3-16-2115/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2115

Haldusasi

E.O.i kaebus AS Ühisteenused 29.09.2016 viivistasu otsuse

nr 0147009506 ja Tallinna Transpordiameti 03.10.2016

käskkirja nr 125953 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.O.

Vastustaja I – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger

Räpp

Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.O.i kaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Transpordiameti 03.10.2016 käskkiri nr 125953.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 08.05.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-2115

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused kohustas 29.09.2016 viivistasu otsusega nr 0147009506 tasuma

viivistasu 31 eurot selle eest, et sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, oli pargitud

29.09.2016 kl 15.51 aadressil Narva mnt 7 parkimistasu maksmata.

2. E.O. (kaebaja) esitas 29.09.2016 Tallinna Transpordiametile selgitustaotluse.

3. Tallinna Transpordiamet jättis 03.10.2016 käskkirjaga nr 125953 kaebaja vaide

rahuldamata. Sõiduki kontrollimise ja viivistasu määramise hetkel oli sõiduki armatuurlauale

paigutatud parkimiskell, millel oli parkimise algusajana tähistatud kellaaeg 16.00. 15 minuti

pikkune tasuta parkimise õigus tekib üksnes juhul, kui parkimise algusaeg on korrektselt

tähistatud. Antud juhul koostati viivistasu otsus kl 15.51, seega ei olnud parkimise algusaeg

korrektselt tähistatud ja parkimistasu tasumise kohustus tekkis parkimise alustamise hetkest.

Sõiduki kontrollimisel puudus sõidukil tasulise parkimise õigust tõendav dokument ning

mobiilsideoperaator ei kinnitanud antud sõiduki parkimist antud tasulisel parkimisalal, st

parkimistasu oli maksmata. Kuivõrd mootorsõiduki juht ei täitnud hoolsuskohustust ja sõiduki

parkimisel südalinna avalikul tasulisel parkimisala oli parkimistasu maksmata, on viivistasu

otsuse koostamine põhjendatud.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 29.09.2016 viivistasu

otsuse nr 0147009506 ja Tallinna Transpordiameti 03.10.2016 käskkirja nr 125953

tühistamiseks. Põhjendused:

4.1. Vaidlusalused haldusakti ei ole õiguspärased, sest ei vasta kõigile haldusmenetluse

seaduses (HMS) esitatud nõuetele. Rikutud on kaebaja põhiõigust heale haldusele.

4.2. Kaebaja 29.09.2016 pöördumine Tallinna Transpordiameti poole ei olnud vaie, vaid

selgitustaotlus, mille eesmärgiks oli aru saada, milles rikkumine seisnes, et kaaluda vaide

esitamist. Kui vastustaja luges selgitustaotluse vaideks, tulnuks sellest kaebajat teavitada ja anda

võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

4.3. Viivistasu otsus on koormav haldusakt. Kaebaja tulnuks enne haldusakti andmist ära

kuulata. Ärakuulamata jätmine toob kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja ei ole saanud anda

selgitusi ega hinnata kogutud tõendeid. Vaideotsusest ei nähtu kaebaja poolse rikkumise

tõendamist. Võimalik, et rikutud on ka uurimiskohustust. Vaidlusalustes haldusaktides ei ole

viidatud ühelegi tõendile.

4.4. Auto oli pargitud ettenähtud kohale ja autole oli paigaldatud parkimisaja algust märkiv

parkimiskell. Viivistasu otsuse koostaja on rakendanud maksimaalset võimalikku karistusmäära

ilma ühegi kaalutluseta. Seega ei ole otsuse kujunemist ja põhjendatust võimalik hinnata.

Rikutud on kaalutlusõigust ja menetlus on läbi viidud ebaõigesti.

4.5. Viivistasu otsuses puudub teave selle kohta, et otsus toimetatakse mootorsõiduki omaniku

või kasutaja aadressile. Arvestades asjaoluga, et viivistasu tuleb tasuda 14 päeva jooksul,

vastasel juhul esitatakse viivistasu nõue koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile, võib viivistasu

seaduskohane kättetoimetamata jätmine tekitada olukorra, kus mootorsõiduki omanik või

kasutaja saab viivistasu otsusest teada alles kohtutäituri vahendusel. Viimasel juhul riivatakse

kohtutäituri tasu maksmise kohustuse tekkimise tõttu mootorsõiduki omaniku või kasutaja

õigusi. Haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemine adressaadile.

4.6. Pargitud sõidukist tuleb foto teha viisil, mis võimaldab lisaks sõiduki paiknemisele tasulise

parkimisala piires saada aru, et konkreetne pilt võimalikku rikkumist tõendava asjaoluna on

3-16-2115

3(7)

seostatav konkreetse sõidukiga. Samuti peab olema kahtlusteta selge foto tegemise aeg. Antud

juhul ei ole tõendatud, et fotol kujutatud aeg on õige.

5. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Poolte vahel puudub vaidlus sõiduki parkimiskoha üle viivistasu otsuse koostamise ajal.

Narva mnt 7 asub Tallinna avaliku tasulise parkimisala südalinna parkimistsoonis. Samuti

puudub poolte vahel vaidlus, et kaebaja kasutas sõiduki parkimisel parkimiskella.

Parkimiskellast kl 15.53 tehtud fotolt on näha, et parkimiskellal on märgitud parkimise

algusajaks kl 16.00. Parkimiskontrolör alustas sõiduki kontrollimist kl 15.51 ja digiallkirjastas

viivistasu otsuse kl 15.53. Seega oli kaebaja parkimiskellal tähistanud parkimise algusajaks

kellaaja, mis ei olnud veel saabunud ehk siis parkimise algusaja ette märkinud 9 minutit. Juhil

ei ole mitte ainult parkimistasu maksmise kohustus, vaid ka hoolsuskohustus parkimistasu

maksmist tõendavate dokumentide, sh parkimiskellal märgitud parkimise õige algusaja

teatavakstegemisel, mis võimaldavad kontrollida parkimistasu maksmist või 15 minuti

kasutamist parkimistasu maksmise kohustuse tekkimise arvestamisel. Kuna sõiduki

kontrollimise ja viivistasu otsuse määramise menetluse alustamise hetkel kl 15.51 ei olnud

sõiduki parkimisel parkimistasu makstud ning parkimiskellal märgitud parkimise algusaeg ei

olnud saabunud, on viivistasu määratud seaduspäraselt.

5.2. Viivistasu otsuses on märgitud otsuse tegemise aluseks asjaolu, et parkimistasu on

maksmata, ning viidatud õiguslikule alusele (liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja lg 8). Seega

vastab viivistasu otsus seadusega haldusaktile esitatud nõutele ja see annab piisavat

informatsiooni viivistasu otsuse andmise asjaolu ja õigusliku aluse kohta. Riigikohus on mitmes

lahendis (asjades nr 3-4-1-4-01, 3-4-1-14-04) leidnud, et parkimiskorra rikkumine on

spetsiifiline õigusrikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning vastav kord on

mõistlik ja proportsionaalne. Taoline lihtsustatud menetlus paneb parkijale kohustuse olla

parkimiskorda järgides hoolas ja annab parkimiskontrolörile kontrollimise hetkel võimaluse

tuvastada kohapeal, kas pargitud sõiduki eest on parkimistasu makstud. Parkimistasu maksmise

kontrollimisel ei ole kontrolöril kohustust selgitada välja asjaolusid, mida normi rakendamine

ei eelda ning mis ei oleks üldjuhul ka kontrollimise hetkel objektiivselt või mõistlikult võimalik.

Kaebaja ei viibinud sõiduki kontrollimise hetkel sõiduki juures, seetõttu ei olnud ka võimalik

kaebaja arvamust või selgitusi ära kuulata.

5.3. Viivistasu otsuse koostamisel ei rakendata kaalutlusõigust. Parkimistasu maksmata jätmise

korral ei anna LS § 188 lg 1 võimalust kaaluda võimaluse üle, kas viivistasu otsus koostada või

mitte. Kui esinevad LS § 188 lg 1 p-des 1-5 toodud alused, määrab parkimiskontrolör viivistasu.

5.4. LS § 188 lg 8 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 31 eurot. Kohaliku omavalitsuse

volikogu võib kehtestada viivistasu täpsustatud määra, sh vajaduse korral selle diferentseeritud

määrad. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline

parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) § 13 lg 7 p 1 sätestab viivistasu määraks 31 eurot

Määruse nr 30 § 13 lg 1 p-des 1-4 toodud juhtudel ning p 2 15 eurot Määruse nr 30 § 13 lg 1

p-s 5 sätestatud juhtumil. Seega vastab viivistasu määr seaduses sätestatud määrale ja

parkimiskontrolör oli parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu määramisel seotud

sätestatud määraga. Õigusaktid ei anna alust selle määra vähendamiseks või kaalutlusõiguse

kohaldamiseks.

5.5. LS § 188 lg 10 kohane märge, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku

aadressile, on kantud viivistasu otsuse kolmandale eksemplarile. Andmekogu saatis viivistasu

otsuse kolmanda eksemplari elektrooniliselt kaebaja e-post aadressile 04.10.2016. Seega on

haldusakt kaebajale LS § 188 lg-s 3 sätestatud korras kätte toimetatud ning see loob kaebaja

suhtes õiguslikke tagajärgi ja on tema suhtes täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei saanud

3-16-2115

4(7)

viivistasu otsusest teada kohtutäituri vahendusel ja talle ei ole kohtutäituri tasu näol kahju

tekkinud. Seega on kaebaja sellekohased väited hüpoteetilised.

5.6. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet, mis oleks aluseks viivistasu otsuse tühistamisele.

Kaebaja suhtes tehtud viivistasu otsus koos kõigi sõidukist tehtud fotodega on kaebajale kätte

saadavad veebiaadressil www.parkimine.ee ning kaebajale peaks parkimiskellast tehtud fotode

ja viivistasu otsuse koostamise aega hinnates selguma viivistasu otsuse määramise sisuline ja

õiguslik põhjendus.

5.7. Foto sõidukist Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, on tehtud kl 15.52.16, foto

parkimiskellast on tehtud kl 15.53.03. Fotod on tehtud ühe minuti sees ja on väheusutav, et

parkimiskellast on tehtud foto mõnest teise sõidukisse asetatud parkimiskellast. Praktiliselt

võimatu on ühe fotoga fikseerida sõidukit koos numbrimärgiga ja sõidukisse asetatud

parkimiskellast, sest parkimiskell asetseb sõiduki armatuurlaual. Nimetatud põhjusel teeb

kontrolör sõidukist seeria fotosid. Esitatud fotodega on tõendatud, et parkimiskellast tehtud foto

on seotud sõidukiga Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, mille parkimisel viivistasu otsus

koostati. Kaebaja ei ole väitnud, et fotol kujutatud parkimiskell ei kuulu talle ja see ei olnud

29.09.2016 vaidlusalusesse sõidukisse asetatud.

5.8. Parkimistasu maksmise kontrollimist mobiilside vahendusel 29.09.2016 kl 15.51 tõendab

Telia Eest AS kinnituskiri. Telia Eesti AS kasutab ajaserverit, mis on sünkroniseeritud

sertifitseeritud ajaserveritega ning parkimistasu maksmise kontrollimise aeg vastab reaalajale

kontrollimise ajal. Seega vastab fotodel toodud aeg reaalajale sõiduki kontrollimise ajal.

5.9. Sõidukisse oli paigaldatud ühe seieriga parkimiskell. Seieri teravik asetseb parkimiskellal

täpselt kohakuti numbriga 4. Vaidlust ei ole, et foto on tehtud sõidukist päevasel ajal, seega oli

parkija märkinud sõiduki parkimise algusajaks kl 16.00. Parkimise algusajaks ei ole märgitud

kl 15.51 põhjusel, et ühe osutiga parkimiskella korral asetseks seieri teravik enne numbrit 4.

Parkimiskellal on üks tund jagatud ajavahemikeks täpsusega 15 minutit, 30 minutit ja

45 minutit. Parkimise algusaja korral kl 15.51 peaks seieri teravik asetsema numbri 4 (16.00) ja

15.45 vahel.

5.10. Maksumenetluses kohaldatakse vaidemenetlusele maksukorralduse seaduse (MKS)

14. peatüki sätteid, mitte HMS. Kaebuses toodud väited ei anna alust põhjendatud ja sisuliselt

õige vaideotsuse tühistamiseks. Vastustaja käsitles esitatud selgitustaotlust vaidena ja

registreeris selle andmekogus. Andmekogu saatis 30.09.2016 kaebaja e-posti aadressile teatise

vaide registreerimise kohta andmekogus ja vaideotsuse saatmisest pärast selle läbi vaatamist

30 päeva jooksul. Seega teadis kaebaja 30.09.2016, et selgitustaotlust käsitletakse vaidena, ja

ta ise ei soovinud midagi täiendavalt vaidele lisada. Selgitustaotluses, mida vastustaja käsitles

vaidena, olid kõik MKS § 139 lg 2 p-des 1-5 toodud tunnused, v.a p-s 6 toodud tunnus – vaide

esitaja selgelt väljendatud nõue. Nõude puudumine aga ei takista vaide menetlemist, sest vaie

esitatakse eesmärgiga nõuda viivistasu otsuse tühistamist. Seda ka kaebaja taotles, sõltumata

sellest, kuidas ta oma saadetud dokumenti vormiliselt nimetab.

5.11. Sisulist otsust ei tehtud enne kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude välja selgitamist.

Kaasuse asjaolud olid selged – parkimiskellal fikseeriti parkimise algusaeg vähemalt 9 minutit

ette tegeliku parkimise algusajaga võrreldes. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks ei ole vaja

täiendavalt vaide esitajat küsitleda ega täiendavaid tõendeid koguda ega neid uurida. Vaide

menetlemisel uurib menetleja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh ka vaide esitaja väiteid.

See, et vaides ei ole toodud neid asjaolusid, mida menetleja vaideotsuses käsitles, ei tähenda, et

otsuses on jõutud väära tulemuseni. Vaide menetlemise käigus peab menetleja jõudma

tulemuseni, kas viivistasu on õigesti määratud või viivistasu otsus tuleb tühistada.

3-16-2115

5(7)

5.12. Ekslik on väide, et vaideotsusest ei nähtu, millega menetleja on tõendanud kaebaja

toimepandud rikkumist. Vaideotsuses on menetleja piisava põhjalikkusega käsitlenud

asjaolusid, mis on seotud parkimiskellal parkimise algusaja märkimise rikkumisega. Kaebajale

pidi olema rikkumine teada hiljemalt 29.09.2016, kui ta sai tutvuda sõidukile paigaldatud

viivistasu otsusega, milles oli toodud viivistasu määramise põhjus. Kasutades parkimiskella

parkimise algusaja fikseerimiseks, pidi kaebajale olema selge, et parkimiskellal tuleb määrata

parkimise alguse aeg selliselt, et see oleks üheselt arusaadav parkimisjärelevalvet teostavale

ametnikule. Menetleja ei ole rikkunud uurimiskohustust, kuna on hinnanud kõiki asjas kogutud

tõendeid kogumis ja leidnud, et puuduvad alused viivistasu otsuse tühistamiseks.

5.13. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi väidet asjaolude kohta, millega rikuti kaebaja õigusi

vaidemenetluses. Vaideotsus on seaduslik ja põhjendatud ega riku kaebaja õigusi. Menetleja ei

ole rikkunud menetluse läbiviimisel menetlusnorme, mis tooks kaasa vaideotsuse tühistamise

või muutmise. Isegi kui kohus leiab, et selgitustaotlus ei olnud vaie ja seetõttu on vaidemenetlus

vigane, ei tooks see kaasa seadusliku ja põhjendatud viivistasu otsuse tühistamist. Viivistasu

otsuse koostamine ja vaidemenetlus on erinevad menetlused.

6. AS Ühisteenused palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja töötaja kontrollis 29.09.2016

kl 15.51 sõiduki, registrimärgiga xxx xxx, parkimise eest tasumist mobiilside vahendusel, kuna

sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskella näit kl 16.00 ei võimaldanud kontrollimise hetkel

sõidukil parkida parkimistasu maksmata. Telia Eesti AS kinnitas, et parkimise eest tasumist

kontrolliti 29.09.2016 kl 15.51. Kuna sõiduki parkimise eest ei olnud tasutud parkimistasu, on

viivistasu otsus koostatud õiguspäraselt ja puudub alus selle tühistamiseks. Vaideotsust

puudutavas osas nõustus vastustaja Tallinna linna põhjendustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidlusalusest viivistasu otsusest ja Tallinna linna esitatud fotolt (tl 47) on näha, et

sõiduauto Mercedes-Benz, registrimärgiga xxx xxx, oli pargitud Narva mnt 7 maja ette.

Määruse nr 30 § 6 lg 3 p 2 järgi jääb nimetatud koht avaliku tasulise parkimisala südalinna

tsooni. Südalinna tsoonis tuleb mootorsõiduki parkimise eest tasuda ööpäevaringselt (Määruse

nr 30 § 8 lg 1 p 2). Seega tuli selles kohas parkimisel tasuda parkimistasu (Määruse nr 30 § 2).

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole sõiduki parkimisel parkimistasu maksnud.

Vastustaja töötaja kontrollis nimetatud sõiduki eest parkimistasu maksmist 29.09.2016

kl 15.51.34 (vt Telia Eesti AS 22.11.2016 kinnituskiri – tl 36). Kaebaja ei ole väitnud, et oleks

parkimise eest tasunud.

9. Määruse nr 30 § 4 lg 1 järgi peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või

vahetult pärast mootorsõiduki ja selle haagise parkimise alustamist. Sama paragrahvi lg 2

sätestab, et kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada

andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise

hetkest, kui Tallinna Transpordiamet ei ole liikluskorraldusvahendiga kehtestanud pikemat

aega. Sama sätestab ka LS § 187 lg 4. Määruse nr 30 § 4 lg 5 sätestab, et kui mootorsõiduki juht

ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimistasu

maksmise kontrollijale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil

parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.

10. Parkimiskontrolöri tehtud fotolt (tl 46) on näha, et sõidukis oleva parkimiskella seier osutab

täpselt nr 4 peale, mis tähendab, et parkimise alguse ajaks märgiti kl 16.00. Foto on tehtud

29.09.2016 kl 15.53.03. Järelikult on parkimise algusaeg märgitud hilisemaks tegelikust ajast.

Kuna parkimiskellal on olemas lisaks täistunde tähistavatele jaotustele ka veerandtunde

3-16-2115

6(7)

tähistavad jaotused, saanuks parkija märkida parkimise algusaja täpsemini. Vale parkimise

algusaja tähistamine viitab soovile pikendada õigusvastaselt Määruse nr 30 § 4 lg-st 2 ja LS

§ 187 lg-st 4 tulenevat tasuta parkimise aega. Kuna parkimise algusaeg oli tähistatud ebaõigesti,

tuli kaebajal Määruse nr 30 § 4 lg 5 alusel tasuda parkimistasu alates parkimise hetkest. Kaebaja

ei olnud parkimistasu maksnud, seega oli kontrolöril Määruse nr 30 § 13 lg 1 p 1 ja LS § 188

lg 1 p 1 alusel õigus määrata kaebajale tasumiseks viivistasu.

11. Kaebaja viited tema ärakuulamata jätmisele on asjakohatud. Esiteks olid rikkumise

asjaolud selged ja puudus vajadus kaebajalt lisateabe saamiseks (vt sarnaselt HMS § 40 lg 3

p 2). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud väiteid, mida ta soovinuks enne viivistasu

otsuse koostamist kontrollijale esitada või millele tähelepanu juhtida. Kaebaja ei ole viidanud

ühelegi menetleja poolsele rikkumisele, mis saanuks asja otsustamist mõjutada. Teiseks ei oleks

menetlejal olnud võimalik antud juhul kaebajat ära kuulata, sest puudus teave, kes tegelikult

mootorsõidukit kasutas ja kus ta parajasti viibis. Kaebajal oli võimalus esitada oma seisukohti

ja vaielda haldusaktile vastu vaide- ja kohtumenetluses. Kolmandaks on parkimistasu

kontrollimine tavapärasest haldusmenetluses erinev lihtsustatud menetlus, milles ei ole ette

nähtud menetlusaluse isiku ärakuulamise kohustust. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium on 22.02.2001 otsuses asjas nr 3-4-1-4-01 põhjendanud seda menetluse

ökonoomsuse ja efektiivsusega. Seega ei ole vastustaja rikkunud menetlusnorme, kui jättis

kaebaja enne viivistasu otsuse koostamist ära kuulamata, ning see ei too kaasa vaidlusaluse

otsuse tühistamist.

12. Antud juhul oli viivistasu otsus piisavalt põhjendatud aru saamaks, miks kaebajale

viivistasu määrati. Viivistasu otsuses märgiti viivistasu määramise põhjuseks parkimistasu

maksmata jätmine. Viivistasu otsus koostati kl 15.51. Kaebaja teadis ja sai ise kontrollida, mis

ajaks oli ta parkimiskella seadistanud. Seega pidi kaebajale olema selge, mis põhjusel viivistasu

otsus koostati. Ebaselguse korral oli tal võimalus pöörduda selgituste saamiseks Tallinna linna

või AS Ühisteenused poole. Seega on kaebaja väited ebapiisava põhjendamise kohta

asjakohatud ega mõjuta viivistasu otsuse õiguspärasust.

13. LS § 188 lg 1 ega Määruse nr 30 § 13 lg 1 ei anna parkimist kontrollivale ametnikule

kaalumisõigust. Normis on sätestatud juhtumid, mis toovad kaasa viivistasu määramise. Antud

juhul oli normi koosseis täidetud ja viivistasu määramine põhjendatud. Kaebaja ei ole ka

selgitanud, milliseid asjaolusid pidanuks kontrolör tema arvates viivistasu otsuse koostamisel

kaaluma. Kaebaja väited kaalumise teostamata jätmise kohta on ilmselgelt asjakohatud.

14. Kontrolöril puudus ka õigus kaaluda kohaldatavat viivistasu määra. Kohaldatavaks

viivistasu määraks oli antud juhul 31 eurot (Määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1). Nimetatud viivistasu

määr on kooskõlas LS § 188 lg-s 8 sätestatud viivistasu määraga. Kaebajale määrati tasumiseks

viivistasu 31 eurot (tl 5).

15. Asjakohatud on ka kaebaja väited uurimiskohustuse rikkumise kohta. Kaebaja ei ole antud

juhul vaielnud vastu ühelegi tuvastatud asjaolule – mootorsõiduk Mercedes-Benz,

registrimärgiga xxx xxx, parkis 29.09.2016 kl 15.51 Narva mnt 7 maja ees parkimistasu

maksmata ning sõiduki armatuurlauale oli seatud parkimiskell, mis näitas parkimise algusajana

kl 16.00. Nimetatud asjaolusid kinnitavad kontrolöri poolt sõidukist tehtud fotod ja kohtul

puudub alus nende asjaolude esinemises kahelda. Seda, et parkimiskontrolör kontrollis kaebaja

sõiduki eest parkimistasu maksmist kl 15.51, kinnitab Telia Eesti AS 22.11.2016 kinnituskiri

(tl 49). Fotod on tehtud kl 15.53 ja 15.52 (tl 46-47), seega kohe pärast parkimistasu

kontrollimist, mis seob fotod kontrollimenetlusega. Kaebaja ei ole väitnud, et foto

parkimiskellast ei ole tehtud tema poolt kasutatud parkimiskellast või ei tema parkimiskell

näitas muud aega. Kaebaja arvamus, et kontrolör pidanuks tegema foto, kust oleks näha nii

3-16-2115

7(7)

sõiduk, selle numbrimärk, parkimise koht kui ka armatuurlaual olev parkimiskell koos sellele

märgitud ajaga, on ilmselgelt ebarealistlik ja sellist nõuet ei tule ka õigusaktidest.

16. Kaebaja etteheide, et viivistasu otsuses puudub teade otsuse saatmise kohta mootorsõiduki

omanikule või kasutajale (LS § 188 lg 4 p 10), ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Vaidlust ei ole

asjaolu üle, et kaebaja sai viivistasu otsuse kätte samal päeval. Otsus oli paigutatud sõiduki

tuuleklaasile, nagu kaebaja kinnitas oma 29.09.2016 selgitustaotluses. Kuna viivistasu otsus oli

kaebajale teatavaks tehtud, siis see kehtis ja omas kaebaja jaoks õiguslikke tagajärgi (HMS § 61

lg 1). Viited võimalikule täitemenetlusele on asjakohatud, sest asjaoludest ei nähtu, et kaebaja

suhtes oleks täitemenetlust alustatud. Kohus ei lahenda hüpoteetilisi kaasusi, vaid kontrollib

kaebaja õiguste rikkumist. Praegusel juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud ja talle ei ole

täitemenetluse alustamisega kahju tekitatud.

17. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.2003 määruses haldusasjas nr 3-3-1-32-03 (p 16)

selgitanud, et taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks

kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui

puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale

haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb

eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud

või ei ole viidanud HMS 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole

selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid

avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab

haldusorgan kasutama HMS §-st 78 tulenevat võimalust lasta isikul oma taotlust

konkretiseerida.

18. Kaebaja ei ole tõepoolest oma 29.09.2016 avaldust nimetanud vaideks, vaid

selgitustaotluseks. Kaebaja küsis sellega Tallinna Transpordiametilt teavet viivistasu otsuse

koostamise põhjuste kohta. Avaldusest nähtus kaebaja soov vaidlustada viivistasu otsust, sest

kaebaja oli enda kinnitusel parkinud auto selleks ettenähtud kohale ja kasutanud parkimiskella.

Samas võis kaebaja 29.09.2016 e-kirjast (tl 28-28p) välja lugeda, et kaebaja alles plaanis vaide

esitamist pärast vastustajalt selgituse saamist. Seega luges vastustaja põhjendamatult kaebaja

selgitustaotluse vaideks ja lahendas selle vaideotsusega. Kuna kaebaja ei olnud vaiet veel

esitanud, puudus vastustajal alus vaideotsuse koostamiseks ja vaidlusalune vaideotsus tuleb

tühistada.

Eeltoodu ei too kaasa viivistasu otsuse tühistamist, sest hiljem toimunud rikkumised

vaidemenetluses ei saa kuidagi mõjutada varem koostatud viivistasu otsuse õiguspärasust.

19. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et viivistasu otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Kaebaja õigusi ei ole viivistasu otsuse koostamise menetluses

rikutud. Vaideotsus tuleb tühistada. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.

20. Kaebaja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 15 eurot. Vastustajad ei ole kohtule nende

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitanud, seetõttu jäävad vastustajate menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohus jätab kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Kuigi kohus rahuldas kaebuse osaliselt, jääb kaebus põhiosas (viivistasu

otsus) rahuldamata. Kaebajal tulnuks riigilõivu 15 eurot tasuda ka ainult viivistasu otsuse

vaidlustamisel, mistõttu ei ole riigilõivu osaline väljamõistmine vastustajalt põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik