2-14-20708/51 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2017. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-20708

Tsiviilasi

Larissa Škola hagi Puškini tn 19 Korteriühistu vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6173,67 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 3. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Škola apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Larissa Škola (isikukood: XXXX),

lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova

Vastustaja (kostja): Puškini tn 19 Korteriühistu (registrikood

80054978), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 3. mai 2016. a otsus muutmata.

2. Jätta Larissa Škola apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Larissa

Škola kanda.

4. Mõista välja Larissa Školalt 378 eurot Puškini tn 19

Korteriühistu

kasuks

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Larissa Škola (hageja) esitas 29. mail 2014 hagi Puškini tn 19 Korteriühistu (kostja) vastu,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 6173,67 eurot tekitatud kahju hüvitamiseks ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja Puškini tn 19 korteri X omanik. Kostja teostab alates

6. jaanuarist 2003 Puškini tn 19 kaasomandi osade majandamist ning kostja kohustuste hulka

kuulub maja katuse korrashoid. Kostja ei täitnud oma kohustust rakendada elamu katuse

tavapäraseks korrashoiuks ja remondiks vajalikke abinõusid. Seoses sellega toimus

27. detsembril 2012 sulaperioodil läbi katuse mitme korteri, sh hageja omandis oleva korteri,

üleujutus. Üleujutuse tagajärjel tekkis hagejale kuuluvale korterile kahju suuruses 6073,67 eurot

ja kahju suuruse kindlakstegemisega seotud kulud on 100 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei tõendanud hageja, millal toimusid

avarii juhtumid ja kas need üldse toimusid. Samuti ei tõendanud hageja, millised korteri ruumid

olid kahjustatud 27. detsembri 2012 toimunud üleujutuse tõttu, kui see siiski toimus. Hageja ei

kutsunud kostja esindajaid korterisse kordagi sisse. Hageja ei ole tõendanud, et võimaliku kahju

ja kostja võimaliku teo vahel on põhjuslik seos.

Kostja leidis, et hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole hageja poolt õigesti arvestatud ning ei

vasta faktilistele asjaoludele. Kahju hüvitamise kindlaksmääramisel tuleb arvestada VÕS 127 lg-

st 5 tulenevat põhimõtet, et kahjuhüvitise arvestamisel tuleb välistada kannatanu rikastumine

kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb seega

arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni. Kostja esitas hageja nõuetele aegumise vastuväite.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus jättis 3. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks õigusabikulude katteks välja 1845 eurot.

7. Maakohus märkis, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. aasta detsembris toimus hageja

korteris veeleke. Sofja Škola poolt 8. jaanuaril 2013 korteriühistule esitatud avaldusest nähtub,

et veeleke puudutas ainult WC-d. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et veeleke

hõlmas kogu korterit, sh kõiki kolme tuba, vannituba ja WC-d. Hageja poolt esitatud fotode

põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliste ruumide lagedega on tegemist ning kui suur

on rikutud lagede ja seinte pindala. Kohtule esitatud tõenditega ei ole hageja tõendanud, et

27. detsembril 2012 veelekkega tekitati kahju hagis märgitud ulatuses. Seda ei tõenda ka

TÜ Inkeri 27. detsembri 2012 defektiandmik, kuna sellest ei nähtu, et kahju oleks tekitatud just

nimelt 27. detsembri 2012 üleujutusega. AS Vant korduvast ülevaatuse aktist nähtub, et korteri

seisund on sarnane sellega, mis oli pärast 2010. aastal toimunud üleujutust.

Maakohus märkis, et 10. jaanuari 2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu 153 p 3

alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja kohustustega,

mistõttu oli hagejal õigus käesolev hagi esitada. Samuti selgitas kohus, et kuna 27. detsembri

2012 juhtumiga seotud hagi esitamise tähtaeg ei ole aegunud, puudub alus aegumise

kohaldamiseks.

8. Kostja seaduslik esindaja Oleg Janovitš selgitas kohtule, et teda kutsuti korterisse vaatama ja

tema ei tea, mille tõttu korteris tekkis vee läbijooks. Korteris oli suures toas seina peal veeplekk,

mis oli kuiv.

Tunnistaja E.V. selgitas, et tal on hageja korteri võtmed alates 2011. aastast ja hageja andis talle

ülesande kontrollida pidevalt korteri seisukorda. 2012. aasta detsembris helistas talle

naisterahvas, kes karjus, et teda uputataks E.V. sai aru, et see on hageja korter ja palus oma

abikaasal kohale minna. Abikaasa helistas ja ütles, et korteris on täielik uputus. Vesi oli nurkades

ja laes kõigis kolmes toas.

Tunnistaja M.M. seletas, et tuli talvel töölt ja nägi, et suures toas liigub mööda seina vesi.

Õnnestus saada kontakti isikuga, kelle käes olid ülakorruse korteri võtmed. Tunnistajat korterisse

ei lastud, kuna korteri omanik ei lubanud sinna kedagi lasta. Lõpuks sai tunnistaja siiski võtmed,

aga kuna vesi enam nii palju ei jooksnud, siis tema korteris ei käinud. Tunnistaja ei osanud öelda,

mis läbijooksu põhjuseks oli. Nemad koristasid vee ära ja enam vett läbi ei jooksnud. Kui katus

oleks läbi jooksnud, oleks ikka vett tulnud. Saab eeldada, et vesi tuli läbi akna või radiaatoritest.

Maakohus leidis, et tunnistaja E.V. ütlused on vastuolus tunnistaja M.M. ütlustega. E.V. ütluste

kohaselt toimus 2012. aasta detsembris hageja korteris suur veeuputus, leke oli läbi lagede ja

uputuse tagajärgi koristati veel mitu päeva. Oma ütlustes viitas tunnistaja all elavale naabrile

(M.M.) kui isikule, kelle korter sai samuti ujutuse tagajärjel kahjustada ning kes aitas korterit

koristada. Tunnistaja M.M. kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et tunnistaja ei viibinud hageja

korteris ja ei näinud, millises ulatuses oli hageja korter kahjustusi saanud ning eeldas, et veeleke

võis olla seotud kas vanade akende või radiaatoritega, mitte aga katusega.

9. Kohus leidis, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et just nimelt 27. detsembri 2012

uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri kolme toa laed, vannituba ja WC.

Samuti ei ole hageja tõendanud, et 27. detsembri 2012 uputus toimus katuselekke tõttu ning

tunnistajate O.J. ja M.M. ütlused väidet ei kinnitanud. Ainsaks haginõuet kinnitavaks tõendiks

on tunnistaja E.V. ütlused, kuid nad erinevad oluliselt tunnistaja M.M. ütlustest. Kostja poolt

esitatud tõenditest nähtub, et kostja teostas katuse remondi 2011. aastal, s.o pärast 2010. aastal

toimunud üleujutust ja enne vaidlusalust juhtumit. AS Vant 10. juuni 2015 aktist nähtub, et hageja

korteri seisund ei ole võrreldes 2010. aastaga halvenenud, samuti ei ole hageja teostanud remonti

pärast 2010. aasta üleujutust. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud

põhjuslikku seost kostja käitumise ja 2012. aastal toimunud veelekke vahel, kuna ei ole

tõendatud, et veeleke toimus läbi katuse.

Maakohus leidis, et kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus üheselt kindlaks

määrata, kas, millisel põhjusel, kelle süül ja kui suures ulatuses on hagejale seoses 27. detsembri

2012 uputuse tagajärjel varalist kahju tekitatud, puudub alus hagi rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 3. mai 2016 otsuse

tühistamist ja asja maakohtule uuele läbivaatamisele saatmist. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt tegi maakohus vale järelduse selle kohta, et asja

materjalidega ei ole piisavalt tõendatud, mis põhjusel ja kelle süü tõttu hagejale seoses

27. detsembril 2012 toimunud uputusega kahju tekitati. Korteris toimunud uputus on tõendatud

7. jaanuari 2015 avaldusega, defektide aruandega, korteriühistu juhatuse liikme Oleg Janovitši

ütlustega ning tunnistajate E.V. ja M.M. ütlustega.

Hagi on esitatud õige kostja vastu, kuna alates 6. jaanuarist 2003 peab kostja teostama maja

majanduslikku hooldamist ja vastutab katuse hooldamise eest KOS § 8 lg 1, § 21 lg 2 p 2 ja KÜS

§ 2 lg 1 alusel.

Hageja rõhutab, et 2010. aasta juunis toimunud uputus ja 27. detsembril 2012 toimunud uputus

tekkisid erinevatel põhjustel ning uputuste iseloom ja objektid olid erinevad. Uputus toimus

27. detsembril 2012 seetõttu, et kostja ei hoidnud maja katust korras. Kostja ei ole kohtule

esitanud tõendeid selle kohta, et uputus ei tekkinud tema süü tõttu.

Korteriühistu rikkus TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet omavahelistes suhetes, kuna

korteriühistu esimees Jelena Bondarenko keeldus tegemast korteri ülevaatust. Korteriühistu

juhatuse liige Oleg Jankovitš oli korteri ülevaatusel ükskõikne ja keeldus TÜ Inkeri poolt

koostatud defektide aktile alla kirjutamisest. Uus korteriühistu esimees Stepan Pidvysotskiy

vaatas 31. mail 2016 korteri üle ning tunnistas kirjalikult, et defektide akt on koostatud õigesti.

Viie aasta tagust AS Vant poolt koostatud akti ei saa lugeda tõendiks ega seda arvestada, kuna

see on ühekülgne.

Asi tuleb saata Viru Maakohtusse uuele läbivaatamisele, kuna kostja kinnitas, et defektide aktis

on õigesti kajastatud, et kahju on tekitatud seoses korteri uputusega.

13. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja

menetluskulude hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud vale isiku poolt, kellel ei olnud võimalik kahju saada ja

kellel puudub nõudeõigus kostja vastu. Kostja leiab, et Sofja Škola kahju hüvitamise nõudeõigus

kostja vastu ei läinud kinkelepinguga hagejale üle.

Kostja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2012. aasta

detsembris toimus hageja korteris veeleke. Kostja on menetluse kestel korduvalt esitanud väiteid,

et veeleke ei ole hageja poolt tõendatud.

Hageja korteris toimusid üleujutused ka varem ja pärast seda ei teinud korteriomanik remonti.

Hageja ei ole tõendanud, et 27. detsembril 2012 toimunud korteri üleujutusega tekkis tal kahju

summas 6173,67 eurot. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada asja (korteri) kulumist

ja amortisatsiooni. TÜ Inkeri poolt koostatud eelarves on hinna arvestamisel aluseks võetud uute

materjalide ja detailide hinda ja eelarve käsitleb remonti mahus, mis ei ole absoluutselt vajalik

veekahjustuste likvideerimiseks. Kostja viitas Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05.

Hageja ei ole tõendanud, millises seisus oli talle kuuluv korter enne 27. detsembrit 2012. AS Vant

tuvastas korteri korduval ülevaatusel, et korteris ei ole 2010. aastast teostatud remonti. Selle

põhjal on võimalik väita, et tõendamist ei leidnud hageja väide, et 2012. aasta detsembris toimus

läbi elamu katuse korteri üleujutus.

2012. aasta detsembris oli katus korras ja selle kaudu ei saanud vesi joosta hageja korterisse. Maja

katust remonditi viimati sügisel 2011. Kui katus oleks 2012. aasta seisuga avariiseisundis,

peaksid vee läbijooksud katuse kaudu esinema käesoleva ajani, kuid seda pole olnud.

Hageja korteri viimane võimalik uputus oli sügisel 2011 ja selle juhtumiga tekitatud kahju

hüvitati korteriomanikule OÜ Hrustek poolt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule

ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel

või kohtulahendi põhjendamisel.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid

kõiki oma otsuses.

15. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel võtmast asja materjalide juurde

apellatsioonkaebusele lisatud uut tõendit. Asja materjalidest nähtub, et tegemist on toimikus juba

olemasoleva materjaliga, s.o TÜ Inkeri koostatud nn defektiandmikuga (venekeelne dokument I

kd tl 9 – 12). Ringkonnakohtule esitatud versioonil on sellele tehtud käsikirjalised

juurdekirjutused (venekeelsed märkmed koos tõlgetega eesti keelde). Juurdekirjutustest

nähtuvalt on märkused lisanud kostja juhatuse liige S. Pidvysotskiy ning märkused on lisatud

31. mail 2016. a, s.o pärast maakohtu otsuse tegemist.

Ringkonnakohtu arvates ei ole apellant põhistanud uue tõendi esitamise lubatavust. Tegemist ei

ole TsMS § 652 lg 3 punktis 2 märgitud olukorraga, kus asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

Lisaks ei ole esitatud uus tõend asjakohane ega sisalda asja lahendamiseks vajalikku teavet.

Juhatuse liige on kinnitanud küll korteris kahjustuste (s.o remondivajaduse) olemasolu, kuid

selle asjaolu üle puudub iseenesest vaidlus. Juhatuse liikme märkused ei sisalda teavet selle

kohta, millistel asjaoludel on korteris remondivajadus tekkinud ja kas selles on mingitki alust

süüdistada korteriühistut. Juhatuse liige on 31.05.2016 märkinud, et kahjustused on olemas, kuid

ei nõustu märgitud mahuga; tekkimise aeg ei ole teada.

16. Pooled vaidlevad nõude põhjendatuse ja tõendatuse üle. Ringkonnakohus on seisukohal, et

maakohus on hinnanud õigesti kõiki asjas esitatud tõendeid ning jõudnud nende põhjal õigele

järeldusele, et kahju tekkimine hageja väidetud asjaoludel, sh kahju suurus ning selle põhjuslik

seos kostja käitumisega, ei ole asjas kinnitust leidnud.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb kahju tekkimise korral võrrelda isiku varalist

olukorda pärast kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu selle hüpoteetilise olukorraga,

mis oleks eksisteerinud juhul, kui kahju hüvitamise aluseks olnud asjaolu (kahju tekitamist) ei

oleks toimunud (RKTKo 3-2-1-197-13, p 22).

Väidetav kahju juhtum leidis aset 27.12.2012. a. Hageja tuli seega tõendada, missugune oli

tema korteri seisund enne nimetatud kuupäeva ning missuguseks muutus see väidetava katuse

läbijooksu tulemusel. Samuti tuli hagejal tõendada, et korteri remondiks vajalikud kulutused on

seotud just 27.12.2012. a läbijooksu tagajärjel tekkinud niiskuskahjustuste kõrvaldamisega.

17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud, et just nimelt

27.12.2012. a uputuse tagajärjel said kahjustada hagejale kuuluva korteri kolme toa laed ja

seinad, samuti vannituba ja WC. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 27.12.2012. a uputus

(läbijooks) toimus tõepoolest katuselekke tõttu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga. Maakohus leidis, et

sisuliselt on ainsaks haginõuet tõendavaks tõendiks tunnistaja E.V. ütlused, kuid need erinevad

oluliselt teise tunnistaja M.M. ütlustest. Kohtul tuleb otsuse tegemisel hinnata ja kaaluda kõiki

tõendeid, seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Üldjuhul ei

saa ühe tunnistaja ütlustele omistada suuremat tõendusväärtust kui teise tunnistaja ütlustele.

Tunnistaja E.V. ütlustest tuleneb, et vee läbijooks paneelide vahelt hõlmas hageja korteri

mitmeid ruume: kõigis kolmes toas – sh suures toas kõige rohkem, keskmises toas lagi märg,

veel ühes toas samuti märg; koridoris oli põrand märg ja seinad kuivad, köögis ja WC-s oli

kuiv. Samas ei ole tunnistaja ütlused piisavad, et lugeda tõendatuks hageja väidetud ulatuses

kahju tekkimine.

Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud veelekke

toimumist põhjusel, et kostja ei täitnud oma kohustust hoida korras korterelamu katus. Kostja

on esitanud tõendid, mille kohaselt remonditi korterelamu katus 2011. aastal, s.o pärast 2010.

aastat ja enne vaidlusalust juhtumit.

18. Hageja esitatud nn defektiandmikust ehk remondikulude kalkulatsioonist (koostanud

TÜ Inkeri, tõlge I kd tl 47-52) nähtub küll korteri remondivajadus, kuid sellest ei nähtu

remondivajaduse tekke põhjused. Peamiselt on dokumendis esile toodud, et korteris on ruumide

seintel maha koorunud värv, krohv või tapeet, kohati esinevad kollased laigud. Nimetatud

kahjustused esinevad kolmes toas, tualetis ja vannitoas. Dokumendist ei nähtu, millal ja

millistel asjaoludel on remondi vajadus tekkinud.

Hageja ei ole eitanud, et juba 2010. aastal vajas korter remonti. Juunis 2010 sai korter samuti

niiskuskahjustusi. Selle kohta esitas hageja AS Vant akti 30. juunist 2010 (I kd tl 68) ning sellest

nähtub, et veeavarii tõttu olid kahjustatud kaks tuba, köök ja sansõlm. Hageja ei ole väitnud ega

tõendanud, et 30.06.2010. a aktis märgitud kahjustused likvideeriti. Sama äriühingu AS Vant

10.06.2015. a akti (I kd tl 103) kohaselt ei ole hageja korteri seisund võrreldes 2010. aastaga

halvenenud. Aktis märgitu kohaselt ei olnud teostatud 2010. aasta akti järgseid töid; olukord oli

sama, s.o veega kahjustatud 2 tuba, köögis lae nurk ja WC-s lagi.

Seega saab asuda seisukohale, et hageja korter vajas ka enne 27.12.2012. a veeuputust remonti

ning hageja ei ole tõendanud, kas ja millises ulatuses 27.12.2012. a veeleke korteri

remondivajadust suurendas.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud järeldusele, et asjas puuduvad tõendid,

mille alusel saaks kohus üheselt kindlaks määrata, kas, millisel põhjusel, kelle süül ja kui suures

ulatuses on hagejale seoses 27.12.2012. a veeuputusega varalist kahju tekitatud. Maakohus

jättis põhjendatult hagi rahuldamata.

19. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas hagejal sai üldse olla kostja vastu nõudeõigus arvestades

seda, et väidetav kahju tekkis ajal, mil hageja ei olnud vaidlusaluse korteri omanik. Hageja sai

korteri omanikuks 10.01.2013. a korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu alusel,

millega Sofja Škola kinkis Puškini tn 19-21 asuva korteri hagejale. Seega tekkis hagejal korteri

suhtes omand mõned nädalad pärast väidetava kahjujuhtumi toimumist (27.12.2012).

Maakohus leidis, et 10.01.2013 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu nr 153 p 3

alusel võttis kingisaaja kinke vastu koos kõigi lepingu esemest tulenevate õiguste ja

kohustustega, mistõttu oli hagejal õigus käesoleva hagi esitamiseks.

Praegusel juhul on hagi kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lõike 1 alusel.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-61-14 (p 30-31) selgitanud, et maja haldava korteriühistu

või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku

kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata

jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51). Samuti

on Riigikohus leidnud, et korteriühistu võib vastutada korteriomanikule tekkinud kahju eest,

kui ta jätab täitmata üldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks (vt ka

nt RKTKo nr 3-2-1-38-05, p 18; nr 3-2-1-185-13, p 11). Nõude aluseks saab olla VÕS § 115

lg 1.

VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab, et poolte vahel oleks kehtiv

võlasuhe, millena praegusel juhul saab käsitada korteriomaniku nõudeõigust korteriühistu

vastu, kui korteriühistu on korteriomaniku suhtes rikkunud oma seadusest, korteriühistu

põhikirjast või korteriühistu üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust.

20. Ringkonnakohus märgib, et niisugune kahju hüvitamise nõue ei lähe korteriomandi

võõrandamisel üle uuele korteriomanikule KÜS § 51 alusel, kuna korteriühistuseaduses on

silmas peetud korteriühistu liikmelisusega seotud õigusi ja kohustusi ning võimalikud kahju

hüvitamise nõuded ei ole sellega automaatselt hõlmatud.

Maakohus leidis, et kahju hüvitamise nõudeõigus läks kinkijalt üle hagejale korteriomandi

kinkelepingu ja asjaõiguslepingu punkti 3 alusel. Viidatud lepingu p 3 järgi kinkis kinkija ning

võttis kingisaaja kinkena vastu lepingu punktis 1.2 nimetatud lepingu eseme koos kõigi varem

lepingu esemel lasuvate õiguste ja kohustustega, kui kokku ei ole lepitud teisiti.

Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud arvestada ka asjaolu, et praegusel juhul sõlmiti korteri

kinkeleping lähisugulaste (ema ja tütar) vahel, korter võõrandati tasuta, s.o kinkija ei saanud

rahalist vastusooritust ning korteri võimalik kahjustamine ei mõjutanud seega otseselt kinkija

varalist sfääri. Korteri võõrandamine aga ei saa iseenesest viia tagajärjeni, et ei varasem ega

hilisem korteriomanik ei saa esitada kahju põhjustanud isiku vastu hüvitise väljamõistmise

nõuet.

Vastavalt VÕS §-le 29 on võimalik lepingu punkti 3 tõlgendada selliselt, et kinkija loovutas

kingisaajale ka võimalikud korteri kahjustamisest tulenevad hüvitise nõuded. Nõude

loovutamine ei ole seotud spetsiifiliste vorminõuetega ning selleks on võimalik tahet avaldada

ka kaudsel viisil (TsÜS § 68 lg 3).

21. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole ka ülejäänud apellatsioonkaebuses esitatud

väited. Põhjendatud ei ole apellandi väited, et korteriühistu juhatuse liikmed keeldusid korterit

üle vaatamast ja suhtusid hageja poolt tõstatatud probleemidesse ükskõikselt. AS Vant viie

aasta taguse akti esitas kohtule tõendina hageja ise; tõend sisaldab teavet 2010. a juunis

toimunud veekahjustuste kohta ning puudub alus pidada tõendit ebausaldusväärseks.

Hagi rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et hageja korteris toimus kaks veeuputust, s.o 2010. a

juunis ja 2012. a detsembri lõpus ning et need tekkisid erinevatel põhjustel ja nende iseloom ja

ulatus olid erinevad. Kohus asus eelpool seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 2010. a

veekahjustuste tagajärjed oleksid olnud 2012. a detsembriks kõrvaldatud ning seetõttu ei ole

kohtul võimalik lugeda tuvastatuks, et kahju tekkis just 2012. a detsembris toimunud vee

läbijooksu tagajärjel.

22. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel jätta apellandi kanda.

Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud

apellatsioonimenetluses menetluskulusid 378 euro ulatuses, s.o ajakulu kostja lepingulise

esindaja poolt õigusteenuse osutamiseks 3,5 töötunni mahus. Ülejäänud menetluskulude

nimekirjas toodud menetluskulud on seotud menetlusega maakohtus ning maakohus on selles

osas juba seisukoha võtnud. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise taotluse osaliselt summas 1845 eurot. Ringkonnakohtul puudub alus

maakohtu otsust selles osas kontrollida või muuta.

Apellatsioonimenetluse kulud summas 378 eurot 3,5 tunnise ajakulu eest on ringkonnakohtu

hinnangul tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas ning nimetatud ulatuses mõistab

ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja hüvitise menetluskulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp