3-16-2112/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2112

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja menetluse alus

Jaak Reinomägi määruskaebus ja riigi õigusabi

taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määrus osas, millega halduskohus

tagastas õigusvastasuse tuvastamise nõuded seoses Viru Vangla 17. augusti 2016. a

vastusega nr 6-10/22047-2, 14. juuli 2016. a vastusega nr 6-10/20211-2, 4. augusti

2016. a vastusega nr 6-10/20211-3, korraldustega seoses voodivarustuse viimisega

väljapoole kartserikambrit, Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28 ning saata eelnimetatud

osas halduskohtule asi tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata,

muutes halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

3. Jätta Jaak Reinomägi 31. jaanuari 2017. a riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Reinomägi esitas 8. juulil 2016 Viru Vanglale teabenõude, milles soovis teavet

seaduste kohta, mille alusel on kehtestatud Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 ja mis annavad

õiguse vanglateenistuse ametnikel kohustada kinnipeetavat tooma ja viima oma

voodivarustust. Viru Vangla jättis 14. juuli 2016. a vastusega nr 6-10/20211-2 kaebaja

teabenõude rahuldamata.

2. J. Reinomägi esitas 8. juulil 2016 Viru Vanglale pöördumise, mille Viru Vangla registreeris

selgitustaotlusena. Viru Vangla vastas kaebaja selgitustaotlusele 4. augusti 2016. a kirjaga

nr 6-10/20211-3.

3. J. Reinomägi esitas 29. juulil 2016 Viru Vanglale

taotluse

vangistusseaduse

(VangS) § 65 lg 2 kohaldamiseks, mille vangla jättis 17. augusti 2016. a otsusega

nr 610/22047-2 rahuldamata. J. Reinomägi esitas Viru Vangla 17. augusti 2016. a otsusele

vaide, mille vangla jättis 13. oktoobri 2016. a vaideotsusega nr 6-12/230-2 rahuldamata.

4. J. Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis:

−

Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamist ja õigusvastasuse

tuvastamist;

−

Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist;

−

kaebajale antud korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega

väljapoole kartserikambrit;

−

Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ja nende

õigusvastasuse tuvastamist.

Kaebuse kohaselt pöörati kaebaja kartserikaristused täitmisele 5. aprillil 2016 ning ta oli

järjestikku kartseris 168 päeva. Kaebaja esitas 27. juulil 2016 seoses halva tervisega Viru

Vangla direktorile taotluse tema kartserikaristuste edasilükkamiseks katseajaga. Kaebaja pidi

vaatamata oma tervise kehvale seisundile viima kartserikambris olnud voodivarustuse üle

koridori vastavasse ruumi, kuigi selle üleandmine peaks toimuma kambrist väljumata.

Kaebaja tahtis teada, miks tal selline kohustus lasub. Viru Vangla hinnangul esitas kaebaja

vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 vaidlustamiseks mittetähtaegselt. Ühes kaebusega

esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.

5. Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a määrusega tagastati J. Reinomägi kaebus. Määruse

kohaselt:

5.1. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2

tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks, kuna vangla jättis rahuldamata tema taotluse

VangS § 65 lg 2 kohaldamiseks. Et Viru Vangla vastusest nähtub, et kaebaja kartserikaristused

on juba ära kantud, ei saavutaks vangla haldusakti tühistamise nõue kaebajale soovitud

eesmärki. Seega kuulub tühistamisnõue tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja on põhjendatud huvi selgitanud tulevikus esitatava

kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega, kuid ei ole sealjuures maininud, milline kahju

on talle väidetavalt tekkinud. Halduskohus leidis, et kirjeldatud kartserikaristused ei saanud

kaebajale tekitada väidetavat kahju.

5.2. J. Reinomägi esitas 6. septembril 2016 Viru Vanglale vaide Viru Vangla kodukorra

lisa 1.28 vaidlustamiseks. Viru Vangla tagastas 5. oktoobril 2016 vaide, kuna vaide esitamise

tähtaeg oli mööda lastud. Vaideotsuses selgitati, et õigusaktid väljastati kaebajale

14. veebruaril 2014, kodukorra ja seletuskirjadega tutvus ta 19. märtsil 2014, 18. juunil 2014

ja 5. detsembril 2014. Seega pidi kaebaja olema vaidlustatavast õigusaktist teadlik alates 14.

veebruarist 2014. Vaie tuli kaebajal esitada 30 päeva jooksul. Haldusmenetluse § 34 lg 3

kohaselt on absoluutne menetlustähtaeg vaidlustamise puhul üks aasta. Kaebaja esitas vaide

6. septembril 2016, mistõttu on vaide esitamise tähtajast möödunud üle aasta ja vangla

menetlustähtaega ei ennistanud. Halduskohus leidis, et vangla tagastas vaide õiguspäraselt.

Kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast, mistõttu tagastati tühistamiskaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

5.3. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide, mis puudutab talle antud korraldusi igapäevaselt

voodivarustuse viimiseks kartserist lattu, kuna toimingut ei saa vaidlustada etteulatuvalt.

Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).

5.4. Kaebaja esitas Viru Vanglale teabenõude saamaks selgitusi Viru Vangla kodukorra lisa

1.28 osas. Viru Vangla vastas kaebajale vastusega nr 6-10/20211-2. Halduskohus leidis, et

vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga. Ka õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puuduks

kaebajal ilmselgelt kaebeõigus (HKMS §121 lg 2 p 1).

5.5. Kaebaja vaidlustas ka Viru Vangla vastuse nr 6-10/20211-3, mis samuti puudutas Viru

Vangla kodukorra lisa 1.28. Ka seda vastust ei pidanud halduskohus haldusaktiks, mistõttu

seda tühistada ei saa. Tuvastamiskaebuse esitamine ei oleks lubatav, kuna kaebajal puudub

ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna kaebaja võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselt vähene (riigiõigusabi seadus § 7 lg 1 p 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. J. Reinomägi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a

määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt:

6.1. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on vähene, on väär.

Kaebaja olukorda oleks parandanud see, kui ta saanuks oma õigusi kaitsta õigusabiteenuse

osutaja vahendusel. Kaebaja võimalus õiguste kaitseks oleks vähene, kui ta ei saaks

vaidlustada määrust, millega tema kaebus tagastati. Halduskohus oleks pidanud riigi õigusabi

taotluse lahendama enne seda, kui ta otsustas kaebuse tagastada. Seda tulnuks teha

eraldiseisvate määrustega.

6.2. Asjaolu, et kaebaja on talle määratud kartserikaristuse ära kandnud, ei välista Viru Vangla

tegevuse õigusvastasust ja õigust nõuda kaebajale tekitatud kahju hüvitamist. Vaidlustatud

haldusakt ei ole kaotanud oma kehtivust ning selles väljatoodu piirab kaebaja õigusi. Kui

tühistamisnõude lahendamine muutub võimatuks, tuleb üle minna õigusvastasuse tuvastamise

nõudele. CPT on leidnud, et kartserikaristusi ei tohiks järjest täitmisele pöörata. Selleks ajaks,

kui kaebaja esitas vanglale taotluse kartserikaristuste peatamiseks, oli ta järjestikku viibinud

üksikvangistuses keskeltläbi 100 päeva. Kartseris viibimise ajal kaebaja tervis halvenes.

Lisaks alandas see kaebaja inimväärikust.

6.3. Kaebaja ei lasknud mööda vaide esitamiseks mõeldud tähtaega Viru Vangla kodukorra

lisa 1.28 vaidlustamiseks. Tuvastamisnõude esitamiseks mõeldud kolmeaastane tähtaeg ei

olnud möödunud.

6.4. Kaebaja ei vaidlustanud toiminguid, mis olid sooritamata, vaid neid, mis olid juba tehtud.

6.5. Vastusega nr 6-10/20211-2 ja vastusega nr 6-10/20211-3 piirati kaebaja õigust saada

teavet vastavalt avaliku teabe seadusele. Kaebaja on selgitanud, miks õigusvastasuse

tuvastamine on vajalik tema õiguste kaitseks.

6.6. J. Reinomägi esitas 31. jaanuaril 2017 riigi õigusabi taotluse, et osaleda menetluses ja

kaitsta enda õigusi. Kaebaja haigus takistab tal oma õigusi tõhusalt kaitsmast. Kaebaja on

maksevõimetu, mistõttu ta ei saa ise endale õigusteenuse osutajat lubada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Esmalt lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, mis on esitatud 9. jaanuari

2017. a määruse resolutsiooni p-le 1 (I), ning seejärel võtab seisukoha määruskaebuse osas,

mis on esitatud 9. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-le 2, ja kaebaja 31. jaanuari 2017.

a taotluse osas, milles ta soovib riigi õigusabi (II).

I

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu määruse osas, millega tagastati HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla

17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2, 14. juuli 2016. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja

4. augusti 2016. a vastuse 6-10/20211-3 õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste

õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega väljapoole

kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus tühistamisele osas, millega tagastati

kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru Vangla kodukorra lisaga 1.28.

Ringkonnakohus saadab asja eelnimetatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muus osas muutmata.

9. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse, milles nõuab Viru Vangla 17. augusti

2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist, Viru Vangla

kodukorra lisa 1.28 tühistamist ja selle õigusvastasuse tuvastamist, kaebajale antud

korralduste õigusvastasuse tuvastamist seoses voodivarustuse viimisega väljapoole

kartserikambrit; Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamist ja nende

õigusvastasuse tuvastamist.

10. Tartu Halduskohus on 9. jaanuari 2017. a määrusega tagastanud kaebuses nimetatud

nõuded järgmiselt:

1) Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 tühistamisnõude HKMS § 121

lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki;

2) Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamise

nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu;

3) Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, põhjusel

et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetluse läbimata;

4) korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses voodivarustuse viimisega

väljapoole kartserikambrit HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselgel

puudumise tõttu;

5) Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 tühistamis- ja tuvastamisnõuded

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega kaebuse

tagastamise osas, mis puudutavad Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2,

Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 ja Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3

tühistamisnõudeid, ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb

nimetatud nõuete osas tagastada. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks

siiski märkida järgmist.

12. Kaebaja on kaebuses esitanud nõude tühistada Viru Vangla 17. augusti 2016. a otsus

nr 610/22047-2, millega jäeti rahuldamata J. Reinomägi 29. juuli 2016. a taotlus

VangS § 65 lg 2 kohaldamiseks. VangS § 65 lg 2 järgi võib vanglateenistuse ametnik

distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav

ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Seega oli kaebaja eesmärk tühistamisnõude

esitamisel saavutada olukord, kus kaebaja kartserikaristus lükatakse edasi katseajaga.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tühistamisnõue kaebaja jaoks tõhus vahend kaebuse

eesmärgi saavutamiseks. Nagu halduskohus on selgitanud, ei saavutaks vangla haldusakti

tühistamise nõue kaebaja eesmärki, kuivõrd kaebaja oli enne kohtumenetlust

kartserikaristused ära kandnud. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja 31. jaanuaril

2017 esitatud teate kohaselt on ta vanglast vabanenud, mistõttu vaidlusalusel otsusel puudub

kaebaja õigustele jätkuv negatiivne mõju.

13. Kaebaja on palunud Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 tühistamist. Ringkonnakonnakohus

selgitab sarnaselt halduskohtule, et HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki

nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse

menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole

selles korras tähtaegselt rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et tühistamisnõude osas on

kinni peetavatel isikutel VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, mille

läbimata jätmise korral tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kaebus tagastada. Kuna

Viru Vangla on 5. oktoobri 2016. a otsusega nr 6-12/225-2 tagastanud õiguspäraselt kaebaja

vaide Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 kehtetuks tunnistamise osas, ei saa lugeda kaebaja

poolt kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on

tühistamiskaebuse tagastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu

samuti õiguspärane.

14. Halduskohus tagastas J. Reinomägi nõude, milles ta taotleb Viru Vangla 17. augusti

2016. a vastuse nr 6-10/22047-2 õigusvastasuse tuvastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel,

kuna halduskohtu hinnangul on kaebaja kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

Sealjuures märkis halduskohus, et kaebaja pole täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on

tekitatud, ning kaebaja ei ole väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on ennatlikult hinnanud kahju hüvitamise

taotluse perspektiivikust, kuivõrd halduskohus pole täitnud antud juhul temale pandud

uurimiskohustust selgitamaks välja, milline võib olla võimalik kahju. Kui halduskohtu jaoks

jäi kahju hüvitamisega seonduv ebaselgeks, oleks halduskohtul tulnud lasta kaebajal nõuet

täpsustada.

15. Halduskohus tagastas Viru Vangla vastuste nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3

õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses

voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille

kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus märkis järgmist:

„HKMS § 45 lg 2 kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamisel kaebaja näitama, kuidas akti

õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Sama sätte lõike 3 kohaselt on

menetlustoimingu vaidlustamine lubatud üksnes siis, kui see rikuks kaebaja

mittemenetluslikke õigusi. Kohus leiab, et selliseid asjaolusid ei ole antud juhul tuvastatud“.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise

hindamisel viidanud ebaõigele õiguslikule alusele. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd Viru

Vangla vastused nr 6-10/20211-2 ja 6-10/20211-3 ning vangla korraldus viia voodivarustus

väljapoole kartserikambrit pole suunatud mõne muu toimingu või otsustuse

ettevalmistamisele, siis pole need menetlustoimingud, mistõttu ei kohaldu antud juhul ka

HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud piirang. Nimetatud sätte kohaselt võib menetlustoimingu peale

ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja

mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui

menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise

või lõpliku toimingu tegemise. Sarnaselt eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kui

halduskohus leiab, et kaebaja pole põhjendanud, milles tema õigustatud huvi õigusvastasuse

tuvastamise kaebuse esitamisel seisneb, tuleb halduskohtul lasta kaebajal oma nõuet

täpsustada.

17. Muuhulgas on kaebaja esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses Viru Vangla

kodukorra lisaga 1.28, kuid halduskohus pole nimetatud nõude osas eraldi seisukohta võtnud.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on 9. jaanuari 2017. a määruse p-s 22 küll maininud

kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist, mis halduskohtu hinnangul

toetab kodukorra lisa 1.28 tühistamisnõude kohta välja toodud argumentatsiooni, kuid

analüüs, mis käsitleks Viru Vangla kodukorra lisa 1.28 õigusvastasuse tuvastamise nõude

tagastamist, puudub.

18. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ehk

osas, milles halduskohus tagastas Viru Vangla 17. augusti 2016. a vastuse nr 6-10/22047-2,

14. juuli 2016. a vastuse nr 6-10/20211-2 ja 4. augusti 2016. a vastuse 6-10/20211-3

õigusvastasuse tuvastamise nõuded ning korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõude seoses

voodivarustuse viimisega väljapoole kartserikambrit. Samuti kuulub halduskohtu määrus

tühistamisele osas, millega tagastati kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses Viru

Vangla kodukorra lisaga 1.28. HKMS §-s 210 lg 3 on sätestatud, et kui ringkonnakohus leiab,

et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise

uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi

tühistatud määruse teinud kohtule.

19. HKMS § 120 kohaselt teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt võtab kohus kaebuse

määrusega menetlusse, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega

on halduskohtu ülesandeks enne kaebuse menetlusse võtmist kontrollida, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Käesoleva määrusega leidis ringkonnakohus, et

halduskohus on kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas ebaõigesti tagastanud. See ei

tähenda, et kaebuse tagastamiseks ei võiks esineda muid aluseid või pärast täiendavat

õigusvastasuse tuvastamise nõuete kaebeõiguse kontrolli ka sama alust kaebuse

tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik ise uut määrust teha

ning asi tuleb saata halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

II

20. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomägi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. jaanuari

2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata, ja kaebaja 31. jaanuaril 2017 ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi

taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2017. a

määruse põhjendusi riigi õigusabi andmata jätmise osas.

21. Halduskohus on lahendanud riigi õigusabi taotluse, leides, et kuna kaebuse tagastamisega

seoses on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks vähene, tuleb taotlus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel

jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt on riigi õigusabi andmisest keeldumise üheks

aluseks see, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt

vähene. Kuna J. Reinomägi kaebuse menetlusse võtmine pole käesoleval juhul välistatud, ei

ole antud juhul muuhulgas kohane jätta riigi õigusabi taotlust rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel. Tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele lahendab ringkonnakohus järgnevalt

kaebaja riigi õigusabi taotlused, mille ta on esitanud Tartu Halduskohtule ja Tartu

Ringkonnakohtule.

22. J. Reinomägi soovib riigi õigusabi menetluses ja kaitsta enda õigusi. Ringkonnakohtu

hinnangul soovib kaebaja riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses.

23. RÕS § 7 lg-s 1 on loetletud alused, mille esinemise korral riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

24. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja on iseseisvalt koostanud halduskohtule esitatud

kaebuse, vanglale kaebusega asjaoludega seonduvaid taotlusi ja vaideid ning esitanud

korduvalt kohtule mitmesuguseid taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on ka

varem korduvalt vangla tegevust halduskohtus vaidlustanud.

25. Ringkonnakohus on seisukohal, et nähtuvalt kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud

pöördumistest, on kaebaja võimeline oma õigusi ise kaitsma. Seega ei ole ringkonnakohtu

hinnangul riigi kulul kaebajale õigusteenuse osutamiseks menetlusabi andmine kaebaja

õiguste kaitseks käesolevas asjas vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada.

Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised.

Kaebaja peamine ülesanne on üksnes osundada asjaoludele, mille tõttu ta leiab, et tema õigusi

on rikutud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses sellega iseseisvalt hakkama saanud.

26. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja

maksejõuetus, on kohus seisukohal, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit

vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks. Seega antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku

seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

27. Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus kaebaja

riigi õigusabi taotlused rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene