C33234715 Eestis

täidetav. Määruse nr 805/2004 artikli 24 lg 2 kohaselt, kohtulahend, mis on kinnitatud

Euroopa täitekorraldusena päritoluliikmesriigis, jõustub teistes liikmesriikides ilma

vajaduseta tõendada täitmisele pööratavust või ühegi võimaluseta vastustada täitmisele

pööratavust. Kohtutoimikust nähtub, et sissenõudja on koos täitedokumendiga esitanud

kohtutäiturile ka Euroopa täitekorralduse tõendi koopia, mille p 6 kohaselt on kohtulahend

täidetav päritolu liikmesriigis. Seega on Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a kohtulahend nr

C33234715 takistusteta Eestis täidetav. Maakohus leidis, et eeltoodust tulenevalt tuleb

kaebus jätta rahuldamata.

Määruskaebus

10. 20.12.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse peale määruskaebuse,

millega palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega kaebus

rahuldatakse. Samuti palus avaldaja kooskõlas TMS §-ga 45 peatada kohtumenetluse

ajaks, millal Läti Peaprokurör menetleb avaldaja kaebust 18.04.2016 kohtumääruse nr

C33234715 peale.

11. Kuigi maakohus jättis kaebuse rahuldamata, on avaldaja seisukohal, et kohtutäitur on

algatanud täitemenetluse alusetult ning avaldaja taotleb täitemenetluse lõpetamist

vastavalt TMS § 48 lg 1 p 7. Täitedokumendina esitatud Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a

kohtumäärusel nr C33234715 puudub jõustumismärge, seega ei ole tegemist

täitedokumendiga. Lisaks ei ole kohtumäärus seaduslik, kuna on koostatud kohtu poolt

menetlusnorme rikkudes. Läti advokaat Valdis Genc on 01.12.2016 esitanud Läti

peaprokurörile kaebuse 18.04.2016.a kohtumääruse nr C33234715 tühistamiseks. Juhul,

kui Läti Peaprokurör võtab kaebuse menetlusse ja tuvastab kohtumääruse

ebaseaduslikkuse, langeb ära ka täitemenetluse algatamise alusdokument ning puudutatud

isiku II poolt juba algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada.

Vastus määruskaebusele

12. Kohtutäitur ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

Edasine menetluse käik

13. Harju Maakohus jättis 16.01.2017 määrusega rahuldamata avaldaja taotluse peatada

tsiviilasja menetlus.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust

Harju Maakohtu 01.12.2016 määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-

le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §

659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea neid vajalikuks korrata. Vastusena määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

16. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja

täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täidedokumendiks välisriigi kohtu

Eestis täidetavaks tunnistatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. TMS § 23 lg 4

kohaselt lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Täitedokument esitatakse

algdokumendina või notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud ärakirjana.

Kohtuotsuse võib esitada kohtu kantselei kinnitatud ärakirjana. EL määruse nr 1215/2012

artikli 39 kohaselt liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on

täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine.

Käesoleval juhul on sissenõudja esitanud kohtutäiturile Riia Rajoonikohtu 18.04.2016.a

kohtulahendi nr C33234715 ärakirja, millel on märgitud jõustumismärge. Samuti on

puudutatud isik II esitanud kohtutäiturile EL määruse nr 1215/2012 artikli 53 alusel

väljastatud tunnistuse, mille p-de 4.4 ja 4.4.1 kohaselt on täitedokument

päritoluliikmesriigis tingimusteta täimisele pööratav alates 14.06.2016. Eeltoodust

tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on leidnud õigesti, et

täitedokumendiks olev Riia Rajoonikohtu 18.04.2016 kohtulahend nr C33234715 kuulub

Eestis täitmisele.

17. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka väited võimalike menetlusnormide

rikkumiste kohta täitedokumendiks oleva kohtulahendi tegemisel. Maakohus on õigesti

viidanud sellele, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei ole selliste küsimuste

lahendamine kohtutäituri pädevuses ning seega ei saa käesolevas menetluses sellistele

alustele tugineda.

Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav

täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama

täitemenetluse (vt Riigikohtu 16.10.2002 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02, p 8).

18. Ringkonnakohus märgib, et EL määruse nr 1215/2012 artiklist 46 tulenevalt võib isik,

kelle vastu kohtuotsuse täitmist taotletakse, esitada artiklis 45 osutatud alusel eraldi

menetluses avalduse täitmisest keeldumiseks. Vastavalt artiklile 47 esitatakse täitmisest

keeldumise taotlus kohtule, mis on liikmesriigi poolt vastavalt artikli 75 punktile a

komisjonile esitatud teatele kohus, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise

taotlus. TsMS § 121 kohaselt esitatakse selline avaldus võlgniku elu- või asukoha järgi või

kohtule, kelle tööpiirkonnas soovitakse korraldada täitemenetlust, kui seadusest või

välislepingust ei tulene teisiti.

19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka

määruskaebuses esile toodud asjaolu, et avaldaja on esitanud täitedokumendi

tühistamiseks Läti Vabariigi peaprokurörile protesti. Käesolevas menetluses hindab kohus

kohtutäituri tegevuse õiguspärasust täitemenetluse algatamisel. Täitedokumendi hilisem

tühistamine ei muuda täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks. Juhul, kui täitedokument

tühistatakse, toob see kaasa täitemenetluse lõpetamise TMS § 48 lg 1 p 4 alusel, mille

kohaselt lõpetab kohtutäitur menetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud

täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on

tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Praegusel juhul ei ole

avaldaja kohtule teatanud, et täitedokumendiks olev kohtulahend oleks tühistatud.

20. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kohtutäitur on algatanud

täitemenetluse õiguspäraselt ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

21. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Lähtudes

TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude

suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Liis Arrak

Krista Kirspuu