2-16-120997/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. aprill 2017. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-120997

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Oscar Sauna vastu

telekommunikatsiooniteenuste

osutamise

lepingust

tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1359,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants,

registrikood

10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Darja Permina, OÜ

Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, asukoht A.

Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post jurist@julianus.ee

Kostja

Oscar

Sauna,

isikukood

*,

elukoht

rahvastikuregistri andmetel *, tegelik elu- ja viibimiskoht

*, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Oscar Sauna vastu

telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

väljamõistmise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Oscar Sauna (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants

kasuks Elisa Eesti AS ja Oscar Sauna vahel 20.12.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * lisa nr

*, s.o osamaksetega vara müügilepingu ja 23.04.2014. a sõlmitud liitumislepingu nr * alusel

(nõue on 18.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):

2.1. põhivõlgnevus summas 653,47 (kuussada viiskümmend kolm eurot 47 senti) eurot;

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis 06.03.2017. a seisuga summas 127,52 (ükssada

kakskümmend seitse eurot 52 senti) eurot;

2.3. viivis põhivõlgnevuselt (06.03.2017. a seisuga 653,47 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lõige

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas) alates 07.03.2017. a

kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja

mõistetud põhivõlgnevus (s.h arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2

väljamõistetud viivist).

3. Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Oscar Sauna vastu

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 525,90 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale Oscar Sauna TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 59,76% ulatuses kostja Oscar Sauna kanda ja 40,24%

ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.

2. Välja mõista kostjalt Oscar Sauna hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja

põhjendatud menetluskulud summas 265,93 (kakssada kuuskümmend viis eurot 93 senti)

eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal Oscar Sauna tasuda hagejale Osaühing Aktiva

Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja

menetlemisega menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank –

a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank –

a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

1. Menetluse käik

16.09.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult Oscar Sauna 1306,89 euro saamiseks. Kohus tegi 28.09.2016. a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

14.02.2017. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et

asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale

ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.

2. Hageja nõue

06.03.2017. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Oscar Sauna vastu põhivõlgnevuse nõudes summas

653,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 653,42 eurot ja alates

07.03.2017. a viivise väljamõistmise nõudes võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata põhinõudelt (06.03.2017. a seisuga 653,47 eurot) kuni põhinõude

täitmiseni. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Oscar Sauna vahel 20.12.2013. a sõlmitud

liitumislepingu nr * lisa nr *, s.o osamaksetega vara müügileping ja 23.04.2014. a

liitumisleping nr *. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude Osaühingule Aktiva Finants

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud, s.o riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 950 eurot ja viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Kostja vastuväited

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Oscar Sauna hagimaterjale kätte

toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- või viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule

teadaolevatelt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse

koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.03.2017. a /tlk 69-72, 79-80/.

Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale

vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 69-7/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli

10.04.2017. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse

hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. Kohtuotsuse põhjendused

4.1.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.

4.2.

TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

4.3.

Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma

majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja

oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku

puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik

määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu

14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

4.4.

Hagiavaldusest, liitumislepingust ja selle lisast ning Elisa Eesti AS teenuste kasutamise

üldtingimuste p 7.8 järgi oli Elisa Eesti AS ja kostja vahel kokku lepitud maksete

mittetähtaegsel tasumisel kostja kohustus tasuda maksetähtpäevale järgnevast kuupäevast

viivist määras 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest /tlk 32, 36, 38, 57/. Hagiavalduse

kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 868,69 eurot, kuid

tegutsedes hea usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt

viivise väljamõistmist summas 653,42 eurot ning jooksva viivise väljamõistmist alates

07.03.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras

tagastamata põhivõlgnevuselt (06.03.2017. a seisuga 653,47 eurot) aastas.

Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata

summalt päevas /tlk 33/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on

seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113

lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,15 kuni 8,0% aastas.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda

viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist

võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja

jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas)

lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

Kuivõrd Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine,

siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94).

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt:

-

summalt 321 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 33, 40/, s.o

19.08.2014 kuni 06.03.2017 (v.a, viivitatud päevade arv 930) summas 65,78 eurot;

-

summalt 32,85 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 33, 42/, s.o

19.09.2014 kuni 06.03.2017 (v. a, viivitatud päevade arv 899) summas 6,50 eurot;

-

summalt 33,85 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 33, 44/, s.o

19.10.2014 kuni 06.03.2017 (v. a, viivitatud päevade arv 869) summas 6,48 eurot;

-

summalt 265,77 eurot alates maksetähtpäevale järgnevast päevast /tlk 33, 46/, s.o

23.11.2014 kuni 06.03.2017 (v. a viivitatud päevade arv 834) summas 48,76 eurot.

4.5.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 653,47 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 127,52. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt

(06.03.2017. a seisuga 653,47 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas)

alates 07.03.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja

mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta

võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades

väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 127,52 eurot).

4.6.

Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

525,90 eurot (653,42 - 127,52).

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

5.1.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

5.2.

Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 200 eurot (sellest 45 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ning 155 eurot hagimenetluses) ja esindajale makstud tasu õigusabi

eest 950 eurot /tlk 34, 84/, kokku summas 1150 eurot.

5.3.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

5.4.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 950 eurot.

Kohus palus TsMS § 176 lg 6 alusel hagejal täpsustada hageja esindajale makstud õigusabi tasu

suurust, sh välja tuua, milliseid toiminguid on hageja esindaja õigusabi osutamisel teinud,

millise ajakuluga ning milline on hageja esindaja tunnitasu suurus ja kas õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu /tlk 76/.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt hageja õigusabikulude

koosseis on järgnev: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 3,5 tundi, summa

415,625 eurot; päringute tegemine, tõendite kogumine 1 tund, summa 118,75 eurot; maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 1 tund, summa 118,75 eurot;

hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2,5 tundi, summa 296,875 eurot. Tunnitasu

118,75 eurot. Kokku 5 tundi, summa 675 eurot /tlk 91-92/. Hageja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

5.5.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja

hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 950

euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb

kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga

(nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa e osamaksetega vara

müügileping) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse.

Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks ei kulu OÜ

Julianuse Õigusbüroo töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning

hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui üks pooltund.

Tsiviilasja materjalidest ega kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, milliseid päringuid on

hageja teinud või tõendeid kogunud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nõue loovutatud

hagejale 18.11.2015. a /tlk 35/, millest tulenevalt on nõude loovutamisega eeldatavalt antud

hagejale üle nõude aluseks olevad dokumendid (lepingud, arved, üldtingimused), mis on

kohtule ka koos hagiavaldusega esitatud. Muid päringute vastuseid ega tõendeid kohtule

esitatud ei ole, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja ajakulu ühe tunni ulatuses

päringute tegemisele ja tõendite kogumisele.

TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud ka maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842

sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise

määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata.

Seega on seadusandja maksekäsu kiirmenetluses limiteerinud võimalike menetluskulude mahtu

ning maksekäsu kiirmenetluses kantud kuludest on põhjendatud hageja menetluskulud mitte

enam kui 20 euro ulatuses. Kohus märgib, et ka Riigikohus on 08.03.2017. a asjas nr 3-2-1-

165-16 märkinud (p 12.3), et seadusandja eesmärki piirata TsMS §-s 4842 sätestatud 20 euroga

menetluskulusid kogu maksekäsu kiirmenetlusele kinnitab kolleegiumi arvates ka asjakohase

seaduseelnõu seletuskiri, millega põhjendati 1. jaanuaril 2013. a jõustunud TsMS § 1741 lg 2

muudatust (hilisema seadusmuudatusega viidi § 1741 lg 2 tekst üle § 4842 tekstiks).

Seletuskirja kohaselt: "Muudatusega soovitakse kõrvaldada maksekäsu kiirmenetluse senine

puudus, nimelt ei saa erinevalt hagi menetlusest maksekäsu kiirmenetluses kulusid menetluse

kuludena arvestada ja nende hüvitamist taotleda. Eelnõuga nimetatud võimalus luuakse,

arvestades menetluse formaliseeritust, kehtestatakse maksekäsu kiirmenetluses menetluskulude

fikseeritud määraks 20 eurot. Nimetatud summa peaks olema piisav menetluskulude

hüvitamiseks, katmaks massavaldaja juristi ja ka füüsilise isiku avalduse täitmisele kulunud aja.

Erinevalt hagimenetlusest hüvitatakse maksekäsu kiirmenetlusega kaasnevad arvestuslikud

kulud nimetatud fikseeritud määras sõltumata sellest, kas maksekäsu kiirmenetluses

kasutatakse lepingulist esindajat."

Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kohtule ei kulu kohtu hinnangul enam kui 2 tundi,

arvestades eelpoolt toodud põhjendatustega (ei ole tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega ning

nõude aluseks on vaid telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping ja selle lisa ning

nimetatud lepingute alusel esitatud neli arvet).

Hageja esindaja tunnitasu 118,75 eurot tund on kohtu hinnangul ülemäära suur, sest isegi

keerukates õigusvaidlustes ei ole kohus pidanud esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks enam

kui 120 eurot tund. Seega kuna käesolevas asjas ei ole tegemist keerulise õigusvaidlusega, ei

pea kohus esindaja tunnitasu põhjendatuks enam kui 90 eurot tund.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot, kokku seega 245 eurot (2,5 h* 90 eurot/tund

+ 20 eurot).

5.6.

Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 200 eurot ja

õigusabikulu summas 245 eurot, kokku 445 eurot.

5.7.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(1306,89 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 780,99 eurot, s.o põhinõude summas 653,47

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 127,52 eurot) 59,76% ulatuses kostja

ja 40,24% ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

265,93 eurot (445 eurot * 59,76%).

5.8.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik