3-17-80/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number 3-17-80

Haldusasi

I.M.i kaebus AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu

otsuse nr 0053033365 ja Tallinna Transpordiameti

11.01.2017 käskkirja nr 130006 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – I.M.

Vastustaja I – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger

Räpp

Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.M.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.05.2017 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-80

2(6)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.M.i kasutuses olnud mootorsõiduk Suzuki (reg märk xxx xxx) oli 09.01.2017 kell

13.44 pargitud aadressil Aia tn 7, Tallinn.

2. AS Ühisteenused tegi 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033365, mille kohaselt oli

sõiduautol Suzuki (reg märk xxx xxx) parkimistasu maksmata 09.01.2017 kell 13.44 aadressil

Aia tn 7, Tallinn. Viivistasuks määrati 31 eurot.

3. I.M. esitas 10.01.2017 Tallinna Transpordiametile vaide viivistasu otsuse kehtetuks

tunnistamiseks. I.M. märkis vaides, et veerand tundi parkimist, mille jooksul ta poes käis, peaks

olema tasuta. Viivistasu otsus tehti kell 13.44, parkimiskellal oli parkimise algusaeg fikseeritud

veidi pärast 13.30.

4. Tallinna Transpordiamet jättis 11.01.2017 käskkirjaga nr 130006 I.M.i vaide

rahuldamata. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline

parkimisala ja parkimistasu“ (Tallinna Linnavolikogu määrus nr 30) § 6 lg 3 p 3 kohaselt on

avaliku tasulise parkimisala vanalinna tsoon piiritletud Toompuiestee, Kaarli puiestee,

Vabaduse väljaku, Pärnu maantee, Viru väljaku, Mere puiestee, Rannamäe tee ja

Toompuiesteega. Aia tn 7 asub vanalinna avalikus tasulises parkimistsoonis. Tallinna

Linnavolikogu määruse nr 30 § 9 lg 2 p 3 kohaselt on maksumääraks vanalinna tsoonis iga

alustatud parkimisminuti kohta 0,10 eurot. Kuivõrd sõiduk oli pargitud viivistasu otsuse

määramise ajal vanalinna tsoonis, tuli maksta sõiduki parkimisel iga parkimisminuti eest

parkimistasu. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise ajal oli sõiduki

armatuurlauale paigaldatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg

13.08. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja teada andnud, tekib parkimistasu

maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, antud juhul kell 13.23.

Kui parkimise algusaeg ei ole korrektselt tähistatud, tekib parkimistasu tasumise kohustus

parkimise alustamise hetkest. Sõiduki kontrollimisel 09.01.2017 kell 13.44 puudus sõidukil

tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud

sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 5 lg 1 p 6

kohaselt tõendab parkimistasu tasumist ja parkimise õigust mobiilside- või parkimisoperaatori

kinnitus mootorsõiduki parkimise kohta antud parkimistsoonis. Ilma vastava kinnituseta ei ole

mootorsõiduki juht parkimise õigust omandanud ega parkimistasu tasunud. Seega ei täitnud

mootorsõiduki juht hoolsuskohustust ega alustanud parkimistasu tasumist õigeaegselt. Kuivõrd

sõiduki parkimisel vanalinna avalikul tasulisel parkimisalal oli parkimistasu maksmata, on

viivistasu otsuse määramine põhjendatud.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. I.M. esitas 11.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 09.01.2017

viivistasu otsuse nr 0053033365 ja Tallinna Transpordiameti 11.01.2017 käskkirja nr 130006

tühistamiseks.

Viivistasu otsus on ebaõige, kuna parkimiskellal on parkimise algusajaks märgitud mitte 13.08,

vaid veidi pärast 13.30, mille tõendamiseks on kaebusele lisatud foto. Seega pole kaebaja

parkimisaega ületanud.

3-17-80

3(6)

Vastuseks Tallinna linna vastuväidetele on kaebaja 22.02.2017 menetlusdokumendis

selgitanud, et parkimiskella on kasutatud üheosutilisena. Mõlemad osutid on ühendatud ning

suunatud ajale umbes 13.30. Parkimiskontrolör pidi mõistlikult aru saama, et parkimiskella ei

kasutatud kaheosutilisena. Kui parkimiskell oleks olnud kasutuses kaheosutilisena, siis oleksid

osutid pidanud paiknema V-kujuliselt ehk väike osuti numbri 1 ja suur osuti numbri 2 juures.

Ka kaebemenetluses, kui mõeldavad olid kaks alternatiivset tõlgendamisvõimalust, ei vasta

menetlusosalist pahausksuses kahtlustava alternatiivi valik kaebaja hinnangul hea halduse

põhimõttele.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

6. AS Ühisteenused leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Sõiduki armatuurlauale

asetatud parkimiskellal oli tunniosuti veidi enne 2 (kahte) ja minutiosuti 8 peal. Antud osutitega

kella näidu kohaselt ja osutitega kella toimimise põhimõtteid arvestades, saab lugeda parkimise

algusajaks 13.08, mitte veidi pärast 13.30, nagu väidab kaebaja. Osutitega parkimiskella puhul

on tegemist kellaga, mille osutite abil fikseeritakse aeg, arvestades osutitega toimiva kella aja

mõõtmise põhimõtteid. Sarnasele seisukohale on asunud Tallinna Halduskohus 12.04.2006

otsuses nr 3-05-13 ja Tallinna Ringkonnakohus 20.09.2006 otsuses nr 3-05-13.

Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 alusel tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti

möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui sõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või

parkimiskella abil teada andnud. Käesoleval juhul oli parkimiskella abil sõiduki parkimise

algusajaks tähistatud kell 13.08, mille tulemusena tekkis sõiduki parkimise eest parkimistasu

maksmise kohustus alates kell 13.23. AS Ühisteenused töötaja poolt kontrolliti 09.01.2017 kell

13.44 sõiduki parkimise eest tasumist, kuna sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella näit

kell 13.08 ei võimaldanud kell 13.44 sõiduki parkimist parkimistasu maksmata. Eeltoodud

põhjusel tehti ka AS Ühisteenused töötaja poolt parkimistasu kontrollimisel fotod

parkimiskellast, selle näidust ja sõidukist.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, on

viivistasu otsus määratud õiguspäraselt ja puudub alus selle tühistamiseks.

7. Tallinna linn palub jätta kaebus rahuldamata. LS § 187 lgde-st 4 ja 5 tuleneb, et isik,

kes soovib kasutada 15 minutit tasuta parkimist, peab parkimiskella abil loetavalt ja

arusaadavalt kindlaks tegema oma parkimise algusaja ja selle nähtavaks tegema.

Nii vaides kui ka kaebuses on kaebaja seisukohal, et parkimiskellal on parkimise algusajaks

märgitud „veidi pärast 13.30“. Vaidlustatud käskkirja kohaselt on parkimise algusajaks

parkimiskellal märgitud 13.08. Ka parkimiskontrolör on viivistasu määramisel leidnud, et

tasuta parkimisaeg 15 minutit on ületatud ning parkimistasu oli sõiduki kontrollimise ajal

maksmata. Vastusele ja kaebusele lisatud parkimiskellast tehtud foto põhjal on võimalik

tuvastada, et kaebaja on kasutanud kahe seieriga parkimiskella, mitte ühe seieriga

parkimiskella. Parkimiskellal asetseb minutiseier enne numbrit 2 ja tunniseier enne numbrit 2.

Kahe seieriga parkimiskellal on võimalik parkimise algusaeg fikseerida ligilähedaselt

mehaanilisel kellal seierite asetusega. Parkimiskell kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet

ning sellega parkimise algusasja kindlaksmääramisel lähtub mõistlikult käituv inimene

eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguste seierite

asetusega nagu mehaaniline kell. Arvestades kahe seieriga parkimiskellal märgitud seierite

asetust, saab järeldada, et parkija on parkimise algusajaks märkinud 13.08, mitte aga 13.30. Kui

parkimise algusajaks oleks olnud soov märkida kahe seieriga parkimiskellal 13.30, siis

tunniseier asetseks parkimiskellal number 1 ja 2 vahel ning minutiseier number 6 peal.

3-17-80

4(6)

Arvestades kaebaja väidet, et parkimiskell oli veidi üle poole kahe (13.30), võib järeldada, et

kaebaja käsitles parkimiskella ühe seieriga parkimiskellana. Ühe seieriga parkimiskella korral

kasutatakse seierit üheaegselt nii tunni kui ka minuti määramiseks ning selline parkimiskell ei

toimi selliselt, kui kahe seieriga parkimiskell. Ühe osutiga parkimiskellal parkimise algusajaks

13.30 määramisel asetseb seier number 1 ja 2 vahel. Kui käesolevas vaidluses oleks parkija

kasutatud ühe seieriga parkimiskella, siis võib kaebuse esitajaga nõustuda, et parkimise

algusajaks on „veidi üle 13.30“. Aga kuna parkija kasutas kahe osutiga parkimiskella, siis

sellega nõustuda ei saa. Kui parkija kasutab kahe seieriga parkimiskella, nagu käesolevas

vaidluses, siis peavad seierid asetsema ligilähedaselt mehaanilise kellal seierite asetusega, mitte

aga seierite asetusega ühe seieriga parkimiskella korral. Kohtupraktikas on korduvalt asutud

seisukohale, et juhil ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka

hoolsuskohustus parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud

parkimise õige algusaja teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu

maksmist või LS-s sätestatud 15 minuti kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise

arvestamisel.

Kaebaja ei ole toonud kaebuses esile ühtegi asjaolu, miks vaidemenetlus ja selle tulemina

koostatud käskkiri (vaideotsus) tema õigusi rikub. Vaidlustatud käskkirjas on analüüsitud kõiki

vaides esitatud väiteid ning põhjendatud, miks vaie jääb rahuldamata ja viivistasu otsus

tühistamata. Viivistasu otsus vastab maksukorralduse seaduse (MKS) § 149 sätestatud nõuetele

ning vaidemenetluses ei ole rikutud MKS § 147 nõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja on vaidlustanud AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsuse nr 0053033356,

mis koostati 09.01.2017 kell 13.44 aadressil Aia tn 7 sõiduki Suzuki (reg märk xxx xxx)

avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.

10. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks.

11. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Sama

lõike teise lause kohaselt, kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise

vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastustav kasutaja. Seega saab viivistasu otsus

rikkuda mootorsõiduki omaniku või selle vastutava kasutaja subjektiivseid õigusi.

Käesoleval juhul on kaebuse esitanud I.M.. Liiklusregistri andmetel on sõiduki Suzuki (reg.

märk xxx xxx) omanik OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo. Liiklusregistrisse ei ole kantud

sõiduki Suzuki (reg. märk xxx xxx) vastutavat kasutajat.

12. Eeltoodust tulenevalt ei riku I.M.i subjektiivseid õigusi viivistasu otsus, mis ei ole

adresseeritud talle ning mille tasumise kohustust talle LS § 188 lg-st 2 ei tulene. Järelikult

puudub I.M.il kaebeõigus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Kohus lisab, et ka juhul, kui kaebus oleks esitatud OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo

nimel, on kaebus ka sisuliselt põhjendamatu.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes faktilistes asjaoludes: sõiduk Suzuki reg. märgiga

xxx xxx oli 09.01.2017 kell 13.44 pargitud aadressil Aia tn 7 Tallinnas; mootorsõiduki

parkimise eest parkimistasu makstud ei oldud; Aia tn 7 asub Tallinna avalikus tasulises

3-17-80

5(6)

parkimisalas, kus saab Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30 § 4 lg-st 2 tulenevalt

esimesed 15 minutit tasuta parkida. Vaidlus on selles, kas kaebaja oli rohkem kui 15 minutit

parkinud, kui AS Ühisteenused talle viivistasu otsuse tegi. Pooled on eri seisukohtadel,

millise kellaaja kaebaja oma parkimiskellal parkimise alustamise ajana fikseeris.

15. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult

pärast parkimise alustamist. LS § 187 lg 4 teises lauses on sätestatud, et kui mootorsõiduki

juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib

parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui

kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna

Linnavolikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 30

§ 4 lg 3 kohaselt peab parkimiskell olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada

parkimisaja algus.

16. Pooled on esitanud kohtule tõendina foto kaebaja kasutuses olnud sõiduki armatuurlauale

paigaldatud parkimiskellast (tl-d 7 ja 34). Muud tõendid parkimisaja alguse kohta

puuduvad. Fotolt nähtub, et kaebaja kasutas parkimisaja fikseerimisel parkimiskella, millel

on kaks kellaosutit. Nii suur kui väike osuti asuvad kohakuti ja on seatud numbrite

(numbreid tähistavate joonte) 1 ja 2 vahele, olles numbrile 2 oluliselt lähemal. Seega on

Tallinna linn õigesti märkinud, et asjas esitatud foto põhjal on võimalik tuvastada, et

kaebaja kasutas kahe seieriga parkimiskella.

17. Kaebaja väidab, et ta kasutas parkimiskella üheosutilisena. Kohus leiab, et kahe osuti

kohakuti paiknemisest ei saa mõistlikult järeldada, et parkimiskella on kasutatud kellana,

millel on ainult üks osuti. Kui parkijad kasutaks kahe osutiga parkimiskella oma eelistuse

järgi kas kahe- või üheosutilisena, ei ole parkimistasu maksmise kontrollimisel võimalik

mõistlikult eristada, kumma olukorraga parasjagu tegemist on.

18. Kohtupraktikas on rõhutatud, et osutitega parkimiskella kasutamisel tuleb parkimisaja

alguse fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite

tavapärasest asetusest kellal (Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2006 otsus nr 3-05-13, p 7).

Kui kaebaja alustas parkimist veidi pärast kella 13.30, tulnuks parkimise algus fikseerida

üheselt mõistetavalt, paigutades minutiosuti natuke pärast numbrit 6, mitte natuke enne

numbrit 2. Lisaks on mootorsõiduki juhi kohustuseks fikseerida parkimiskellal parkimise

algusaeg täpselt. Kahe osutiga parkimiskell võimaldab parkimise algusaja fikseerida

täpsemalt, kui ühe osutiga parkimiskell. Seetõttu oleks parkimiskontrolöril ebamõistlik

eeldada, et mootorsõiduki juht on kasutanud kahe osutiga parkimiskella üheosutilise

kellana.

19. Asjas ei ole tõendatud, et parkimise algusajaks oli parkimiskellal märgitud veidi pärast

13.30. Arvestades mehhaanilise kella tööpõhimõtteid, oli kaebaja poolt mootorsõiduki

armatuurlauale asetatud parkimiskellal fikseeritud parkimise algusaeg 13.08, mitte 13.30. AS

Ühisteenused on õigesti lugenud parkimiskellal fikseeritud parkimise algusajaks 13.08. Seega

täitus 15 minutit tasuta parkimise aeg kell 13.23, misjärel tekkis kaebajal parkimistasu

maksmise kohustus. Kuna parkimistasu oli seisuga kell 13.44 maksmata, oli AS-l Ühisteenused

viivistasu määramiseks õiguslik alus (LS § 188 lg 1 p 1).

20. Kuna AS Ühisteenused 09.01.2017 viivistasu otsus nr 0053033365 on õiguspärane, on

sisuliselt õiguspärane ka Tallinna Transpordiameti vaideotsus. Kaebaja ei ole väitnud, et

3-17-80

6(6)

vaideotsus rikuks tema õigusi vaide esemest sõltumatult. Seega jääb kaebus täies ulatuses

rahuldamata.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude dokumente

esitanud, mistõttu jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner kohtunik