1-09-15385/227 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-15385

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. veebruari 2017

määrus süüdimõistetu Adil Allahverdijevi vangistusest

tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Adil Allahverdijevi (Allahverdijev;

isikukood 37301140366) kaitsja vandeadvokaat Sergei

Politšev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 23. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Adil Allahverdijevi kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi

määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 27.03.2012 otsusega mõisteti Adil Allahverdijev õigeks süüdistuses KarS

§ 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi.

Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus ning karistati

A. Allahverdijevit KarS § 394 lg 2 p-de 1, 3 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg

2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 28.05.2007

kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata 2 aasta 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti

liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega

12.09.2012.

Karistuse kandmise algus 30.08.2013 ja lõpp 30.06.2018.

Maakohtu määrus

2. Viru Maakohtu 23.02.2017 määrusega jäeti A. Allahverdijev vangistusest tingimisi

ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

2.1. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vangistust kannab juba teist

korda. See näitab, et kinnipeetav ei ole varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ja

on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal

toimepandud kuriteo eest. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et

kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki ettenähtud nõudeid ja ei pane

toime uusi kuritegusid. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemine elektroonilise valve

kohaldamisega piirab kinnipeetava elu veelgi suuremal määral.

Ka nähtub materjalidest, et kinnipeetav hoidus kõrvale karistuse kandmisest ja oli kuulutatud

tagaotsitavaks, ta tabati Eestist väljas. Maakohus leiab, et kinnipeetava selline käitumine

annab alust eeldada, et vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel võib kinnipeetav taaskord

pakku minna ja lahkuda Eestist. See aga välistab kriminaalhoolduse teostamise ja see

omakorda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.

2.2. Maakohus hindas kinnipeetava soovi elada oma perega koos ja toetada vanemaid, kuid

leidis, et see soov on väljendatud vaid selleks, et vabaneda karistuse kandmiselt enne

tähtaega. Kinnipeetaval oli olemas pere ja vanemad ka ajal, kui ta pani toime kuritegusid ja

ajal, kui ta lahkus karistuse kandmisest kõrvalehoidumiseks Eestist. Seega ei välista pere ja

vanemate olemasolu kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemist ja pakkuminekut.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on avalikkusele kõrgohtlik, mistõttu ka

vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise valve seadme paigaldamise

tingimustele ja töökoha garanteerituse loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks,

kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne

tähtaega käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid elu- ja töökoht

kinnipeetaval kogu aeg olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ja katseajal, seega ei välista

ka need asjaolud uute kuritegude toimepanemist antud kinnipeetava poolt.

Määruskaebus

3. Viru Maakohtu 23.02.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes

palub tühistada maakohtu määruse, teha uus määrus, millega vabastatakse A. Allahverdijev

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Maakohus ei ole arvestanud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused.

Distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi läbimine näitab, et süüdimõistetu on

teinud õiged järeldused karistusest. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu suhtes

esinevad positiivsed asjaolud.

Lisaks märgitakse, et karistuse kandmiselt kõrvalehoidumine ei ole KarS § 76 lg 3 alusel

vabastamist takistav asjaolu. Ka leitakse, et vangla iseloomustuses toodud riskid ei ole

kõrged. Karistuse eesmärgid on saavutatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

A. Allahverdijevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve

kohaldamisega ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud

määruskaebuses.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta süüdimõistetu enne tähtaega

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes isikust tulenevatele

asjaoludele ja tema poolt toime pandud kuriteo iseloomule ning mõistetud karistusele, oli

põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud. Määruskaebuses korratakse üle süüdimõistetu

suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mida maakohus on arvestanud. Ringkonnakohus

nõustub, et põhjendavas osas ei ole maakohus märkinud distsiplinaarkaristuste puudumist,

kuid see on märgitud eelnevalt asjaolude all.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel, et kuigi seadus võimaldab

süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga,

kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Formaalsete eelduste täitmine, st

seaduses märgitud ärakantud karistuse eeldus, ei anna alust veel isiku ennetähtaegseks

vabastamiseks. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. A. Allahverdijevi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset

vabastamist. Ringkonnakohus ei nõustu, et süüdimõistetu puhul väljatoodud riskiprotsent

oleks madal, vaid pigem märkimisvääriline. Tegemist ei ole suvalise protsendiga, vaid see on

seotud just süüdistatavat iseloomustavate asjaoludega.

Ka on varasem karistuse kandmisest kõrvalehoidumine ja tagaotsitavaks kuulutamine

süüdimõistetut iseloomustav materjal KarS § 76 lg 4 mõttes.

Varasemad karistused ei ole mõjutanud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning

varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus, ei suurenda kohtu veendumust, et süüdimõistetu

on võimeline seekord katseaja läbima edukalt. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus

arvestavad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis. Süüdimõistetu puhul ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema vabastamise. Süüdimõistetu vabastamist ei tingi ka

määruskaebuse lisatud väljavõtted A. Allahverdijevi isa, ema ja venna haiguslugudest.

6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 23.02.2017 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus

rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas